EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-10-07
Nr: 242
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4275&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: Kogukonna juhitud kohaliku arengu teema Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitees
Kirjatüki autor: Ave Bremse
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4274&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Brüsselis Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitees toimus 29. septembril 2014 avalik kuulamine teemal "Kogukonna juhitud kohalik areng kui ühtekuuluvuspoliitika vahend perioodil 2014-2020".

Kuulamise algatajaks on Roman Haken (Tšehhi) Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitee liige, kogukonna juhitud kohaliku arengu raportöör. Kuulamisel olid koos Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmed, mitmed eksperdid, liikmesriikide omavalitsuste ja organisatsioonide esindajad, kes jagasid oma kogemusi ja arvamusi seoses uue meetodi rakendumisega.

Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitee on Lissaboni leppe järgi nõuandev komitee, mis koondab töötajaid ja tööandjaid. Selle ülesanne on jagada oma arvamusi mitmes valdkonnas nii Euroopa Komisjonile kui Parlamendile. Vajadus jälgida kogukonna juhitud kohaliku arengu temaatikat tõstatati Kreeka eesistumise ajal ning teemaga jätkati Itaalia eesistumise ajal.

29. septembril toimunud kuulamine koosnes sissejuhatavatest sõnavõttudest, kolmest arutelupaneelist ja kokkuvõttest.

Kuulamisel osales kaheteistkümne liikmeline uuringurühm, kuhu kuulub lisaks teistele ka Eesti esindaja Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitees Eve Päärendson Eesti Tööandjate Keskliidust. Uuringurühma ülesandeks on panna kokku Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitee arvamus käsitletavast teemast. Kuna arutelud on veel pooleli, siis on sama seis ka dokumendi lõppversiooniga.

Arutelupaneel I - LEADERi kasu ning kuidas liikmesriigid hakkavad rakendama kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) võimalusi

Toodi esile LEADERi põhilised tugevused maapiirkonna arengule kaasaaitamisel: vahendite jõudmine rohujuure tasandile, alt-üles otsused, kogukonna kaasamine jms.

Uuel perioodi soovis Euroopa Komisjon võimalusi veelgi laiendada ja pakkus välja võimaluse - kogukonna juhitud kohalik areng (Community Led Local Development - CLLD).

See on vahend, mille abil lisaks maapiirkondadele saaks kaasata ka linnalähedasi ja linnalisi piirkondi. See võimaldab kasutada kõiki fonde ja kombineerida veelgi rohkem meetmeid, et saavutada integreeritud areng. Samuti oleks CLLD eelduseks uuenduslike lahendustele, koostööle ja võrgustumisele. Multi-fondide rakendamise alused on kirjas liikmesriigi Partnerluslepingutes.

Linnalistes piirkondades on võimalus võtta fookusesse eelkõige vaesuse vastu võitlemine ja sellega seotud teemad: töötutega tegelemine, töökohtade loomine, sotsiaalse kaasamise ja diskrimineerimise vähendamine, kuid ka vahendite efektiivsem kasutamine ja säästev areng.

Lisaks kohustuslikule põllumajandus- ja maaelufondile (EAFRD - LEADER) on 28 liikmesriigist kahjuks ainult 16 otsustanud kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) meetodit kasutama hakata.

Enamus nendest kasutab ka kalandus- ja merendusfondi (EMFF) ning oodatust hoopis vähem planeeritakse seda meetodit rakendada regionaalfondi (ERDF) ja sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. Esile tõstmist väärivad Rootsi, Poola, Tšehhi ja Austria, kus hakatakse kasutama kõiki antud võimalusi.

Arutelupaneel II - LEADER ja kalanduse tegevusgruppide kogemused ja ootused seoses kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendumisega perioodil 2014-2020.

Selles osas toodi esile LEADER ja kalanduse tegevusgruppide eelmise perioodi tegevuste positiivseid tulemusi.

Jane Howels, Walesi tegevusgrupist PLANED, märkis, et kogukonna moodustavad kõik nende piirkonna inimesed. Just inimesed teavad, mis on piirkonnale parim. Kuid samas toodi esile, et kogukond on küll oluline, kuid tuleb näha, et alt-üles ja ülevalt-alla vahele jääb veel nn vahetsoon - selle peab täitma kohalik tegevusgrupp.

Radim Sršeň, Euroopa Leader Ühendus Maaelu Arenguks (The European LEADER Association for Rural Development - ELARD) president, märkis, et multi-fondide kasutamise eelistele tuleb veel palju reklaami teha, et liikmesriigid seda kõigi võimaluste ulatuses kasutama hakkaksid. Samas tõi ta esile ELARDI-i seisukoha, et Komisjon võiks kaaluda ja jääda juba üle kahekümne aasta kasutusel olnud termini LEADER juurde ning loobuda uuest ja harjumatust terminist Kogukonna juhitud kohalik areng - CLLD.

Karolina Jasinska-Mühleck, DG AGRI LEADER spetsialist, tõi muuhulgas esile, et LEADER/CLLD peaks vältima eelmise perioodi vigu - vajalikud on tugevamad strateegiad ja läbipaistvam projektide valikusüsteem. LEADER/CLLD kaudu ei ole õige rakendada ministeeriumi poolt ettevalmistatud MAK meetmeid. Üheks oluliseks osaks on jätkuvalt ka koostööprojektid.

Saalist tulnud küsimused ja kommentaarid märkisid, et Komisjoni regulatsioon CLLD rakendamiseks jätab liiga laia tõlgendamisvõimaluse ja seetõttu paljud liikmesriigid seda ei rakendagi.

Arutelupaneel III - Linna ja linnalähedaste piirkondade kogemused. Millised on ootused kogukonna juhitud kohalikule arengule perioodil 2014-2020?

Merja Haapakka, DG REGIO esindaja tõi esile, et juhul kui kasutatakse ainult EAFRD, siis ei saagi Kogukonna juhitud kohaliku arengu võimalusi linnapiirkonnas kasutada, sest fondi sihtala on maapiirkond. Linnal on oma spetsiifika, kuid me saame võtta aluseks samu teemasid ja meetodeid. Päris mitmed liikmesriigid plaanivad kasutada linnades sotsiaalfondi meetmeid ja õppida maapiirkondade kogemustest.

Michael Bowe, Iirimaalt tõi esile kuidas seni maapiirkonnas kasutatud meetod linnas töötab. Tolka Area Partnership on üks Dublini linnalistest partnerlustest, kus on 75 000 elanikku. Linnades peab arvestama linnalise ala erivajadustega, kuna kogukond linnas on erinev.

Töötatakse riiklikest- ja linnakogukondade programmidest lähtuvalt, mis on seotud vaesuse ja pikaajalise töötuse likvideerimisega. Koostööd teevad esindajad erinevatest sektoritest: linnavalitsusest, ettevõtetest, ühingutest ja organisatsioonidest.

Eesmärk on kaasata ja mõjutada erivajadustega inimesi leidma tööd ja tegevust. Viiakse läbi või saadetakse koolitustele (näiteks FIE-deks koolitamine). Kohalike ettevõtetega on kokku viidud üle 30 tuhande töötu.

Tegeletakse ka sotsiaalselt tõrjutud kogukondadega. CLLD on hea vahend ka linnakeskkonnas, kuid seda tuleb veel vastavalt kohandada, et see sobiks just sealseid eesmärke ellu viima.

Aruteludes räägiti ka põgenikest ja neile suunatu abist. Tuleb arvestada, et suur osa põgenikest elab just linnades, sest seal on töökoha leidmise võimalused suuremad. Samas vajab see sihtrühm personaalset lähenemist, et oleks võimalik neid paremini kohalikku kogukonda integreerida. Saalis märgiti ära ka vajadus tegeleda mustlastega.

Kuid ikkagi - miks siis Euroopa Komisjoni poolt väljakäidud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetusskeemi võimalust peale põllumajandus- ja maaelufondi nii vähe kasutatud on?

Graham Garvie (UK/Šhotimaa), Euroopa Regioonide komitee kogukonna juhitud kohaliku arengu raportöör pidas Kogukonna juhitud kohalikku arengut üheks võimalusterohkemaks initsiatiiviks.

Teemakäsitlus tõi esile mitmeid punkte nagu:

- CLLD on võimalus, et murda eri fondide vahelisi barjääre ja anda otsustus kohalikule tasandile;
- Toob EL poliitika kogukondadele lähemale;
- Viib kokku ja integreerib erinevaid arenguga seotud institutsioone;
- CLLD on laiem kui maapiirkondade LEADER ja kalanduse tegevusgrupid, seda saab kasutada kõikjal.

Kas CLLD’l on olnud Euroopas edu?

Partnerluslepingutest on näha, et kahjuks on paljud liikmesriigid selle võimaluse kasutmise edasi lükanud. Rakendatakse peamiselt ainult LEADER meetodit, mis on kohustuslik kõigile.

Päris paljudes kohtades on see jäetud ka regioonidele otsustamiseks. Vaid Poola ja Rootsi on selle üle kogu maa kohustuslikuks teinud. Mõnes liikmesriigis on algset ideed mugandatud.

Graham Garvie toob välja ka mõned multi-fondide rakendamist raskendavad aspektid nagu näiteks CLLD rakendamine läbi erinevate rakendusasutuste, kohustus esitada eri fondide aruanded eraldi ja teha eraldi seiret. Paljud liikmesriigid pidasid lihtsamaks jätta fondid eraldi.

Mõned kohalikud võimud ei leidnud pakutavale integreeritud programmile oma arengukavades kohta ja pidasid seda pigem vahendite killustamiseks. Vähetähtis ei olnud ka võimu küsimus, paljudel puudus kogemus töötada kohalike partnerlustega ja kardeti sätet, mis jätab avalikule võimule ainult kuni 49% häältest.

Mida siis teha? Tuleb teha järjepidevat tööd, et tõestada kohalike partnerluste ja demokraatiate elujõulisust.

Mis saab teemast edasi?

Uuringurühm koos ekspertidega paneb kokku Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitee Kogukonna juhitud kohaliku arengu teemalise dokumendi. Dokumendi vaheversioon valmib novembriks ja 2014. aasta detsembriks on oodata lõppversiooni valmimist, mis läheb Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitee plenaaristungile arutamisele.

Eestist osalesid Tiina Sergo ja Kristiina Liimand LEADER Foorumist, Tanel Tang ja Liis Reinma Põllumajandusministeeriumist ja Ave Bremse Maamajanduse Infokeskusest.

Euroopa Sotsiaal- ja majanduskomitee Kogukonna juhitud kohaliku arengu kuulamise info, esinejad ja ettekanded on leitavad: SIIT

Loe lisaks ka juhised kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi rakendamise kohta SIIT

LISATUD: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (11.12.2014): „Kogukonna juhitav kohalik areng 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendina kohalikuks, maaelu, linna- ja linnalähipiirkondade arenguks” SIIT

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo