Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2013-12-03 |
|---|---|
| Nr: | 206 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3594&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Maaelupoliitika |
| Kirjatüki pealkiri: | EUROOPA MAAPÄEV - Kogu Euroopa peab elama! |
| Kirjatüki autor: | Heleriin Jõesalu, Anneli Kana, Külli Vollmer, Ave Bremse |
| Organisatsioon: | Külaliikumine Kodukant, Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://maainfo.ee/index.php?article_id=3592&page=3265&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | 13. november 2013 on kuupäev, mis läheb ajalukku, sest toimus esimene Euroopa Maapäeva. 70 maaelu arenguorganisatsiooni 30-st Euroopa riigist kohtusid esimesel Euroopa Maapäeval, mis leidis aset Brüsselis ja mida võõrustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesotsas NAT (põllumajanduse, maaelu ja keskkonnaarengu) sektsiooni presidendi Dilyana Slavovaga. Tema avakõnest kiirgas nii energilisust, kui ka tõsist soovi tähtsustada liikmesriikide maaelu arenguteemasid Euroopa Liidu tasemel ja ühe mõjuvõimsa vahendina näeb ta Euroopa Maapäevade toimumist! Eestist olid esindajatena kohal Külaliikumisest Kodukant - Anneli Kana, Külli Vollmer, Heleriin Jõesalu, Eesti Talupidajate Keskliidust Kaul Nurm. Maamajanduse Infokeskusest Ave Bremse. Euroopa Maapäeva eesmärgiks oli, nii nagu liikmesriikides toimuvatel Maapäevadelgi, luua võimalus diskussiooniks nii kohaliku elu eestvedajate (organisatsioonide eestvedajate) kui ka otsustajate vahel, tuues Euroopa Liidu tasandil fookusesse maaelu arenguga seotud teemad, tähendusliku ja kõlava juhtmõtte – Kogu Euroopa peab elama! (All Europe shall live!)– saatel. Maapiirkondade elanikud peavad võtma ise initsiatiivi oma asjade otsustamisel Tugeva programmilise ettekande tegi Michael Dower, Gloucestershire emeriitprofessor Inglismaalt. Tema ettekanne kandis nime „Kogu Euroopa peab elama!“. Ta meenutas aegu, mil 1979. aastal tuli võimule konservatiivide valitsus ja soovis muuta maapiirkonnale suunatud poliitika sarnaseks linnadele suunatuga. Näiteks võeti suund sellele, et müüa seni kohalikule omavalitsusele kuulunud majad elanikele, mis oleks kaotanud külakogukonna võimaluse pakkuda soodsat elamispinda neile vajalikele noortele spetsialistidele. Veel oli paanis kehtestada koolibussides piletid lastele, kes elavad 3 miili raadiuses, pannes löögi alla vaesemad maaperesid ja ohtu maanteedel jalgsi liikuvad lapsed. Ka sooviti muuta pensioni maksmise korda senisest iganädalasest sularahana maksmise moodusest igakuiseks raha-tšekina, mis mõjuks eakatele ja jätaks kohalikud postkontorid ilma tööta. Nende muudatuste vastu alustati kampaaniat Inglise maaelu kaitseks ja professor Dowerist sai selle juhtfiguure. Liikumine sai nimeks Maa Hääl (Rural Voice), millega ühines 850 000 inimest ja lisaks veel 350 000 naisorganisatsioonidest. See oli tõepoolest esinduslik kogu rääkima maakogukondade nimel. Koguneti kokku Kuninglikku festivalihalli Londonis ja sellest kujunes tõeline maapäev. Neil õnnestus valitsust sundida tagasi võtma kõik poliitika muudatused. Samas suudeti maaelanikke organiseerida võtma oma elu organiseerimine oma kätesse: kuidas elada maal, kuidas leida alternatiive teenustele, kuidas luua töökohti maapiirkonnas. Professor Doweri sõnul on valitsuse otsuste mõju maaelule suur. Isegi kui ei soovita ju sugugi halba, võivad ikkagi valed otsused tuua kaasa maaelu tõsise kahjustamise. Sellepärast peab võtma ise initsiatiivi, eriti neis piirkondades kus kohalik omavalitsus ei ole eriti „kohalik“. Just need põhjused on viinud külaliikumisteni kogu Euroopas. Professor Doweri ettekande inglise keelset täisversiooni saab lugeda:www.maainfo.ee/index.php Euroopa Maapäeva mõju Euroopa Maapäeva toimumise heaks lisatulemuseks on loodetavasti Maapäeva kui demokraatia tööriista juurdumine Euroopa Liidu toimimise mehhanismidesse. Maapäev kui tööriist on toiminud hea praktikana kodanikuühiskonna arendamisel mitmetes Euroopa riikides ja leiab üha suuremat kõlapinda teisteski. Eestlastel oli kaasas Kodukandi ja Maamajanduse Infokeskusega koostöös valminud trükisoe materjal „Kümme Eesti külade Maapäeva“, mis jagamisel läks samuti nagu „soe sai“ ja viitab suurele huvile Maapäevade vastu. Sellest tulenevalt on kahtlemata toimunud ürituse üheks lisaväärtuseks Maapäevade kui demokraatia tööriista jätkuv levitamine ning selgitamine. Kui Maapäevad kestavad üldiselt 2-3 päeva, andes võimaluse rohkemateks aruteludeks ja sotsialiseerumiseks, siis Euroopa Maapäev muutis teistsuguseks osaliselt veebipõhine lähenemine ning samuti arutelugruppide töö jätkumine ka pärast Maapäeva. Igal Euroopa Liidu kodanikul oli võimalus Euroopa Maapäeva kodulehel europeanruralparliament.com esitada enda ettepanekuid aruteluteemadeks. Need jagunesid kuueks teemagrupiks, mille vahel said osalejad omakorda valida. Kuigi Maapäeval tehti ka esmane kokkuvõte, jätkub töö teemagruppides detsembrini ja siis esitatakse tulemused. Kui Eesti Maapäevadele oodatud delegatsioonid on väga eriilmelised, koosnedes nii kohalike ühenduste, omavalitsuste ja erinevate arenguorganisatsioonide esindajatest kui ka aktiivsetest külaelanikest ja kogukonna eestvedajatest, siis ka Euroopa Maapäeval kohtusid liikmesriikide maaelu arenguga seotud ühenduste eestvedajad. See andis võimaluse koostöökohtade leidmiseks ja edasiste tegemiste planeerimiseks. MAAPÄEVA AJALUGU Eesti külaliikumise suursündmus – Maapäev - leiab aset alates 1996. aastast ja 2013. aasta suvel korraldas Eesti Külaliikumine Kodukant kümnenda Eesti Külade Maapäeva Saaremaal, Mändjalas. Kõikidest Eesti maapäevadest on ilmunud värske trükis „Eesti külade kümme Maapäeva“. Maapäevade ajaloo kohta tegid ettekanded Vanessa Halhead, Euroopa maakogukondade assotsiatsioonist (ERCA) ja Goran Šoster, Euroopa Maapartnerlus (PREPARE), kelle ettekanded on leitavad:www.maainfo.ee/index.php Külaliikumise ajaloo ekskursi teeb professor Dower ka oma ettekandes, faktiga, et vanimaks võib pidada 1772. aastal Norras loodud Naabrite Ühendust ja 1809. aastal loodud Norra Kuninglikku Ühingut. Kaasaegsed külaliikumised said alguse Soomes ja Rootsis 1970te alguses. Ametlikult organisatsioonina loodi Taanis Külade ühendus ja Hollandis Külade ja väikelinnade ühendus 1976. aastal, Soomes SYTY 1981. aastal ja Rootsi rahvaliikumise kogu oma lennuka juhtlausega „Kogu Rootsi peab elama“ 1989. Aastal, Rootsis toimus ka esimene Maapäev. Muljeid ... Anneli Kana, Kodukandi juhatuse liige, tegevjuhi kt: Ja võib küll öelda, et 90% Euroopa Maapäeva (EMP) ettekannetes ja esitlustes mainiti Eestit, Kodukanti ja meie külaliikumist ning Maapäevi ühel või teisel moel ära. Tuntud ja tunnustatud, märgatud ja ära märgitud! 30 osalenud riiki jagunesid Maapäevi korraldavateks, Maapäevi planeerivateks, Maapäevadest mõtlevateks ja nendest unistavateks maadeks. Eesti oma pikaajalise kogemusega asetus kindlalt eesliinile. Ja seda oli tunda ka kõigis omavahelistes vestlustes, kontaktisoovides, koostööpakkumistes. Võrdsena võrdsete seas ei kehtinud seekord suurte ja rikaste riikide ülemvõim vaid tehtud teod ja saavutatu. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee poolt võõrustatud Maapäev parlamendihoone saalides, kabinettides ja koridorides oli stardipunktiks tulevasele traditsioonile. Esialgse plaani kohaselt on Euroopa Maapäevi kavas korraldada iga kahe aasta järel, edaspidi juba erinevates Euroopa riikides. Korraldajatega vestlustes on Külaliikumine Kodukant andnud teada valmisolekust korraldada 2017. aasta EMP Eestis. Põhjust peljata ju pole, uhkust tunda ja näidata aga küll! Teeme teoks?! Heleriin Jõesalu, Kodukandi Koolituskeskuse juhataja: Esimese Euroopa Maapäeva puhul rõõmustas mind veebipõhise lahenduse kasutamine, võimaldades seeläbi jõuda suurema kodanike ja ühenduste kaasatuseni Euroopa Liidu tasandil. Kui Eesti Maapäevadel ei ole mul kahtlustki, et kohapeal aetakse niiöelda Eesti asja, on ju koos omad inimesed, siis Euroopa Maapäeval muutub nüüd ja tulevikus väljakutseks ühine asjaajamine maapiirkondade arengu aspektist lähtuvalt. Iga riik ja selle maapiirkond on aga väga erinev. Kuidas seda siis teostada? Kuidas me teame, et käsitleme Euroopa Maapäeval aktuaalseid ja vajalikke liikmesriikide üleseid teemasid? Üheks võtmesõnaks võib olla eelnev kodutöö, mille saab korraldada veebipõhiselt. Kindlasti tuleb veel tööd teha metoodika kallal, kuid algus on tehtud ja esimene samm astutud – usun siiralt, et siit saab ainult edasi minna! Olen õnnelik, et sain olla selle ajaloolise sündmuse tunnistajaks, millega astuti oluline samm lähemale kodanikemeelsema Euroopa ja maapiirkondade kujundamisel ja arendamisel. Leian, et Euroopa Maapäeva toimumine annab meile võimaluse kasvada nii Euroopa kodaniku, (liikmes)riigi kui ka liiduna tervikuna. Külli Vollmer, külakultuuri valdkonna juht: Euroopa Maapäev ja Brüsselis, miks mitte kuskil liikmesriigis, oli minu esimene mõte, kui ideest aasta tagasi kuulsin. Nüüd, delegaadina, oli selge, et esimene kord ongi oluline kokku saada Euroopa keskmes, kus otsuseid langetatakse. Maapäeva avapaneeli sõnavõtud andsid ülevaate külaliikumisest Euroopas, Maapäevade traditsioonidest ja tulevikuvaatest. Töörühmades arutleti korraldajateni jõudnud ettepanekuid, anti oma sisend neisse. Töörühm, milles osalesin, rääkis osalusdemokraatiast. Võime uhked olla oma kodanikühiskonna arengu üle, võimalusest otsustusprotsessides kaasa rääkida ja seadusloomes osaleda. Paljudes riikides on see alles suur unistus, et ühendusi kaasataks ja nende ettepanekutega arvestataks. Kohal olles tundsin uhkust meie Maapäevade korralduste üle, seda toodi kuluaarivestluses pidevalt esile. Meil on kogemusi, mida teistele riikidele jagada, meil on tulemusi, mida ette näidata. Eesti külade järgmine Maapäev on aastal 2015. Kas Euroopa teine Maapäev on kahe või kolme aasta pärast, jäi veel lahtiseks, kuid Eesti andis kindla sõnumi, et kolmanda Maapäeva võib Euroopa korraldada Eestis. Oleme selleks valmis. Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskus: Euroopa Maapäeval toodi esile ka Leader programmi olulisust ja eraldi töörühm oli Kogukonna juhitud kohaliku arengu teemale mida juhtis ELARDi president Petri Rinne. See, et Euroopa maapiirkonnad vajavad arenguks häid mõtteid, on üldteada. Üheks võimaluseks on mõtted jõuliselt tööle panna, ehk kasutada mõtte tanke (Think Tank), selle meetodi võimalusi ja Soomes kasutamise kogemusi jagasid Päivi Kujala ja Peter Backa. |
Viimati muudetud: 30.01.2024