EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-03-18
Nr: 219
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3811&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: Maaelu arengukava teavitamisel on oluline roll inimestel, projektidel ja ideedel
Kirjatüki autor: Maaeluvõrgustik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3810&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=462&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Märtsi alguses toimus Leedus maaelu arengu programmide kommunikatsiooniteemaline seminar, millest võttis osa ligikaudu 140 inimest 25 riigist.

Eestist osalesid Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo, Raplamaa Partnerluskogu ning Lääne-Harju Koostöökogu esindajad.

Seminar oli jagatud mitmesse erinevasse sessiooni - üldine seminari osa, töö töögruppides, näidete esitamise sessioonid, kommunikatsioonilaat koos visuaalsete kommunikatsiooninäidetega (trükised, postrid, videod jne) ning lisaks kõigele sellele, anti üle auhind ENRD noorteteemalise videokonkursi võitjale, kelleks osutusid Saksamaa noored (vaata videot YouTube´is www.youtube.com/watch).

Arutelud töögruppides toimusid kuuel erineval teemal ning kokku oli päeva jooksul võimalik kuulata üle kolmekümne ettekande/näite.

Kõikide ettekannetega saate tutvuda ENRD veebilehel enrd.ec.europa.eu/... ning eesti keelset infot seminari kohta ning pilte seminarist saab vaadata Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
Uskuge väikeste tegevuste jõusse!

Projektist andis ülevaate Pam Warhurst, LEADER tegevusgrupi esindaja Suurbritanniast - southpennines.co.uk/

Kokkuvõtte tegi Ester Valdvee

Kuidas leida inimestega suheldes õiget keelt, mis aitaks nendeni jõuda? Et maaelust paremini aru saadaks, peame linnainimestele näitama, mida me maal teeme.

Pam Warhurst rääkis konkreetsemalt projektist "Uskumatult söödav Todmorden" (Incredible Edible Todmorden - www.incredible-edible-todmorden.co.uk), mis on saanud LEADER meetmest toetust. Projekt algas kuus aastat tagasi, mil Pam leidis, et maapiirkonna atraktiivsuse tõstmiseks tuleb midagi ette võtta ning hakkas ise oma kodulinna viljapuid, maitsetaimi ja ravimtaimi istutama. Mees oli teistele eeskujuks ning soovis näidata, et igaüks saab oma kodukoha jaoks midagi ära teha. Suur osa tööst on taasavastada kadunud oskused.

Projekti "Uskumatult söödav“ mudel:
Kogukond - igaüks
Alustati söödavate taimede (viljapuud, köögiviljad jms) istutamisega kõikjale linna ning mõnda kohta paigutati juurde ka sildid - toit on siin tasuta, toitke ennast ise. Tehti koostööd avalik-õiguslike asutustega (nt raudteejaam, tervisekeskus, politsei), et kasutada taimede kasvatamiseks nende maad. Tervisekeskuse ümber istutati viljapuid, köögivilju, maitsetaimi... sama ka kooli juurde. Politseimaja ümber rajati juurviljaaed. Inimesed tulid vabatahtlikult appi linnaaedade eest hoolitsema.

Õppimine
Töös koolidega oli eesmärgiks edendada kohaliku toidu kultuuri. Räägiti, kust toit pärineb, kuidas see on kasvatatud, ning kuidas see töötlemist ja toiduvalmistamist kujundab. Toidu kasvatamisse olid kaasatud ka koolid. Õppevõimalused on tohutud. Projekti raames õpetatakse lapsi, kuidas taimede eest hoolitseda ja kuidas oma kogukonnas ise midagi ära teha. Samuti, kuidas tervislikult süüa ja vähesega hakkama saada. Lapsed saavad hariduse, mis annab neile vajalikke oskusi ja teadmisi, et elada tervislikult ja õnnelikult.

Täiskasvanutele õpetatakse permakultuure kasvatama, puid pügama ja pookima jms. Alustati ka kohaliku turu korraldamisega. Kõik, mis nad teevad, on eksperimentaalne ja vabatahtlik töö. Üha rohkem on inimesi, kes toodavad kohalikku toitu ning pakuvad seejärel oma toodangut turul ja kohvikutes. On hakanud tekkima ka uus mõiste - köögivilja turism - st inimesed tulevad kaugemalt vaatama, kuidas see kõik nende linnas toimib. Turistide jaoks tehti linna kaardid.

Ettevõtlus, ettevõtlussektoris on ka talunikud

Asutatud on mitmeid tänapäeva mõistes sotsiaalseid ettevõtteid - uskumatu talu, kus noortele õpetatakse ettevõtlusalaseid oskusi toidu kasvatamiseks ja turustamiseks (Incredible farm, veebileht www.incrediblefarm.co.uk/) ja uskumatu veeaed, kus õpetatakse, kuidas luua elusloodusega veesilmasid nii sise- kui ka välistingimustes (Incredible aqua garden, veebileht - incredibleaquagarden.co.uk/).

Loodud on võrgustik – Incredible Edible Todmorden (Uskumatult Söödav Todmorden - veebileht incredibleediblenetwork.org.uk/, Facebook www.facebook.com/IncredibleEdibleNetwork)
Üleriigiline Leader-teemaline päev Taanis
Ettekannet esitleti näidete sessioonil "Maaelu lugude jutustamine".

Leader päevast rääkis Merethe Juul Thysen, kes on Taanis seotud 6 LEADER tegevusgrupiga.

Kokkuvõtte tegi Reve Lambur

Leader päev toimus üle kogu Taani 2012.a septembris, kus erinevates paikades räägiti lugusid LEADERist ning tutvustati maaelu arengukava projekte.

Ettevõtmise eesmärk oli võrgustumine ning Leader kohalike tegevusgruppide (LAG) ja kalandustegevusgruppide (FLAG) nähtavamaks muutmine. Kokku on Taanis 57 LAGi ja FLAGi ning antud projektis osales neist 20.

Kuidas päevast teavitati: kohalik meedia, veebilehed, Facebook, e-kirjad, pärast üritust levitati filmi üritusest (www.youtube.com/watch).

Näiteks Zeelandis keskenduti ühele paigale - bränditootmise ettevõte, kus osales kokku 475 inimest. Svenborgis toimus üritus gorillapargis (seikluspark), pilet oli poole hinnaga, sai ratsutada, toimusid töökojad, pakuti kohalikku toitu, toimus kontsert jne. Kokku osales paarsada inimest.

Osad üritused toimusid ettevõtjate endi juures. Ulboelle Moelle - www.ulbollemolle.dk/; Aqua Vitae Sydfyn - www.aquavitaesydfyn.dk/; Egebjerg Moelle Naturrum - www.egebjergmoelle.dk/

Sellel päeval külastas enamus kohti kuni 100 külastajat ning kolmandikus kohtades oli üle 200 külastaja. Kolmes LAGis oli päevaga seotud vaid 1 külastuskoht, 13 LAGis 2-6 külastuskohta ning 3 LAGis rohkem kui 7 külastuskohta.

Saadud õppetunnid: üritus toimus liiga hilja (septembris), põllumeestel saagikoristus, st kiire aeg; alati on hea, kui saab midagi süüa pakkuda (degustreerimised); tegevused perekondadele; meediale peab ennast nähtavaks tegema; kogu korraldus on aeganõudev; päeva tulemuste levitamine on oluline.
Müstiline LEADER. ... Kuidas seda lihtsalt seletada!
Ülevaade töögrupi "Maaelu arengu kommunikatsioon laiemale avalikkusele“ tööst.

Kokkuvõtte tegi Ave Bremse

Töögrupis esitati kokku kuus näidet, teiste hulgas oli ka Eesti maaeluvõrgustiku ettekanne, kus tutvustati Põhja- ja Baltimaade LEADER rahvusvahelise koostööprojektide konkurssi 2013.a. Lisaks lühikesele ülevaatele konkursi kategooriatest ja tulemustest, käsitleti ka konkursi läbiviimise mõju laiema avalikkuse teavitamisele LEADER koostööprojektidest.

Ka ettekandele järgnenud arutelul toodi esile see, et kuna konkursid, eriti rahvusvahelised, äratavad meedia tähelepanu, siis said nii nominendid kui ka kategooria võitjad üsna laialdast kajastust projektis osalenud partnerite kodumaal. Seega on selliste konkursside korraldamine lisaks osalejate tunnustamisele ka meedia laiema mõju aspekt.

Thomas Müller, Austria tegevusgrupi tegevjuhi ettekanne pealkirjastas oma ettekande: „Müstiline LEADER. ... Kuidas seda lihtsalt seletada!“ Küllap on paljud olnud hädas, kuidas seletada oma tuttavatele või ka uutele taotlejatele mõisteid "Leader", "kohalik tegevusgrupp", "altpoolt üles initsiatiiv" jt maaelu arenguga seotud mõisteid. See tundub olevat üsna universaalne probleem.

Mis on kohalik tegevusgrupp (inglise keelne lühend LAG)? Kui Euroopa Liit oleks riik, siis kas see võiks olla Euroopa Liidu väikseim üksus või ELi perekond? Euroopa Liit ei jõua hoolitseda eraldi iga üksiku kogukonna eest. Kuid kui need kogukonnad on igas liikmesriigis oma ülesehituselt sarnased ja tegutsevad ühise strateegia alusel, siis võibki öelda, et tegu on omamoodi perekondadega.
Kas altpoolt-üles initsiatiiv on midagi, mida inimesed saavad esile tõsta? Tõepoolest, kui inimesed püüavad arendamiseks kasutada piirkonna ressursse ja kultuurilisi väärtusi, siis on see kõige loomulikum ja loogilisem tegu. Nemad on need, kes oma hoiavad ja edendavad paikkonna väärtusi, millel põhineb paikkonna vaimsus.
Mis on LEADER projekt? Kas investeeringu objekt, millel on LEADER märgistus? Kas see on piirkondlik edendusprojekt, mis sai toetust LEADER programmist? See hõlmab endas kõike seda, aga eelkõige on tegu regionaalse identiteediga arenguprojektiga, mille on käivitanud LEADER perekond. Ettekannetele järgnenud aruteludes tuli esile, et seda võib defineerida ka kui kogukonna poolt väärtustatu ja vajaduste edendamist.

Lisaks neile mõtetele puudutati selle töögrupi teistes ettekannetes teemasid nagu teavitussõnumi sõnavara lihtsus - projektinäited peavad olema eelkõige lihtsad maaelu lood, sõnum peab vastama sihtrühmale ja olema huvitavalt esitatud. Kuid räägiti ka teavituse koordineerimisest ja planeerimisest erinevate vastutavate organite vahel, teabe hulga õigest jaotusest ja suunamisest. Teavitamist ei tohiks hoida ainult ühesuunalisena, vaid tuleks küsida tagasisidet ja viia läbi erinevaid küsitlusi. Küsitlusi planeerides saab inimesi panna kaasa mõtlema, mis ongi teavitamise eesmärk.

Soome ja Itaalia tõid näiteid, kuidas abistada kohalikke tegevusgruppe teavituse planeerimisel ja teostamisel. Itaalia võrgustik tõi esile, kuidas abistati kohalikke tegevusgruppe nende veebilehtede ühtlustamisel, et tagada huvilistele otsustusprotsesside läbipaistvus. Veebilehed vaadati üle ja nõustati professionaalide poolt, et vajalik info oleks olemas ja ka hõlpsasti leitav. Soomes loodi kohalikele tegevusgruppidele ühine LEADER sümboolika, mis peaks aitama üldusel aru saada, et erinevates tegevusgruppides tehtav on oma olemuselt sama. Toodi ka esile, et maaeluvõrgustikel on tekkinud vahetum side sihtrühmadega, mida tuleb vääriliselt hinnata ja targalt kasutada.
Planeerimine - kommunikatsioon - hindamine - muudatused planeerimisel
Ettekanne töögrupis "Kommunikatsioonivahendite efektiivsus": Õppetunnid Šoti maaelu arengu programmi 2007 - 2013 kommunikatsiooniplaani hindamisest.

www.scotland.gov.uk/Resource/0043/00439469.pdf

Kokkuvõtte tegi Konstantin Mihhejev

Aruanne annab hinnangu MAK 2007-2013 kommunikatsiooniplaani rakendamisele ja Šoti riikliku maaeluvõrgustiku töö tulemuslikkusele. Antud protsessi eesmärgiks oli koostada järgmiseks programmiperioodiks parem kommunikatsiooniplaan.

Kommunikatsiooniplaani hindamisel kerkisid esile järgmised puudused: ametnike vähene informeeritus; ametnikel puudus teadmine, kes vastutab kommunikatsiooniplaani rakendamise eest, ning milline on selle plaani tegelik rakenduskava; kuidas plaan panustab MAKi üldistesse eesmärkidesse; kodulehel olev info ei ole alati kõige värskem.

Šoti maaeluvõrgustiku töö tulemuslikkuse hindamisel kaardistati järgmisi kitsaskohti: sihtrühmade nõrk kaasamine ja teadlikkus maaeluvõrgustiku poolt; liigne keskendumine teatud sihtrühmadele (kogukonnad); maaeluvõrgustiku tegevuste kattuvus teiste võrgustike ülesannetega; piiratud arvu kommunikatsioonivahendite kasutuselevõtmine.

Hindajad andsid maaeluvõrgustikule soovitusi, kuidas oma töö tulemuslikkust tõhustada: parandada koostööd kõigi sihtrühmadega; keskenduda tuleks edendustööle ja heade näidete esitamisele; edastada infot LEADER tegevusgruppide strateegiate kohta; tõhustada koostööd teiste riiklike võrgustikega sh Inglismaa maaeluvõrgustiku ja Euroopa maaeluvõrgustikuga, rohkem mõtlema "väljaspoole raame“.

LISAINFO:

Ürituse veebileht Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Seminari pildid Maamajanduse Infokeskuse pildigaleriis www.maainfo.ee/index.php

Seminari pikem kokkuvõte

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo