EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-03-25
Nr: 220
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3827&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri: Väikeste toidutootjate koostöö teadusasutustega on võimalik ja vajalik
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3823&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=325&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Veebruaris toimus järjekordne maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev, mis seekord oli teaduse, arenduse ja innovatsiooni teemaline. Saime inspiratsiooni novembrikuust kuni veebruarini toimunud Euroopa innovatsioonipartnerluse mõttekodadest.

Sel aastal alanud uus EL eelarveperiood toob kaasa uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK), mille meetmed rakenduvad loodetavasti järgmisel aastal ning need aitavad tulevikus tootjate ja teadlaste vahelist koostööd suurendada. 20. veebruaril toimunud teemapäeval tutvustasid Põllumajandusministeeriumi ametnikud vastavaid MAK meetmeid ning esitati erinevaid näiteid väikekäitlejate ja talunike koostööst teadusasutustega. Teemapäeval tutvustasid oma tegevusi Eesti Maaülikooli mikromeierei, Polli aiandusuuringute keskus ning Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskool. Oma kogemusi jagas ka Anu Johani, kes peab Viljandimaal Väike-Vasara talu ning on Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT üks eestvedajatest. Artiklis keskendumegi teemapäeval toodud näidetele.

Edukas väiketalu peab olema innovaatiline

FIE Anu Johani, kes peab Viljandimaal Väike-Vasara talu, omab koostöökogemust Viljandi Katsekeskuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi (endine Jõgeva Sordiaretuse Instituut) ja Eesti Maaülikooliga.

Anu tegutseb hobitalunikuna, see tähendab, et peab talu oma põhitöö kõrvalt. On olnud sunnitud tegema innovatsiooni, kuna maad ja aega on vähe. Et maad on vähe, siis peab kasvatama midagi sellist, mida saab kallimalt maha müüa. Väetisi ta ei osta, vaid kasutab selleks oma loomade sõnnikut. Talu tegeleb köögiviljakasvatuse, seemnekasvatuse, seakasvatuse ja vutikasvatusega.


Linnukasvatus: Tänu sellele, et Anu on seotud Viljandi OTT toiduvõrgustikuga, siis on ta teinud koostööd Piret Purru-Lemettiga, kes on Viljandimaal erinevaid linnukasvatuse alaseid koolitusi läbi viinud. Anu nõuanne on, et lisaks raamatute lugemisele ja internetis surfamisele, peab ka inimestega rääkima ning suulist nõuannet saama. Vutikasvatamise algusaastatel ostis ta poest täissööta, kuid kodus täpsemalt lugedes selgus, et see sisaldas GMOd. Et tegemist on mahetootjaga, siis ei saanud ta seda edasi kasutada ning hakkas hoopis ise söötasid kokku segama.

Loomade söödaks kasvatab ise soja ning Viljandi katsekeskus teeb teenusena sojaseemne koristusteenust kombainiga (kuigi seemne kadu on sellisel juhul pea kolmandik, võrreldes seemnete käsitsi korjamisega, mis on seevastu oluliselt aeganõudvam). Tootjana soja söödaks kasutamisel oli suureks abiks Eesti Maaülikoolist Ragnar Leming. Eesti elab importsööda peal, kuid seda tuleks muuta. Asjakohane näide on see, et Eestis on vaid üks mahesöödatehas, mis asub Saaremaal Valjalas.

Seakasvatus: Sead on külvikorras, st kui vabaneb köögiviljapõld, siis lähevad sinna sead, kes väetavad maad, eemaldavad umbrohu ja kobestavad mulda. Üks teadus on see, mida sa õpid koolitajatelt, teine see, mida õpid teistelt tootjatelt ning kolmas teadus on looduse enda rütmide järgimine.

Lisaks on Anu teinud lepingulist koostööd Jõgeva SAIga - peipsi tippsibula kasvatamine.

Viljandimaa toiduvõrgustik OTT tegevuse raames on kaasatud oma tegemistesse erinevaid teadlasi – Anne Luik, Selma Teesalu, Darja Matt, Virgo Mihkelsoo, Mikko Rahtola. Toiduvõrgustiku peamine eesmärk on teha kohalik toit kättesaadavaks kohalikule inimesele.

Kogu tootearenduse saab laboris teha 5 liitri piimaga

Eesti Maaülikooli mikromeierei kuulub EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna alla. Peamine eesmärk on küll üliõpilastega tegelemine, kuid tihedat koostööd tehakse ka ettevõtjatega. Ülevaate mikromeiereide tegevustest andis Hannes Mootse.

Mikromeierei käivitus 2007. aastal, mida võib nimetada juurutamise ajaks. 2008. aastast hakkasid ettevõtjad ise huvi tundma, seega tekkis suurem otsekontakt ettevõtjatega, saamaks teada millist töötajat ettevõte oma tööstusesse tööle ootab ja mida kool peaks õpilasele pakkuma. 2009-2013 on toimunud paralleelselt regulaarne õppetöö ning koostöö ettevõtjatega.


Koostööd on tehtud järgmiste ettevõtetega: SA Põlvamaa Arenduskeskus, OÜ Luke Farmimeierei, R Capital OÜ, Aivar Pikkmets (Mätiku talu), Kadastiku talu, Lambakasvatajate selts, OÜ Mahekala, Astelpajutooted OÜ.

Ettevõtjal on alati võimalus pakkuda üliõpilasele välja mõni lõputöö teema. Uurimistöö läbiviimine ei maksa ettevõtjale midagi ning on samas ka kõigile tasuta kättesaadav, kuid seal võib olla ka riske, mis ei ole tootmisettevõttele vastuvõetavad, sest töö autor on üliõpilane.

Hetkel on projekteerimise tasemel mahetöötlemiskeskuse (piim, liha, taimsed saadused, joogid, ehitus) loomine Moostesse.

EMÜ tulevik: Õppekavadest lähtuvalt arendatakse ka õpikeskkonda, hetkel on olemas mikromeierei (piimasaaduste tehnoloogia labor) ning tulevikus on plaan rajada ka lihasaaduste tehnoloogia labor, taimesaaduste tehnoloogia labor ja ühtne analüüsilabor, sensoorikalabor, modelleerimis- ja projekteerimislabor ehk kärglabor, hetkel on pooleli projekteerimine. Kui see kõik valmis saab, siis oleme eeskujuks nii Baltikumile kui ka Põhjamaadele. Loodame, et selle valmimiseks jätkub piisavalt nii inim- kui ka rahalisi ressursse.

Polli aiandusuuringute keskus aitab ettevõtja koduköögist välja

EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse koostööst ettevõtjatega andis ülevaate Pille Põllumäe. Pollis on tootearendusköök, mis valmis 2009.a ELi projekti raames, mille käigus tehti valmis õunahoidla ning ehitati ka töötlemisköök.

Polli keskus hõlmab aiandussektorit - puuviljad ja marjad. Aastas tehakse koostööd keskmiselt 40 ettevõtjaga. On tööpäevi, kus tuleb vaid telefonis rääkida. On ettevõtjaid, kes tulevad oma toodanguga ja palvega, et sellest midagi tehtaks, kuid on ka neid, kes tulevad oma kindla retsepti ja teadmisega.


Mahud ja võimalused - kui mikromeierei mahub lauale, siis Pollis toimub kõik suuremal pinnal. Kahest tonnist toormest saab ühe tonni toodangut. Seda ei saa küll suurtootmiseks nimetada, kuid koduköögist on see siiski suurem – see aitab ettevõtjal otsustada, kas peaks ka omale sellised või mõned muud seadmed soetama. Praeguseks on Polli seadmed juba natukene vananenud, oleks vaja võimsamaid ja teistsuguseid masinaid.

Tulevik: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil on rajamisel Eestis ainulaadne taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus - pk.emu.ee/struktuur/polli_ak/tervisejaloodustoodetekompetentsikeskus/

Olustvere on ettevõtjatele koostööpartner

Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskooli esindas teemapäeval Riina Annus, kes on seal õppetööstuse juhataja, toiduainetööstuse koordinaator ja piimanduse eriala juhataja.

Olustveres on Erialaliitudega koostöös toimunud erinevaid koolitusi, nt Eesti Piimaliidu liikmeid õpetas koolitaja Hämeenlinnast Soomest. Lambakasvatuse koolitus algas lamba tapmisest ning lõppes lambalihast toidu valmistamisega. Samuti on toimunud ka kitsekasvatajate koolitus, kus tehti kitsepiimast juustu.


Rohkem pilte Olustvere TMK kohta Maamajanduse Infokeskuse pildigaleriist - www.maainfo.ee/index.php

Ettevõtjad saavad käia Olustveres oma toodanguga katsetamas. Oluline on tagada töötlejale kvaliteetne tooraine, kuid selleks on vaja õpetada nii tootmissektorit kui ka töötlemissektorit.

Lõpetuseks

Toidu tooteahel või toidu tarneahel koosneb (Väljavõte Hannes Mootse ettekandest:):

põllumajanduslik tootmine
taimne ja loomne toore
toiduainete valmistamine
toiduainete turustamine
toidu tarbimine.

Sektori arendamisel peaksime arvestama kõikide nende toidu tooteahela lülidega. Toorme tootmisega teenib vähem, aga kui tooret väärindada, siis on kasum kõrgem.

Täispikka kokkuvõtetet teemapäevast saab lugeda SIIT

Skeem Hannes Mootse ettekandest, mille leiab teemapäeva veebilt - www.maainfo.ee/index.php

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:

Anu Johani ja Hannes Mootse ettekanded on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/index.php
Järgmine maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev toimub 10. aprillil Põlvas ning on taaskord teaduse, arenduse ja innovatsiooniteemaline. Info ja registreerimine - www.maainfo.ee/index.php
Kohaliku toidu teemaleht (uudised, üritused, võrgustike kontaktid) Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo