EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-09-09
Nr: 238
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4206&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Õppereis
Kirjatüki pealkiri: Innovatsioon hoiab elu pidevas muutumises ning viib edasi
Kirjatüki autor: Konstantin Mihhejev
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4198&page=3671&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=494&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldas augustis maaeluvõrgustiku liikmetele kolm temaatilist õppereis valdkondlike tegevuste hindamiseks ja tulevikutegevuste planeerimiseks.

Neljapäeval, 28. augustil toimus innovatsiooni teemaline õppereis Lääne-Virumaale. Õppereisi raames külastati kahte projekti.

Seminariosa toimus Rakvere Targa maja kompetentsikeskuses, kus käsitleti maaeluvõrgustiku seniseid tegevusi innovatsiooni valdkonnas, arutleti tuleviku üle ning osalejad said ka ülevaate Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 EIP alameetme Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste hetkeseisust.

Maaeluvõrgustiku innovatsiooni seminaril tõdeti, et erinevate osapoolte vahel tuleks teha veelgi rohkem koostööd. Ühe võimalusena toodi välja külaarendajatele õppereisi korraldamist põllumeeste juurde, nii suur- kui ka väiketootjate ettevõtetesse. Vastandamise asemel peaksime tegema rohkem koostööd, arvasid osalejad.

Uute lahenduste leidmiseks on vaja teadlasi rohkem suunata just praktiliste probleemide käsitlemisel. Samuti tuleks rohkem infot levitada nõuandeteenuse kohta, sellest on teadlik väga väike ring tootjaid.

Maal on kõige enam vaja innovatsiooni. Suurt tootjat ei pea muutma väiksemaks, kuid tema tegevust saab keskkonnasõbralikumaks suunata. Suurfirmadel on suuremad tingimused ja sellega seoses ka paremad võimalused. Mahetootmises on võimalik tõusta sama kõrge tootlikkuseni kui tavatootmises. Kõige rohkem takistab mahesektori arengut väike turg ja puuduv töötlemine. Puudub töötav lahend suurettevõtetele, et nad saaksid mahedaks üleminekut katsetada.

Eesti põllumajandusteadus on väga fragmenteeritud, igaüks uurib väga kitsalt oma valdkonda. Eestis kipub olema nii, et tootja liigub ees ja teadlane järgi. Tõdeti, et ettevõtja ei tule nõustaja juurde. Üks võimalik lahend on suurendada kohalike omavalitsuste teadlikkust suunata ettevõtjaid nõustamisse, näiteks maakondlikesse arenduskeskustesse.

Õppereisil külastati kahte suurt tootmisettevõtet: OÜ Estonian Cell, kes on Eesti suurim biogaasi ja biomassi tootja ja OÜ Voore Farm kes on üks suurematest põllumajanduslikest tootjatest Eestis.
Haavapuitmassi töötlemistehas OÜ Estonian Cell

Kundas, Lääne-Virumaal asuv haavapuitmassi töötlemistehas OÜ Estonian Cell alustas tootmist 2006. aasta aprillis ja kuulub Heinzel grupi, kelle 2012. aasta käive oli 1,1 miljardit eurot. Täiesti uue tehase rajamisinvesteeringu maht oli 153 miljonit eurot, olles seeläbi suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse.

Kundas asuv tehas toodab puitmassi peaasjalikult kohalikust toorainest, vaid 12% toormaterjalist tuleb Lätist. 85% töötletavast kogupuidust jääb lõpptootesse. Tootmismahu poolest loodab osaühing saavutada 2016. aastaks tootmismahu 200 000 tonni. 80% toodangust turustatakse Euroopasse ja 20% Aasiasse.

Puitmassist valmistatud lõpptoodang kannab nimetust BCTMP (kõrgekvaliteediline kemi-termo-mehaaniline haava puitmass). Toote valmistamise protsess koosneb 7 etapist: haavapuidu hake, hakkepesu (immutus + HC-jahvatus), vahepleegitus, sõelumine ja praagi jahvatus, järelpleegitus, helveskuivati ning pressimine ja pakkimine.

BCTMP tootmisprotsess kestab 12 tundi ja seda juhivad 12 töölist. Tehases töötab kokku 85 töölist ning kaudselt annab ettevõte tööd 400-900 inimesele. Müügitulul põhinev tööviljakus on 709 tuhat eurot töötaja kohta.

OÜ Estonian Cell on teinud tihedat koostööd Eesti Maaülikooliga ja Tallinna Tehnikaülikooliga, mille tulemusena on läbi viidud 7 projekti.

Kunda tööstus sai asukohana välja valitud järgmiste kriteeriumite alusel: kaader, veeressurss, metsaressurss ja sadama lähedus. Tehas kasutab 400 000 tonni haavapuitu ning umbes 210 000 MWH elektrit aastas, olles selle näitajaga Eesti kõige suurim elektritarbija (OÜ Estonian Cell kasutab umbes 3% kogu Eesti energiast). Aasta elektrikulu moodustab umbes 15 miljoni eurot ja gaasikulu rohkem kui 5 miljoni eurot. Lisaks elektrile ja gaasile kasutab tehas umbes 2,4 miljoni kuupmeetrit vett aastas.

Tänu innovaatilisele tehnoloogiale on ettevõte aga väga keskkonnasõbralik. Näiteks omab ettevõte Eesti esimest keskkonna kompleksluba ning selle tootmine on kloori ja väävlivaba. Vaatamata tootmise suure mastaabile, on tehas siiski veel kumulatiivselt kahjumis. Ettevõtte omanik on tootmisesse veelgi investeerinud, millest 11 miljoni eurot läks maksma anaeroobne puhastusprotsess, mis on unikaalne nii Eesti kui ka maailma mõistes.

Ettevõte toodab enda tootmisprotsessi tarbeks biogaasi tööstuslikust reoveest, kasutades Hollandis välja töötatud tehnoloogiat. Plaaneeritav tootmismaht on umbes 5 miljonit kuupmeetrit biogaasi aastas ehk 900 kuupmeetrit biogaasi tunnis.

Lääne-Virumaa suurpõllumajandustootja Indrek Klammeri efektiivsed ettevõtted

Õppereisilisi võttis vastu Voore farmi pikaajaline peaagronoom Margus Lepp, kes on ühtlasi ka tootmisjuht. Lääne-Virumaa suurpõllumajandustootjal Indrek Klammeril on mitu põllumajandusega seotud ettevõtet. Kõik Indrek Klammeri ettevõtted on tekkinud kohtades, kus juba enne on olnud pikaajaline põllumajanduslik tegevus, ehk siis mõisate südametesse. Seal on head looduslikud tingimused ning väljakujunenud töötegemise traditsioonid.

- OÜ Voore Farm - asutati 1993.a ning tegeleb teravilja kasvatuse ja sööda tootmisega
- OÜ Voore Mõis - piimatootmine: 800 lüpsilehma, loomi kokku 1500, põhuallapanekuga laut
- OÜ Kupna Mõis - seakasvatus
- OÜ Küti Mõis - mahetootmine, sh lihaveisekasvatus
- OÜ Kulina Mõis - liha töötlemine, sh maheliha töötlemine

Ettevõtetest suurim ja vanim on Voore farm. Kokku on ettevõtte kasutuses 4000 hektarit maad, sellest 2600 ha on omandis ja 200 ha on metsamaa.

Palju on investeeritud tehnikasse. Koristuspinda on üle 2000 hektari. Ettevõtte suund on kasutada rohkem spetsiaalmasinaid, mille tööjõudlus ja efektiivsus on suurem. Näiteks on ettevõttes 10-meetrise eedriga kombain. Lisaks on ettevõttel muuhulgas ka iseliikuv niiduk, iseliikuv vaaluti. Kõigil masinatel on peal GPS.

Tänu headele masinatele suudeti päevas 50 hektarit rohkem maad harida. Voore farmis asub ka Eesti võimsaim lägalaadur, kuhu mahub korraga 20 tonni läga ning mida tangitakse põllul. Ettevõttel on selle jaoks olemas eraldi tankur.

Kõige lihtsam on töötajaid leida farmi, sest noored poisid on väga huvitatud uute ja suurte masinatega töötamisest. Lisaks on Viru-Jaagupis korda tehtud vana postimaja, kus kaugemalt pärit töötajad ja praktikandid saavad ka ööbida.

Sel aastal on Voore põldudel toimunud juba 5 demopäeva ning tulemas on lägalaotamise demopäev ja maisikoristuse demopäev.

Maaeluvõrgustiku innovatsiooniseminar toimus Rakvera Targa maja kompetentsikeskuses

Rakvere Tark maja on üks kuuest Eestis asuvast kompetentsikeskusest, kuid ainuke, mis tegutseb sihtasutusena. Rakvere Targal majal olemas lepingud kõikide Eesti suurimate ülikoolidega. Juulis osales Tark Maja Prantsusmaal Versaille´s European Solar Decathlon konkursil ning plaan on tuua see üritus 2018. aastaks ka Eestisse.

Koostööd tehakse ka EXPO paviljoniga. Tarka majja tehakse testkeskus, kus saab hakata katsetama erinevaid ventilatsiooni-, kütte- jm süsteeme. Loe täpsemalt ettekandest.
MAK 2014-2020 EIP-alameetme Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste hetkeseisust

Põllumajandusministeerium on esitanud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon on lubanud omalt poolt septembri alguseks saata omapoolse ametliku tagasiside.

Esialgsed konsultatsioonid koostöömeetme raames EIP-lähenemise kasutamise osas pikaajaliseks tootjate ja teadlaste vaheliseks koostööks, on jõudnud etappi, kus sellise koostöömeetodi raamistikuks tuleks valida EKi soovitusel pigem sama meetme klastrite vorm. Euroopa Innovatsioonipartnerluse töögruppide tegevus peaks piirnema vastavalt EK määruse tõlgendamisele ühe konkreetse projektiga.

Klastrite eesmärk on stimuleerida majandus- ja uuendustegevust sektoriaalselt või territoriaalselt, edendada intensiivset suhtlemist, vahendite kooskasutamist ning teadmiste ja oskusteabe vahetamist. Klastrite tegevus peaks aitama kaasa teadmussiirdele, võrgustikutööle ja teabe levitamisele ning koondamisele. Täpsemalt loe ürituse veebilt Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri, Toomas Kevvai ettekandest www.maainfo.ee/index.php.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo