VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2014-07-01
Nr:	232
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4057&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Uudiskiri
Kirjatüki pealkiri:	Malta maaeluvõrgustiku infokiri - põllumajanduspoliitikast, innovatsioonist ja headest projektinäidetest
Kirjatüki autor:	Helene Kõiv (tõlked)
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4053&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Malta riikliku maaeluvõrgustiku infokirjas nr 9, mis on ka lõppeva maaelu arengu programmperioodi 2007-2013 viimane, on juttu maapiirkondadesse, keskkonda ja elukvaliteeti investeerimisest, ühise põllumajanduspoliitika reformi käivitamisest, Malta põllumajandustoodele toidukvaliteedi süsteemi loomisest, Horisont 2020 teadus- ja tehnoloogiauuringute programmist, Malta noorte põllumajandusühenduse loomisest, Euroopa innovatsioonipartnerlusest, Malta maaelu arengukavast 2007-2013, noortalunikest, kes mõistavad, et on maa eest vastutavad ning esimesest LEADER rahvusvahelisest koostööprojektist Maltal Vaatamata väiksele rahvaarvule või võib-olla hoopis just seetõttu, on Maltal seoses põllumajanduse ja maapiirkondadega palju palgeid, mida avastada ja tunnustada ning Malta maaeluvõrgustiku tegevusel on selles oluline roll. Maapiirkondadesse, keskkonda ja elukvaliteeti investeerimine Maltal Euroopa Liidu fondide juhtimise ja haldamise parendamiseks on Maltal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) korraldusasutus viidud üle Euroopa asjade ministeeriumi rahastamise ja programmide osakonna alla. See otsus tuli vajadusest luua riiklikul tasandil sügavamaid ja tugevamaid sünergiad ning leida Euroopa Liidu poolt pakutavatele rahastuprogrammidele tõhusamat ja edukamat kasutust. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahenditest eraldati 138 miljonit eurot, millest 132 miljonit moodustab maaelu arengu osa. Suurt tähelepanu pööratakse sellele, et Malta maaelu arengukava 2014-2020 suunaks tähelepanu Malta ja Gozo maapiirkondade eripärast tulenevatele vajadustele. Usutakse keskkonna ja eheda maapiirkonna säilitamisesse, soovitakse parandada eluvaliteeti ja maapiirkonda kui elukeskkonda, toetada põllumajandust ja talupidamist, toetada kohaliku tasandi algatusi nagu LEADER ning suurendada majanduskasvu. Tulevane arengukava näeb ette, et toetatakse suurt hulka kasusaajaid ja projektiideid, näiteks korraldatakse koolitusi, toimub talude kaasajastamine, viiakse läbi teadusuuringuid ja innovatsioonil põhinevaid algatusi, tehakse investeeringuid sotsiaalsesse kapitali, kultuuri ja maapiirkonna pärimuskultuuri, laiendatakse kohalike toodete ja teenuste hulka jne. Kasu oodatakse maapiirkonna aktiivsetele inimestele nagu näiteks talunikele, põllumajandussaaduste töötlejatele, kohalikele omavalitsustele, mittetulundusühingutele (MTÜ), kohalikele tegevusgruppidele, väike- ja keskmistele ettevõtetele (VKE) ning kõigile teistele, kellel on uuenduslikke mõtteid. Sellel eesmärgil julgustatakse kõiki, kellel on häid ideid projekte ellu viia, sobivatest fondidest toetust küsima, et kindlustada maapiirkondade säilimine ja areng. Ühise põllumajanduspoliitika reformi käivitamine 25. veebruaril 2014 peeti Maltal koos Euroopa Komisjoni esindusega infotund, et tutvustada Malta kasusaajatele uut Ühist Põllumajanduspoliitikat (ÜPP). Euroopa Komisjoni põllumajanduse- ja maaelu arengu peadirektoraadist Leonard Mizzi, koos kolleegidega Peggy Dieryckxvisschers’iga ja Roland Feral’iga andsid ülevaate ÜPP uuendustest kokku 60 osalejale, kelle hulgas olid suuremate põllumajandusühistute ja tootjarühmade esindajad, põllumajandussaaduste töötlejad, talunikud, tõuaretajad, ministeeriumiametnikud ja akadeemikud. Mizzi rääkis protsessist, mis viis ÜPP reformi kävitamiseni. Uus ÜPP 2014-2020 jätkab olulisemate eesmärkide ja Euroopa Komisjoni poolt väljakäidud tegevuste täitmisega, kuigi eelarve on väikem, kui algselt plaanitud. Siiski moodustab ÜPP osa EL 2014-2020 perioodi eelarvest 37,8%, mis näitab jätkuvalt tugevat toetust põllumajanduspoliitika edukale rakendumisele. Järgnes uue poliitika väljakutsete ja eesmärkide tutvustamine. Ettekanne lõppes uue ÜPP võtmeaspektide väljatoomisega ja Malta võimudega läbirääkimiste olukorra kirjeldamisega. Roland Feral rääkis uuest ÜPP otsetoetuste süsteemist, mille eesmärgiks on ausam toetuste jagamine ja parem suunamine ning samaaegselt ÜPP üleüldise keskkondlikku osa parendamine. Peggy Dieryckxvisschers andis ülevaate uuest maaelu arengu poliitika raamistikust, mida rakendatakse ka tulevikus läbi riiklike maaelu arengukavade. Reformi eesmärgiks on parendada poliitikat läbi strateegilise lähenemise tugevdamise. Samuti aitavad kahe samba vahelised ühised eesmärgid ja sidusus kaasa efektiivsema maaelu arengu poliitika arengule. Ettekandele järgnes Komisjoni ametnike ja seminaril osalejate vaheline arutelu erinevatel teemadel nt noortalunikud, väljakutsed Malta põllumajanduses, innovatsioon ja uuenenud vaatenurk kvaliteetsetele toodetele. Põllumajandustoodete kvaliteedisüsteemi loomine Maltal Nii tarbija kui ka taluniku vaatepunktist on usaldus oluline faktor selleks, et kindlustada kvaliteetsete toodete olemasolu ning aitada neid teiste seast üles leida. Tagamaks kvaliteetsete toodete leidmise ja olemasolu, on Malta jätkusuutliku arengu, keskkonna ja kliimamuutuste ministeeriumi (Ministry for Sustainable Development, the Environment and Climate Change) põllumajanduse direktoraat loonud spetsiaalse toidukvaliteedi süsteemi, mis võimaldab garanteerida hea, ehtsa ja kvaliteetse toidu olemasolu ning selle äratundmise läbi tunnustatud toidukvaliteedi märgise. Kvaliteedimärgis peaks tooma kasu tootjatele, tarbijatele ja teistele vahendajatele toiduahelas. See aitab sertifitseeritud kaupade tootjatel paremini prognoosida ja suurendada turule pääsemist, turuosa ja kasumit. Samuti kasvatab see tarbijate tootealast teadlikkust ja usaldusväärsust konkreetse märgistatud toote vastu ning tagab vahendajatele kindluse, läbi toote ja kvaliteedimärgi kõrgete standartide ja maine olemasolu. Kvaliteedisüsteemi loomise taga seisab lisaks eelnimetatud põllumajanduse direktoraadile ka Malta parlamendi põllumajanduse, kalanduse ja loomaõiguste sekretariaat ning Bari Vahemere Põllumajandusinstituut, mis kuulub Rahvusvahelise Vahemere põllumajandusõppe keskuse (CIHEAM) alla. Nendevaheline koostöö sai alguse 2014. aasta veebruaris kui kahepoolne leping allkirjastati pärast Malta põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika seminari. Toidu kvaliteedisüsteemi ja kvaliteedimärgise tekkimine on usaldusväärse riikliku toidu kvaliteedimärgi tekkimise aluseks. Usaldusväärse kvaliteedisüsteemi loomise aluseks on seaduslik raamistik, mis paneb paika kvaliteedimärgise õigusliku süsteemi, tehnilise kvaliteettoote kirjelduse ja kontrollsüsteemi. Toodete sertifitseerimine tähendab tootja jaoks lisakulusid seoses kvaliteedisüsteemi vastuvõtmisega ja märgi omistamisega. Nende kuludega toime tulekuks on tootjatel võimalik taotleda Malta maaelu arengukava 2014-2020 toetust. HORISONT 2020 aastal: Üle 79 miljardi teadus- ja tehnoloogia uuringuteks Biloogilisest ressursist jätkusuutlikul ja uuenduslikul viisil maksimumi võtmine tagab ohutu, tervisliku ja kõrgekvaliteedilise toidu ja teiste bioloogiliste toodete varu. See kiirendab ka üleminekut Euroopa jätkusuutliku biomajanduse tekkele, kaotates lünga uute tehnoloogiate ja nende rakendamise vahel. Seda aitab teostada Horisont 2020 (Horizon 2020), mis on maailma suurim uuringute rahastamise programm. Malta riiklikuks kontaktpunkti organisatsiooniks on Malta Teaduse ja tehnoloogia nõukogu (Malta Council for Science and Technology - MCST). Horisont 2020 üle 79 miljardi suurune eelarve annab kohalikele teadlastele, asutustele, firmadele ja üksikisikutele võimaluse toetust saada ning kindlustada sellega jätkusuutlik areng ja uute töökohtade loomine. Horisont 2020 eesmärgiks on tagada tipp-teaduse rakendamine Euroopas, avada uksed innovatsioonile ja muuta era- ja avaliku sektori omavaheline koostöö kergemaks läbi tiheda võrgustmise ja koostöötegevuste. Horisont 2020 pakub toetust kõikide valdkondade uuringute rahastamiseks. Edukad projektid vajavad elluviimiseks sageli ka konsortsiumi, mis koosneb eri liikmesriikide esindajatest, kellel on tugev soov rakendada innovaatilisi ettevõtmisi ja luua turgu, mis vastab ühiskondlikele muutustele. MCST pakub tuge osalemaks Horisont 2020 tegevustes, aidates soovijatel täpsustada uurimisteemat, leida koostööpartnereid ja jagada juhiseid taotluse esitamisel. Horisont 2020 taotlusvoorud avati 2013. aasta detsembrikuus - samal ajal kinnitati kahe aastane töökava, kus on taotluste esitamiseks kõik vajalik info ja tähtajad. Malta noorte põllumajandusühenduse loomine Malta noorte põllumajandusühendus (Malta Youth in Agriculture Foundation – MaYa https://www.facebook.com/MaltaYouthAgri ) loodi 2014. aasta 30. märtsil Malta Paekivi pärimuspargis ja Siggiewi aias. Ühenduse asutaja Jeanette Borg tutvustas administraatorist ja aiandustudengist John Gauci’t, ja linnukasvatajast Karl Scerri't, kes tutvustasid ühenduse eesmärke seoses noortalunikega, turustamise ja seadusandliku poolega, kohaliku jätkusuutlikku põllumajandusega, kasusaajate vahelise suhtlusega ja Malta kvaliteetsete põllumajandustoodetega. Ühenduse asutamiskoosoleku lõpukõne pidas Roderick Galdes, Malta parlamendi põllumajanduse, kalanduse ja loomaõiguste sekretariaadist. Rohkema informatsiooni saamiseks võta ühendust Jeanette Borg’iga info@maya.org.mt või telefonil +356 7900 0143 Euroopa innovatsioonipartnerlus: AGRI Innovatsiooni edendamine põllumajanduses Euroopa põllumajanduse innovatsiooni partnerlus (EIP-AGRI) loodi selleks, et aidata põllumajanduse ja metsanduse sektoril tootlikkust suurendada ja muutuda jätkusuutlikumaks ning tulla toime praeguste kitsaskohtadega nagu näiteks kõrge konkurents, muutlikud turuhinnad ja ranged keskkonnanõuded. EIP-AGRI keskendub partnerluste loomisele ja eri osapoolte kokkuviimisele EIP-AGRI võrgustiku tekkeks. Selleks luuakse spetsiaalsed EIP-töörühmad ja fookusgrupid. Erinevad kasusaajad innovatsiooni ja põllumajanduse valdkonnas - nt talunikud, nõustajad, teadlased , põllumajandusettevõtted, MTÜd jpt - töötavad koos, jagavad oma ideid ja muudavad olemasolevad teadmised uuenduslikeks lahendusteks. Kui jõud ühendada, jõuab kasu osapoolteni palju kiiremini. EIP-AGRI aitab Euroopa tasandil levitatada huvitavat uut ja juba olemasolevat infot innovatsiooni ja põllumajanduse teemadel. Rahastusvõimalused, põllumajandusliku innovatsiooni soodustamine Uuenduslike ideede olemasolu on üks asi, hoopis keerulisem on nende ideede ellurakendamine. Olemas on erinevaid rahastusvõimalusi, mis aitavad projektil realiseeruda nt liikmesriikide maaelu arengukavad või uuringute ja innovatsiooniporgramm Horisont 2020. EIP-AGRI ja maaelu areng EL liikmesriigid või piirkonnad saavad ise otsustada, kuidas nad läbi maaelu arengukavade innovatsiooniprojekte toetavad. Toetust võib vaja minna näiteks EIP-töörühmade loomiseks, mis tegelevad pilootprojektidega, uute projektide väljaarendamisega, väikeste partneritega koostöö soodustamisega, teatud tegevuste vedamisega jne. Samuti saab toetada teadmussiiret, nõustamisteenuseid, investeeringute tegemist, võrgustike loomist, ja innovatsiooni toetusteenuste (Innovation Support Services) rahastamist. Iga liikmesriik (mõnes riigis ka üksik piirkond) saab otsustada, millisele tegevuspiirkonnale või spetsiifilisele valdkonnale tähelepanu pööratakse. Kuid kõik EL tegevusgrupid peavad panustama tootliku ja jätkusuutliku põllumajandussektori hüvanguks. Loe rohkem Euroopa innovatsioonipartnerlusest - ec.europa.eu/agriculture/eip Malta maaelu arengukava 2007-2013 projektinäite tutvustus - meede 121 põllumajandusettevõtete kaasajastamine Kasusaaja: Ta’ Mena Agri Limited Valdkond: Maaturism Eesmärk: Läbi erinevate meetmest 123 toetust saanud projektide, alustab tegevust Ta’ Mena veiniistandus, ehitatakse säilituskeldrid, kasvatatakse ja pressitakse oliive ning rajatakse vajalike seadmetega varustatud hooned erinevate toidutoodete valmistamiseks. Taustinformatsioon: Ta Mena toidu ja joogi kompleks asub Xewkija tööstushoonetes. Kompleksi tootevalikusse kuuluvad erinevad veinid ning erinevad traditsioonilised tooted nagu tomatipasta, päikesekuivatatud tomatid, oliivid, moosid, kappar, ja erinevad siirupid. Ta’ Mena toodab ka erimaitselisi likööre ja külmpressitud „extra virgin” oliivõli. Enamik tooteid müüakse kohapealt - Ta Mena mõisast, mis on esimene põllumajandus-turismi kompleks Malta saartel. Ta’ Mena mõisas korraldatakse ka erinevaid üritusi, kus tutvustatakse nende toodangut ja Gozo saare traditsioonilisi sööke ja jooke, mis on saanud populaarseks nii kohalike kui ka turistide seas. Investeeringud: Jahutussüsteem, veiniistandus ja oliivõli tootmine, seadmed likööride, mooside ja teiste traditsiooniliste toidutoodete valmistamiseks. Tuleviku plaanid: Ta’ Mena soovib jätkata projekti laiendamisega. Peagi võetakse kasutusele uued veinikeldrid ja toidu tootmise alad, kus külastajad saaksid jälgida ja nautida erinevate toodete, oliivõli ja veini valmistamise kunsti. Loe rohkem nende tegevustest - www.tamena-gozo.com ja Facebook'ist www.facebook.com/tamenagozo Noortalunikud - mõistavad, et on maa eest vastutavad Tänapäeva noored loodavad leida maineka töökoha, mis veab neid viletsast elust lustiga läbi. Noored, kes hakkavad tegelema maaharimisega loodavad, et hakkavad teenima suurt raha, on edukad ja mõjuvõimsad, kuid arvesse peab võtma seda, et neid kolme eesmärki ei saavutata paljalt seemnete külvamisega või lehma lüpsmisega. Kuigi lõpliku toote hind on oluline stiimul, on tihti tõukejõuks hoopis elusolendi kasvamise jälgmine ja tema eest hoolitsemine ning just see tõukab neid tegema seda kontimurdvat tööd. Praegusel kiirustamise ajastul, kus linnasäras ringi jooksmine kohtub kodu loomisega, püüavad noored inimesed selle kõigega toime tulla. Noortalunikud võivad selle kõige tõttu kimbatusse sattuda. Kuigi põllumajandussektor on taolisest suhtlemisest ja võrgustumisest kasu lõiganud (alates rikkalikemast kaubandusvõimalustest kuni GPS-juhitud traktoriteni), otsustavad noortalunikud sellest loobuda ja tegeleda kas väikeettevõtlusega või jätta asi sootuks katki - selle asemel, et osaleda looduskeskkonna säästmises ja hoolitseda loomade eest, kelle elud sõltuvad talupidaja tegutsemiskirest. Elutõel, et ettetulevad raskused viivad rahuloluni, on talupidamises oluline koht. Noortalunik võib olla lõpetanud mõne asjaliku õppeasutuse või ülikooli, kuid taluniku tööga alustades peab ta paratamatult alustama valgelt lehelt. Kõik on võimalik. Teekonnal peab kokku puutuma bioloogia, keemia, füüsika, tehnika, raamatupidamise, ettevõtluse, turunduse ja ärijuhtimisega. Igapäeva märksõnadeks on raske töö, kannatlikus, hoolimine, pikad tööpäevad ja teadmine, et kui tuleb torm ja rikub kogu eelneva töö, siis peab ennast uuesti kokku võtma ja otsast alustama. Otsus hakata noortalunikuks nõuab julgust ning see võib olla ka täiesti pöörane idee Ehk muutuvad koos mõtteviisi kaasajastamise ja eluviisi aeglustamisega ka noorema generatsiooni väärtushinnangud. Siiski on ka praegu meie hulgas väike grupp teistsuguse mõtteviisiga noori. Nad on saanud julgustust rahulikust eluviisist, kirglikust toitumisest, tööeetika armastusest ning arusaamast, et nemad on meie maa ja toiduvarade eest vastutajad! „MeDIETerranea“ - esimene rahvusvaheline Leader koostööprojekt Maltal Kohalik tegevusgrupp Majjistral Action Group koostöös teise Malta tegevusgrupiga rakendavad projekti „MeDIETerranea”. Projekti eesmärgiks on edendada Vahemere kokakunsti ja tutvustada seda kui tervisliku toidu allikat, mis on Vahemere rahvaste ühtsel kultuuriidentideedi kujundamisel olulisel kohal. Projekt pakub ka teadmisi osaleva piirkonna pärimusest. Vähesed kaubanduslikud suhted Vahemere köögis pakutavate toiduainete tootjate ja turismireiside pakkujate vahel ning vähene kohaliku toidu ja käsitöö propageerimine pani Vahemere piirkonnas asuvaid Itaalia ja Malta tegevusgruppe 2012. aastal uue projekti sünni nimel jõude ühendama. Rahvusvahelise projekti toel viiakse kokku tootjad ja turismivaldkonnas tegutsejad, et pakkuda paremat arusaama kohalikest toodetest ja toodangust ning aidata neil üheskoos jõuda rohkemate tarbijateni, kes otsivad just head ja ehedat kohalikku toodet. Projekti raames luuakse terviklik süsteem, kuidas külastada piirkonda ja antakse võimalus osa saada kohalikest maitse- ja kultuurielamustest ning seeläbi tarbida kohalikku toitu ning saada teadmisi traditsioonilistest tootmisvõtetest. Piirkonna propageeriv festival Üks viimaseid projekti tegevusi oli Simposio delle Identità Rurali Europee festivali korraldamine Sardiinias. Kõik tegevusgrupid töötasid üheksoos, et tuua piirkonna tootjad ja aktiivsed ettevõtjad kokku, suhelda ja jagada oma kogemusi. 2014. aasta veebruaris hakkas tegevusgrupp Majjistral otsima eelnevalt väljavalitud valdkondadest huvilisi osalemaks 8. - 10. mail 2014 toimuvale festivalile. Välja valiti kaheksa aktiivset põllumajanduse, turismi ja käsitöö sektori esindajat, kes said oma toodangut tutvustada ja koguda samal ajal teadmisi oma piirkonna pärimusest ja kommetest. Kohalik tegevusgrupp Majjistral on korraldanud ka ühiseid toidu degusteerimisi ja töögruppe, kus osales ka kohalik kokk, kelle käe läbi valmisid kõrge toitainete väärtusega road, mida sai festivalil mekkida. Laste kaasamine kohalikku ellu Projekti raames käivitas tegevusgrupp Majjistral ka piirkonna lastele mõeldud kirjutamisvõistluse teemal "Toit - kui identideedi osa". Kõik võidutööd avaldati trükises, mille eesmärgis on kohalike toodete kasutamise propageerimine. Võistluse võitis kaheksa aastane Aaron Cassar, kes saatis tegevusgrupi esindajaid festivalil ja osales trükise ametlikul esitlemisel. Eesti maaeluvõrgustiku ja Malta maaeluvõrgustik koostööst: 15. - 18.11.2011 Eesti maaeluvõrgustiku büroo korraldatud konkursi „Märka Leaderit“ nominentide õppereis Maltale "Maapiirkonnas turismi ja väike-ettevõtluse arendamine" - www.maainfo.ee/index.php? 10.01.2012 Maaeluvõrgustiku VÕRGUKIRJA fookuslugu „Malta maapiirkond - pisike, aga tegus!“ - www.maainfo.ee/index.php? 01.03.2014 Malta maaeluvõrgustiku e-infokiri „Eestlaste õppereis Maltale leidis ka kohalikku kajastust“ - www.maainfo.ee/index.php?

« Tagasi