EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-02-11
Nr: 214
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3744&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri: Kohalike toiduvõrgustike hoog ei ole raugenud
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3741&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Jaanuari keskpaigas toimusid Lõuna-Eestis kahe toiduvõrgustiku seminarid: MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti talveseminar ning Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastaseminar.

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajatel oli au viibida mõlemal üritusel.

MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti (MLE) asutati 2010. aasta suvel viie Lõuna-Eesti kohaliku tegevusgrupi ja kuue Lõuna-Eesti ettevõtja poolt, juba sama aasta septembris avati ka Lõunakeskuse Taluturg. Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (Viljandi OTT) tähistas oma teist tegevusaastat. Kuigi tegemist on organisatoorselt ja struktuurselt täiesti erinevate ettevõtmistega, on neil siiski üks ühine eesmärk - varustada kohalikku tarbijat kohaliku toiduga. Siinkohal kõlab hästi MLE enda sõnastatud eesmärk: "Müüme Eestimaal kasvatatud ja kohalikest toorainetest toodetud kaupa."

Kohalik toit täna ja tulevikus

MLE seminaril räägiti Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020 ning selle võimalustest kohaliku toidu lühikeste tarneahelate arendamisel. Sellest temaatikast tegi ülevaate Katrin Noorkõiv. Ettekande jätkuks sobis hästi Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Liimand ettekanne, kus ta tõi välja, milline võiks olla kohaliku toidu osa uue programmiperioodi kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiates.


Merle Vall andis ülevaate taluturu tegevustest - taluturg on Tartus Lõunakeskuses tegutsenud juba 3,5 aastat, Pärnu taluturul täitus oktoobris esimene tegevusaasta ning juunis planeeritakse laieneda Narva.

Taluturu tegevused ja tugevused, mis ajapikku on väljakujunenud:

Hea stardipunkt uutele väiketootjatele;
Toimiv tegevmeeskond;
Taluturg kui logistikakeskus;
Taluturg kui tootjate kohtumispaik;
Usalduslikud koostöösuhted tootjatega - kiire tagasiside tootjale kauba kohta.

MLE-l on valminud ka uus kodulehekülg - www.maitseveesti.ee

Ettevõtja Tiit Niilo arendas teemat - kas ja millist MLE-d me vajame? Oma arutelu lõpetas Tiit Niilo järgmiselt: „Iga tootja peaks valima, milline koostöövorm on temale sobiv, näiteks mina ise olen tegus viies erinevas võrgustikus! KOOSTÖÖD PEAB TEGEMA, KOOSTÖÖS ON JÕUD!“

Veterinaar- ja toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo andis ülevaate nõuetest toidu tootmisele koduköökides. Kohal oli ka Tartu Hoiu-Laenuühistu esindaja, et tutvustada väiketootjate toetamise võimalusi. Päeva viimase ettekande tegi restorani Mr. Jakobi peakokk Jorma Riivald, kes rääkis kohaliku tooraine kättesaadavusest ja kasutamisest peakoka pilgu läbi.

Arutelu - väiketootja vajadused ja kohalik toit aastal 2020

Päeva lõpetas arutelu järgmistel teemadel:

Millised on täna väiketootja vajadused?

Muuhulgas toodi välja järgmist: ühenduste loomine väiketootjate huvide kaitseks; hoidlad, esmane töötlemine, logistika; alustavatele ettevõtjatele/ühistutele abi realiseerimisel; nõustamise vajadus - kuidas väiketootmisega alustada ja abi saada; kohaliku toidu/kodumaisuse väärtustamise vajadus; hanketingimuste iseärasused avalikus sektoris.

Milline oleks ideaalne olukord kohaliku toidu valdkonnas aastal 2020?

Aruteludes toodi välja: ühisturu tingimused on Euroopa Liidus kõigile võrdsed; inimeste teadvus – tark inimene arvestab/mõistab toimivat elatustalu; toimiv ühistegevus; tootja leitakse ise üles, kaubanduskett on ise huvitatud; 100% koolides ja lasteaedades kasutatakse kohalikku toitu/toorainet; Eesti riigi toetus tootmisele ja turustamisele.

Lisaks arutleti teemal, milline võiks olla võimas ühine suurprojekt, mis mõjutaks oluliselt väiketootjate arengut ning ideedena toodi välja näiteks kohaliku toidu ühislaulupidu, rohkem koostööd ja ühistegevust, teavituskampaania korraldamist.

Uudis MLE veebilehel koos linkidega ettekannetele - www.taluturg.ee/talveseminar/

MLE seminarile järgnes Viljandi OTT aastapäevaseminar, mis oli jagatud kolmeks: tootjate koosolek, toodete laat ning seminar laiemale publikule (sh tarbijatele).

Tootjate koosolekul rääkis iga tootja möödunud aastast, lisaks küsiti kõigilt ka kolm lisaküsimust: kas tootja on nõus/valmis kohalikule laste- või hoolekandeasutusele või külapoele oma kaupa pakkuma; kas on plaanis turule tulla uue toote või teenusega ning kas vajatakse abi; kas soovitakse korraldada oma talus talguid?

Kohalike ja mittekohalike tootjate kogemused

Kohal oli ligi 30 põllumajandustootjat, kes oma kaupa OTTi kaudu Viljandimaa tarbijatele pakuvad, sh külalisena Uma Mekk tootjad Võrumaalt, kes oma kaupa pakkusid.

Enamusel on valmisolek pakkuda oma kaupa ka kohalikele asutustele, kuid ise nad pakkuma ei ole läinud ja kuna küsitud ka ei ole, siis paljudel see kogemus puudub. Osad on oma tooteid pakkunud, kuid sageli ei valita kohalikku toodet eelkõige hinna pärast.


Tarvastu Saariku talul on kogemus talgute korraldamisega Waldorf kooli lastele, millega jäädi väga rahule. Kuigi korraldamist ja organiseerimist on üsna palju, on sellest kasu - mahukas, kuid lihtne töö saab kiiresti tehtud ning lisaks annab see positiivse emotsionaalse laengu.

Soomlane Mikko Rahtola, kes peab Viljandimaal Palu talu, tegi päeva jooksul kaks ettekannet, esimese tootjatele turustamisest ning teise laiemale kuulajaskonnale mahetoidust ja nõuannetest aiapidajale. Mikko Rahtola alustas Viljandimaal käimist juba eelmise sajandi lõpus, et nõustada ja arutleda, milline võiks olla Eesti mahetootmise tulevik. Ka Soomes tegeleb Mikko nõustamisega. 1998. a ostis ta Viljandimaale talu, kus tegeleb nüüd koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga (endine Jõgeva SAI) õunakasvatuse ja köögiviljaseemnete tootmiskatsetega. Õuntest tehtud mahl läheb Soome turule.

Mikko tõi välja ka Eesti võrdluse Soomega ning nentis, et olukord kahes riigis on väiketootja jaoks suhteliselt sarnane: ostjaid on vähe, logistika kallis, reeglid-seadused piiravad, toetuseid raske saada. Oleme sarnased ka selle poolest, et mõlemas riigis on hõre rahvastik ja suured vahemaad. Samas ei saa ka nii, et kogu toodang läheb välja ning kohalik elanik jääb ilma kohaliku tooteta.

Turustamise osas tõi ta mitmeid näiteid eelkõige soomlastelt: näiteks postimüük; veebipõhised poed; kastimüük; kohaliku toidu restoran.


Tervislik toit - pika ja õnnelik elu saladus

Päeva kõige põnevama ettekande tegi emeriitprofessor ja toitumisspetsialist Selma Teesalu, kes vaatama oma kõrgele eale, on väga vitaalne ja elurõõmus inimene. Mõned mõtted Selmalt:


Eesti toit on Eesti rahvuslik rikkus!
Eesti rukkileib on kõige olulisem!
Õnnehormooni (serotoniini) on kõige rohkem seedekulglas! - 80-90% leidub seda seedesüsteemis, vähesel määral ka närvisüsteemis.
Iga naine õpib ära vähemalt ühe ämma retsepti!
Biorütmide aktiivsus: Lõoke - Öökull - Tuvi.
Liigne lihasöömine tekitab terviseprobleeme.
Vananemisvastane toitumine.

Rohkem saate lugeda Viljandimaa OTT veebilt, kus on ära toodud ajaleht Sakala artikkel "Esiemade tarkusi järgides" - viljandiott.blogspot.com/

Viljandi OTT seminaril tegid ettekanded ka Tartu Hoiu-Laenuühistu esindaja ning Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindaja.

LISAINFO:

20. veebruaril 2014 toimub järjekordne kohaliku toidu teemapäev, seekord teaduse, arenduse ja innovatsiooni teemaline, info ja registreerimine - www.maainfo.ee/
Maamajanduse Infokeskuse veebilehel VILJANDIMAA TOIDUVÕRGUSTIK OTT: Aastapäeva seminar, sh pildid ja maaeluvõrgustiku ettekanne - www.maainfo.ee/
Maamajanduse Infokeskuse veebilehel MAITSEV LÕUNA-EESTI: Talveseminar "Kohalik toit - kuidas edasi?" - www.maainfo.ee/
Maamajanduse Infokeskuse veebilehel kohaliku toidu teemaleht - www.maainfo.ee/

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo