EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-07-29
Nr: 234
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4103&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Avatud talud pakuvad häid emotsioone - LISATUD korraldajate kommentaarid!
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4102&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Juba kolmandat korda toimus Järvamaal kahe Leader tegevusgrupi Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu eestvedamisel tänuväärt ettevõtmine, Avatud Talude Päev.

Kõigile soovijatele olid kahe päeva jooksul avatud 12 talu väravad. Üritust korraldati juba kolmandat korda, kuid esmakordselt toimus see kahepäevasena.

Laupäeval, 19. juulil olid avatud 6 talu, millest viis asusid Türi vallas, ning pühapäeval 7 talu Põhja-Järvamaal. Otsa talu Koeru vallas oli avatud kahel päeval - seal oli huvilistel ka telkimisvõimalus.

Loo autor külastas kolme talu - Wile farm, Põllemaa-Saare talu ja Takkasaare talu. Valisime oma sihtkohtadeks talud, kus peetakse loomi.
Wile farm ja alpakad

Kõige põnevam oli esimene külastuskoht Wile farm, kus peetakse Eestis veel mitte väga tuntud koduloomi - alpakaid. Alpakaid on Eestis on üldse kokku umbes 50 looma, neist 17 elab Wile farmis.

Talu on oma nimegi saanud esimese talus sündinud alpaka järgi - alpaka-poiss Wile, kes sündis käesoleva aasta 12. mail ja kaalus 8300 grammi, praeguseks kaalub ta juba 20,6 kg.

Peremehe sõnul on alpakad pärit Lõuna-Ameerikast ning on ühed iidseima päritoluga koduloomad. Lõuna-Ameerikas elavad nad 3-5 km kõrgusel mägedes, seega külma ei karda ja sobivad Eesti kliimasse hästi.

Alpakate villa on 22 looduslikku värvi, Wile farmis on esindatud 9 tooni. Talus on kokku 17 alpakat - 2 isast (3-aastane Diplomaat ja 5-aastane King Kong), 8 emast ja 7 poega. Alpaka kannab oma poega 11,5 kuud. Lubatud on ka 1,5 kuu pikkune "üle kandmise periood" ning kaks kuud pärast sündimist on noored loomad valmis juba paarituma.

Ühelt alpakalt saab keskmiselt 1,8-3,6 kg villa, suurematelt kuni 6 kg. Loomi hinnatakse villa kvaliteedi järgi - mida heledam loom, seda peenem vill. Raamatute järgi on alpaka vill seitse korda soojem kui lambavill.

Lisaks alpakatele võis talus näha, kuidas villast lõnga kedratakse ning avatud oli talu kohvik koos käsitöö müügiga - alpaka lõng, pehmest alpaka villast sokid ja pleedid. Kohal ka naabertalunik, kelle käest sai mett osta.

Kuna selles talus olid nö organiseeritud tuurid talu peremehega, siis oli see koht kõige põnevam ja ka teadmisi talust sai kõige rohkem. Peremees Imre oli väga jutukas ja suutis väga meeleolukalt alpakate elu-olu kirjeldada. Wile farmi külastas päeva jooksul ligi 500 inimest!

Kui Wile farm võttis avatud talu päevadest osa esmakordselt, siis nii Põllemaa-Saare kui ka Takkasaare talu on juba nö vanad olijad.
Põllemaa-Saare talu

Põllemaa-Saare talus olid rakendust leidnud peremehe ja perenaise neli last ja nende pered, avatud oli kaks kohvikut, sai ratsutada hobusega, sõita ATVga ning lasta teha näomaalinguid. Kohvikus pakuti nii jäätisekokteili kui ka traditsioonilist kama. Kõigis kolmes talus pakuti muuhulgas kiluvõileiba - ei teagi, kas see oli selliselt kokkulepitud, aga hea soolane suutäis igal juhul!

Takkasaare talu

Takkasaare talu hiilgas oma endises headuses - suur iluaed, korras laut ja kõrvalhooned! Lisaks lehmadele sai tutvust teha kanade ja kitsega. Lastele tehti näomaalinguid. Kohal oli Raismiku talu, kes müüs külmpressõlisid ja maheteravilja tooteid. Samuti olid müügil peretütre käsitööna valminud ehted.

Kui algselt olid lapsed kindlad, et nemad talu juures autost välja ei tule, sest õhk haiseb loomasõnniku järele (mälestus üle-möödunud aastasest külaskäigust), siis oh üllatus-üllatus! - oldi nõus isegi lauta noorloomi vaatama minema ja keegi ei krimpsutanud ninagi, kuna loomad on ju armsad!

Igal juhul jõudu korraldajatele ja osalevatele taludele ka edaspidiseks, et oleks vähemasti kord aastas võimalus külastada tavalist Eesti talu!

Lühiintervjuu korraldajaga - vastab Ülle Leesmaa, MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevjuht ja Silva Anspal, MTÜ Järva Arengu Partnerid tegevjuht
Ülle Leesmaa: "Talud teevad koostööd ja löövad ühiselt seljad kokku!"

Kuidas hindate, kas kõik läks korda ning milline on võrdlus eelmise aastaga? Kas rahvahulk on samaks jäänud?

Ülle Leesmaa: "Osalevad talud saavad traditsiooniliselt sama päeva õhtul kokku ühisel õhtusöögil, kus kohe värskelt muljeid vahetatakse. Kõik talud jäid osalemisega väga rahule, kuigi kartus oli ikka hinges, et mis saama hakkab ja kui palju rahvast tuleb."

"Iga aastaga on saadud kogemusi juurde ja korraldamine sujub aina paremini ja paremini. Talud teevad koostööd ja löövad ühiselt seljad kokku. Kes ei julge veel külalisi enda õuele kutsuda, need löövad aktiivselt kaasa naabrite talu õuel. Perenaised ütlevad, et nendel on osalemisest suur kasu, sest palju heakorratöid, mis muidu jääksid tegemata, saavad kõik rõõmuga tehtud!"

"Kõiki üllatas külaliste arv! Näiteks külastas registreerimislehe põhjal Wile Farmi Poaka külas 496 inimest, kõik ennast kirja ei pannud, seega üle 500 külalise!!! Jõeääre talu külastas 326 külalist, tegelikkuses kindlasti ca 400 külalist."

"Eelmisel aastal oli suurim külastajate arv talu kohta ligikaudu 300 külalist. Külalisi oli Tallinnast, Tartust, Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, Raplast, Pärnust, Viljandist, Laulasmaalt, Jõgevamaalt, Soomest, Võrumaalt, Iirimaalt ja loomulikult Järvamaalt."

Kust osalejad ürituse kohta eelinfot said?

Ülle Leesmaa: "Infot päevade toimumise kohta saadi nii Türi Rahvalehest, Järva Teatajast, AjaLehest, Facebookist, internetist, korraldajatelt ehk tegevusgruppidelt, Maamajanduse Infokeskusest, Türi Talunike Liidult, sõpradelt, Türi kodulehelt, naabrilt, raadiost, sugulastelt jne. Kõige rohkem levis info läbi interneti ja ajalehtede."

Kas ürituse korraldamine kahe-päevasena oli hea idee?

Ülle Leesmaa: "Kahe-päevase ürituse korraldamine oli väga hea idee! Oli võimalik talusid rahulikult külastada ning esimest korda jõudsid osalevad talud ka teisi talusid külastada - Põhja-Järvamaa talud jõudsid Lõuna-Järvamaale ja vastupidi."

Kas ka järgmisel aastal saame loota, et pääseme Järvamaa avatud taludesse?

Ülle Leesmaa: "Kindlasti toimuvad Järvamaa avatud talude päevad ka järgmisel aastal!"

Mis põhimõttel talude valik toimub või saavad osaleda kõik, kes soovivad üritusest osa võtta? Kui kerge või raske on leida talusid, kes sooviksid oma väravaid külastajatele üheks (kaheks) päevaks avada?

Ülle Leesmaa: "Inimesed on küllaltki tagasihoidlikud ja tegelikult peab neid ikka palju julgustama ning toetama. Ainus põhimõte valiku tegemisel on see, et oleksid võimalikult erinevad talud."

"Väga rõõmustas see, et esimest korda tuli üks talu ise meie juurde ja küsis, kas ka tema saaks avatud talude päeval osaleda. See oli Wile Farm. Suurepärane üllatus! Üle 5 talu ei jõua kindlasti läbi käia, optimaalne oleks isegi 4 talu, siis saaks rahulikult ringi vaadata ja ei pea kiirustama."
Silva Anspal: "Rõõm on vaadata kui on leitud elamise viis, mis silma särama loidab."

Kuidas hindate, kas kõik läks korda ning milline on võrdlus eelmise aastaga?

Silva Anspal: "Võrreldes eelmise aastaga oli külastajate hulk Põhja-Järvamaa taludes suurem ja stabiilsem. Igas talus käis pea 100 või rohkem inimest. Usun, et ürituse korraldamine kahepäevasena mõte oli väga hea lahendus! Korraldavatel taluperedel oli võimalus minna teisi vaatama ning külastajatel oli aega käia rohkemates taludes."

"Oli ka neid inimesi, kes kahel päeval üritusest osa võtsid. Neid keda mõlemal päeval kohtasin ja keda teadsin mõlemast päevast osa võtmas võis olla ligi 40 või isegi rohkem."

Kui kerge või raske on leida talusid, kes sooviksid oma väravaid külastajatele üheks-kaheks päevaks avada?

Silva Anspal: „Sel aastal olid Järva Arengu Partnerite (JAP) piirkonnas avatud kõik uued talud. Oli neid, kes ise ennast pakkusid ja neid, kellele tegime ettepaneku. JAH-sõnad tulid väga kiiresti. Valisime sel korral võimalikult erinevad maal elamise näited, sest kõigi puhul ei olnud ju tegemist looma- või põllukultuuride kasvatamisega."

"Soovisime näidata, et inimesed tegelevad maal peale traditsioonilise talupidamise ka väga erinevate valdkondadega: õuna- ja kartulikasvatus ning hingemattev iluaed, koertega tegelemine ja oskus võrgustikuna töötada, elulaadi talu ja külakogukonna koostegemine, muusika mõnusas miljöös, maastikuvahid - kel on aega uurida kinda- ja sokikirju ning kes hindavad säästvat renoveerimist, turismitalu - kus on võimalik vibulaskmisega tegeleda ja kus pererahvas kasvatab erinevad loomi."

"Soovijaid, kes oleksid ka tahtnud ennast näidata oli veel, kuid kuna üle 5-7 talu päevas ei jaksa vaadata, siis oli avatud laupäeval 6 talu ja pühapäeval 7 talu."

Kas ka järgmisel aastal saame loota, et pääseme Järvamaa avatud taludesse?

Silva Anspal: "Omaltpoolt tahan tänada talude pererahvast ja nende abilisi: kaunid talud ning suurepärased kohviku-elamused. Rõõm on vaadata kui on leitud elamise viis, mis silma särama loidab. Taludes ringi käies on näha, et kogu selle ilu taga on palju tegemist ning tööd, kuid kui peremees või perenaine innustunult ja mõnuga oma tegemistest pajatab, siis võib üksnes imetleda inimesi - mida kõike nad suudavad!"

"Täname ka toredaid külastajaid, kes pererahvale positiivset tagasisidet andsid ning päeva nauditavaks tegid, loodame järgmisel aastal jälle kohtuda."

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO

2. augustil toimub Pandivere Peretalude päev - rohkem informatsiooni Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php?

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo