EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-06-17
Nr: 231
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4023&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: Euroopa maaelu ühendades
Kirjatüki autor: Krista Kõiv, Ave Bremse, Merle Vall, Jarno Hermet
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik, konverentsil osalejad
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4022&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=477&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Euroopa maaelu arengu võrgustik korraldas juuni alguses Brüsselis seminari „Euroopa maaelu ühendades - õppides minevikust, valmistudes tulevikuks“, mille eesmärgiks oli vaadata tagasi lõppeva programmperioodi 2007-2013 maaeluvõrgustike ja kogukondade töö tulemustele Euroopas ning tutvustada uue perioodi tegevusplaane.

Seminaril oli 270 osalejat, kellest suure osa moodustasid liikmesriikide maaelu arendusorganisatsioonide ja LEADER tegevusgruppide esindajad. Eestit esindasid Vivia Aunapuu-Lents ja Külli Kaare Põllumajandusministeeriumist, Krista Kõiv ja Ave Bremse Maamajanduse Infokeskusest, Reet Kokovkin Hiidlaste Koostöökogust, Kristiina Liimand Tartumaa Arendusseltsist, Jarno Hermet Eesti Põllumeeste Keskliidust, Merle Vall MTÜst Maitsev Lõuna-Eesti, Martin Goldberg Nõuandeteenistusest ja Kersti Aro Maaülikoolist. Kohalkäinute muljetest anname allpool kokkuvõtliku ülevaate.

Seminaril toimus lisaks suurele auditooriumile töö kolmes paralleelselt toimuvas töörühmas: maaelu arengukava (MAK) rakendamise tõhustamine, sidusrühma kaasatuse suurendamine maaelu arengusse ning võrgustumise suurenenud roll koostöös ja LEADER.
Töörühmade teemad omakorda keskendusid ennelõunal mineviku kogemustele ja pealelõunal uue perioodi plaanidele.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku ülevaade

Tänaseks on maaelu arengu teemadega seotud inimestele üsna laialt teada riiklike maaeluvõrgustike olemasolu ja tegevused. Siinkohal peaks aga meenutama, et maaeluvõrgustikud loodi igasse liikmesriiki alles eelmise programmperioodi alguses ning eeskujuks varasemad LEADER infokeskused.

Kuna uuendusliku meetodiga töötava LEADER programmi jaoks loodud tugistruktuurid tegutsesid edukalt, siis nende tegevust otsustati laiendada kogu maaelu arengukavale. Sellest tulenes ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku Kontaktpunkti tegevuse käivitamine Brüsselis.

Fabio Cosso Kontaktpunktist (ENRD CP) tegi ülevaate kuue aasta tegemistest, mille jooksul on töötatud paljudes suundades: koondatud ja koostatud analüütilisi materjale, arendatud veebilehte, projektinäidete andmebaase, antud välja ajakirju, korraldatud seminare ja konverentse, kutsutud kokku temaatilisi töörühmi ja tagatud nende töö. Olulisel kohal on Euroopa liikmesriikide maaeluvõrgustike esindajate regulaarsed töökohtumised.

Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku (EENRD) tugipunkti tegevuste kohta andis ülevaate Valerie Dumont. Hindamisvõrgustik sündis geograafiliste hindamisekspertide koostöö edendamise vajadusest. Eesmärgiks oli koolitada seire ja hindamise teemadel.

Algselt tegeleti kolme teemaga: valdkonna arendamise, tehnilise toe ning teabe levitamise ja informatsiooniga. Alates 2008. aastast on loodud palju juhend- ja abimaterjale ning konsulteeritud vastavate fookusgruppide kaudu.

Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP AGRI Service Point) puhul on tegemist uue võrgustikuga, mille tegevus on suunatud uuele 2014-2020 programmperioodile. Ülesandeks on tihendada koostööd teaduse ja praktilise põllumajanduse vahel. Luua seosed teadusuuringute ja uuenduslike praktikate vahel. EIP võrgustikud luuakse kõikidesse liikmesriikidesse ja need hakkavad toetama innovatsioonimeetme rakendamist.

Vaata lähemalt ka EIP võrgustikust Eestis Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt - www.maainfo.ee/index.php

Hea eeskuju põhjanaabritelt

Suures auditooriumis esitatud näidetest tooks esile Soome ettekande. Soome oli ja on liikmesriik, kus LEADER on tugev ja sealseid näiteid tutvustatakse pidevalt ka Euroopa tasandil. Seekord rõhutati eelkõige head koostööd LEADER tegevusgruppide, ministeeriumi ja maaeluvõrgustiku vahel: tunnetatakse, et töötatakse ühise eesmärgi nimel, ollakse pidevas suhtluses ja inspireeritakse üksteist vastastikku. Viimaseks ühiseks tegemiseks on LEADER ühise logo kasutuselevõtmine ja uue LEADER veebilehe loomine - www.leadersuomi.fi

Kõik Soome KTG-d kasutavad nüüd ühesugust kujundust

Soomes on loodud kohalike tegevusgruppide kvaliteedikontrolli süsteem. Selleks koostati vastav käsiraamat, kuidas kohalik tegevusgrupp peaks töötama. Soome kasutab Euroopas loodud tööriistu väga tihedalt ja peab neid väga vajalikeks, samuti peetakse olulisteks seminare ja erinevaid kohtumisi.

Paljud rahvusvahelised projektid on alguse saanud just näost-näkku suhtlusest. Rahvusvaheline koostöö vajab kogu aeg arendamist. Näiteks Leader fookusgruppide töö aitab kaasa rahvusvahelise koostöö bürokraatia vähenemisele. Oluliseks vahendajaks suhetes Komisjoniga on ka Euroopa LEADER võrgustik ELARD.

Seminari töörühmades said kokku liikmesriikide tootjate, maaeluvõrgustike, Leader tegevusgruppide ja ministeeriumide esindajad, et jagada kogemusi, millised instrumendid on toiminud hästi ning millised olid kitsaskohad.

I töörühm - Maaelu arengukava rakendamise tõhustamine

Ettekandega Itaalia võrgustiku tegevustest esines Riccardo Passero. Suurel Itaalial on lisaks üleriigilisele maaelu arengukavale ja maaeluvõrgustikule ka regioonide arengukavad ja piirkondlikud võrgustikud, kuid peamised tegevused on siiski üsna sarnased.

Maaeluvõrgustikul on eesmärkide saavutamiseks välja töötatud eraldi meetmed. Tegeletakse LEADER tegevusgruppidele abimaterjalide väljatöötamisega, kogutakse ja levitatakse edulugusid, korraldatakse konverentse, seminare ja õppereise. Itaalia on initsieerinud liikmesriikide maaeluvõrgustike temaatilisi algatusi, näiteks sotsiaalse talupidamise töörühm 2010. aastal.

Tootjate esindajad tõid esile, et liikmesriikide nõuandeteenistustel nähakse olulist rolli maaelu arengukavadel ja nende rakendamisel liikmesriigi siseselt. Nõuandeteenistus koos nõustajate ehk konsulentidega on otsene lüli maaettevõtjate, põllumeeste ja EL poliitika vahel.

Oma olemuselt siiski keerukad määrused ning protsessid viiakse lihtsas keeles maaettevõtjani ning teistpidi kogutakse otsest tagasisidet maaettevõtjatelt ning viiakse see kohalike tegevusgruppide kaudu tagasi Euroopasse. See loob hea platvormi kohalike tegevusgruppide ja nõuandeteenistuse vahel ning ärgitab edasisele koostööle.

Valloonia maaeluvõrgustiku põllumeeste esindaja Isabelle Jaumotte ettekandes toodi esile, et kohalik nõuandeteenistus on kaasatud maaelu arenguprogrammide välja töötamisse ja rakendamisse, sest nõuandeteenistusel on kõige värskem ja otsesem info ettevõtjate ja põllumeste osas. Tegevuste planeerimisel püütakse pikalt ette vaadata - isegi kuni 25 aastat.

Luuakse arengukavad, testitakse neid, ning seejärel hinnatakse nende mõju nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Põllumajandus on väga tähtsal kohal. Põllumehi tuleb kaasata ning viia otsene kogemus "põllult" kohalikule poliitilisele tasandile.

II töörühm - Sidusrühma kaasatuse suurendamine maaelu arengusse

Eesti olukorrast kuuldi ettekandes "EIP võrgustiku arendamine: Eesti kogemus". Ettekandes tutvustas Külli Kaare Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna vastutusvaldkondi ning põllumajandusteaduse rahastamisinstrumente. Eestis on koostöö kogemused erinevate huvirühmadega, kus teaduskoostööl on olnud kitsas suund ja lähenemine.

Selleks, et kaasata kõiki huvirühmasid otsiti hea võrgustiku kogemusega partnerit. Eesti maaeluvõrgustikul on väga head kogemused, lai huvirühmade nimekiri ja usaldusväärsus partnerite hulgas.

Seega korraldas Põllumajandusministeerium koostöös just Eesti maaeluvõrgustikuga Euroopa innovatsioonipartnerluse seminarid juba 2013. aaasta juulis, kus tutvustati maaelu arengukava 2014-2020 koostöö meetme uut algatust - Euroopa Innovatsioonipartnerlust. Edasi jätkusid tegevused juba valdkonniti ja toimusid mahepõllumajanduse, taimekasvatuse, loomakasvatuse, piimatootmise ja biomajanduse (biomassi) teemalised seminarid.

Grupitöödes toodi esile, et peamine lisandväärtus maaeluvõrgustike tegevustest on tekkiv sotsiaalne kapital. Eduka tegevuse jätkamiseks tuleb säilitada võrgustike tuumik Ühe probleemina nimetati ressursside vähesust. Kuna vastutavaid tegevusi ja tööülesandeid tuleb järjest juurde, siis vajavad võrgustikud enam tööjõudu. Samas on võrgustike palgakulude kasutamine piiratud 20-25%, mis omakorda ei võimalda piisavat personali.

Arutleti uute võimaluste üle. Üheks oluliseks aspektiks on just teadmiste jagamine, teadmussiire. Laiematest probleemidest nimetati IT-lahenduste ja sotsiaalmeedia kasutamise varieerumist erinevate põlvkondade vahel. Vanem generatsioon ilmselgelt ei ole rahul, et infovood hakkavad neist arvutite kaudu mööda käima ning nad peavad tegema nende meelest ebavajalikke lisapingutusi, et ajaga kaasas käia.

Eksisteerib ka keeleprobleem. Liikmesriikides on palju piirkondi, kus räägitakse ametlikust riigikeelest veidi erinevat murrakut, nagu näiteks Wales Inglismaal, kuid inimesed soovivad suhelda just oma keeles.

III töörühm - Võrgustumise suurenenud roll koostöös ja LEADER

Töörühmas tehti ülevaade Euroopa LEADER Ühenduse Maaelu Arenguks (ELARD) tegevustest ja koostööst maaeluvõrgustikega ning LEADER rahvusvahelistest koostööprojektidest ja maaeluvõrgustike võimalustest sellele kaasa aidata. Tunnustust jagati LEADER allkomitee ellukutsutud nelja temaatilise fookusgrupi tööle ja tulemustele.

Töörühma valdavaks teemaks sai kogukonna juhitud kohalik areng ja sellega seotu. Sellele teemale keskendus ka pikaaegse LEADER tegevjuhi kogemusega Thomas Müller Austriast. Ta tõdes, et multifondide kasutamine ebaõnnestus. Selleks, et jagada head kogemust partnerluslepingu ja multifondi kasutuse alal, alustati virtuaalsete mõttekodadega (Virtual Think Tanks). Tööd juhib Ungari maaeluvõrgustik ja esimene vestlusring toimus mais. Informatsiooni levikus on suur lünk, seetõttu ei suutnud paljud riigid multifondide rakendamiseni jõuda.

Olukord liikmesriikides on selline, et kui sügisel oli kahtlane, kas üldse kuskil multifondid rakenduvad, siis tänaseks on vähemalt viis liikmesriiki rakendamas multifonde täiel määral: Rootsi, Poola, Slovakkia, Bulgaaria ja Portugal. Neid, kes rakendavad osaliselt, piirkonniti või kombineeritud viisil on hetkel kokku 11 ja lisaks on ka mõned, kes peavad hetkel antud teema üle läbirääkimisi. Tulemus võib olla selline, et vähemalt pooled riigid ühel või teisel viisil multifondide peale lähevad.

Kokkuvõtteks

Kõik ettekanded ja sõnavõtud rääkisid koostööst. Mida teha? Kuidas teha? Missugust metoodikat kasutada? Kuidas läheneda ja kuidas kõnetada? Sihtrühmaks on maal elav inimene ja eesmärk maaelu edasi viia. Kõige tähtsam on inimene ja otsene suhtlus. Nentisime fakti, et oleme õigel teel.
Praktikuna oleks tahtnud ehk rohkem elu näha. Lahedaid ja põnevaid projekte kuulda.

Mõni oleks julgenud vast negatiivsestki rääkida, kuid hästi võttis minu jaoks selle väikese kriitika kokku hea sõber Austriast, Thomas Müller. Muusikainimesena tõi ta paralleeli, öeldes et see oli üritus, kus tegeldi komponeerimisega, et uus muusika saaks sündida. Kui kohe igaüks mängima hakkab, siis ei tule sellest midagi välja. Üldhäälestus kõige olulisemale. Selgitus oli väga piltlik ja täpne.

Erinevatest headest näidetest saab lugeda kohapeal jagatud väikesest kogumikust, kus on sees ka lugu Hiiumaa "Sirguvatest söögisellidest". Antud projekt on küll nii hea, et kõik Eestimaa ja Euroopa koolid võiksid selle oma plaanidesse võtta.

Ma nägin ühtset Euroopat. Kohal olid ju kõigi Euroopa Liidu riikide esindajad, kes sõbralikult, rõõmsalt ja asjalikult oma kodumaa maaelu arendada soovisid

Seminari ettekanded on üleval Maamajanduse Infokeskuse kodulehel - www.maainfo.ee/index.php?

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo