EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-11-18
Nr: 248
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4396&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri: LEADERi panus toiduvõrgustike ja koolitoidu arendamisse
Kirjatüki autor: Krista Kõiv, Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4395&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 21. oktoobril toimunud maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeva kajastasime ka 28. oktoobri Võrgukirjas, kuid seekord keskendub fookuslugu teemapäeva raames toimunud kahele arutelugrupile: LEADER ja kohaliku toidu võrgustikud ning LEADER ja koolitoit.

Mõlemas grupis esitleti kahte näidet, millele järgnes arutelu. Arutelu juhtisid Eesti OTT eestvedaja Sirkka Pintmann, Saarte Koostöökogu nõustaja Sulvi Munk ja Kodukant Läänemaa tegevjuht Ene Sarapuu.

Kohaliku toidu võrgustikud ja LEADER

Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht andis ülevaate kohaliku toidu temaatikast Romantilisel Rannateel. Kohalik toit on Romantilise Rannatee projekti üks alavaldkondi ja kohalikku toitu pakutakse kõikidel Romantilise Rannatee nimiüritustel, näiteks lestafestil, hapukurgifestivalil, võilillefestivalil jt.

Tänu koostöövõrgustikule on maaturismiettevõtjate ja tootjate vaheline suhtlemine muutunud lihtsamaks, mis on omakorda julgustanud ka tootjaid. Koostöövõrgustikku kuuluvad lisaks maaturismiettevõtjatele ja talunikele ka külaseltsid.

Turismiettevõtjate ja tootjate vahel on välja kujunenud otse tootjalt tarbijale sidemed. Romantilise Rannatee piirkonnale on oluline, et turismiettevõtjad pakuksid kohalikust toorainest valmistatud toitu.

Põhja-Eesti kohaliku toidu koostöövõrgustikust ja kaubamärgisest andis ülevaate võrgustiku liige Piia Tiigemäe, Rebase talu perenaine. Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustikku on LEADERi abil ning Arenduskoja eestvedamisel arendatud juba mõned aastad. Piirkond hõlmab hetkel viit valda: Ambla, Tapa, Vihula, Kuusalu ja Kadrina.

Tegevused ja suund on sarnased Romantilise Rannatee omadega - väiketootjate ja turismiettevõtjate vahelise koostöö edendamine. Eesmärk on moodustada toimiv võrgustik, mis vääristaks kohalikku toorainet ning tooks esile ka piirkonna traditsioonilisi toite. Välja on töötatud märgis, mille on praeguseks saanud 16 toidutootjat ja -pakkujat.

Võrgustiku liikmetele on korraldatud mitmeid koolitusi ning toimuvad tegevused koolide ja lasteaedade suunal.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis on kvaliteedimärk ning näitab, et seda tootjat saab usaldada. Plaan on laieneda ka teistesse Harjumaa valdadesse.

Arutelu juhtis Sirkka Pintmann, kes on üks OTTide (Otse Tootjalt Tarbijale) eestvedajatest.

OTT-liikumine on alates 2009.a korraldanud tootjate ja tarbijate omavahelisi kaubakohtumisi nii Kuusalu, Raasiku, Kose, Rakvere piirkondades, kui ka Viljandimaal, Saaremaal, Läänemaal ja Pärnumaal. 2014.a kevadel loodi OTTide liit - MTÜ Eesti OTT

Kuidas jõuaks info ja kaup paremini tarbijani?

Lühikese ajurünnaku tulemusena püüti leida vastused küsimustele:
- Mis on kohalik toit?
- Kes on tarbija?
- Millised on tegevused, kuidas kohalik toit jõuaks tarbijani?
- Mis on kohalik toit?
- Tegevused, kuidas kohalik toit jõuaks tarbijani?
- Kohaliku toidu tarbijad?
- Kohapeal (piirkonnas) toodetud toit
- Hulgikogus versus jaekogus
- Keskkonnasõbralik, vastutustundlik kaup, võimalikult väike roheline jalajälg
- Traditsiooniline
- Nime ja näoga toode
- Kaasaegsus
- Raha jääb piirkonda
- Hooajaline toit
- Piirkondlik omapära

Olemasolevad: www.eestimahe.ee, Eesti OTT, kohalik pood
Turundus, mis toetab arukust
Müük turismiettevõttele
Tootjate omavaheline võrgustumine (kaubavahetus)
Naabrid
Piirkonna inimesed ja ettevõtted
Piirkondlikud lasteasustused
Toitlustajad
Ürituste, laadad
Haiglad
Kaitsevägi
Vanadekodud
Turistid
Eesti omanike kaubaketid (nt ETK)
Koolitoit ja LEADER

Koostööprojekt "Kohalik toit koolis ja lasteaias" sai alguse Saaremaa mahetootjate 2009. aastal Saaremaa koolides läbi viidud uuringust, kus selgus, et 80% toorainet toodi sisse mandrilt. Mahetootjad pöördusid Saaremaa LEADER-tegevusgrupi poole, mis omakorda kaasas hiidlased ja Läänemaa.

Projekti raames korraldati erinevaid üritusi koolide personalile. Saaremaal läksid projektiga rohkem kaasa lasteaiad, kus toiduraha lapse kohta on suurem. Tavaliselt köögipersonaliga ei tegele mitte keegi. Projekti tulemusena kasvas huvi teema vastu märkimisväärselt.

Ene Sarapuu, Kodukant Läänemaa tegevjuht kirjeldas koostööprojekti tegevusi: "Peamised kitsaskohad olid, et tarbija ja tootja ei saa omavahel kokku."

Läänemaal kaasati kutsehariduskeskus ning koolikokad. Projekti raames korraldati õppereise, koolitusi ja retseptivõistlus. Läänemaal viidi läbi küsitlus, kust tulid välja trendid ja vajadused. Projekti raames käidi koolist kooli ning inimesed said omavahel kogemusi vahetada ning ka tootjad olid alati kaasatud.

"Teadlikkus oli ikkagi ääretult madal! Lihtsaim tundus osta külmutatud kotlet. Samuti oli algul näha, et Veterinaar- ja toiduamet ametnikud tõlgendasid piirkonniti seadust väga erinevalt." rääkisid projekti elluviijad.

Koostööprojektist "Sirguvad Söögisellid" tegi ülevaate Sulvi Munk. Tegemist on rahvusvahelise koostööprojektiga, milles osales 5 kooli Saaremaalt, 2 kooli Hiiumaalt, 4 kooli Inglismaalt ja 4 kooli Prantsusmaalt.

Partnerkoolides rajati koolide juurde peenramaad. Lapsed võtsid oma toodanguga osa Saaremaa turupäevadest. Käidi taludes, seejärel mindi leivatööstusesse, et toiduahelat paremini tundma õppida. Lisaks toimusid töötoad tippkokkadega, kus tippkokk püüdis asetada ennast koolikoka rolli. Alati olid toidu tegemisse kaasatud ka lapsed.

Muutustele peavad avatud olema kõik

Ettekannetele järgnenud arutelu juhtisid Sulvi ja Ene. Sulvi sõnul on muutusi näha, sest koolid on hakanud mõtlema, kuidas kasutada võimalikult palju kohalikku toorainet.

Arutelu käigus leiti, et oluline on ikkagi ka lapsevanema eeskuju, seega tuleb kindlasti harida ka lapsevanemaid. Ning muutustele peavad avatud olema kõik osapooled - näiteks kui koolikokk on vastu, siis on väga keeruline midagi muuta. Koolide jaoks on talunikelt kõige rohkem hakatud ostma juurvilja ja kartulit ning liha ei osteta külmhoonest, vaid otse kombinaadist.

Tapa kooli näide: toitlustusteenus ostetakse sisse ning kohapeal toitu ei valmistata. Leping on sõlmitud kohaliku omavalitsuse ja suurköögi vahel. Suurte hangete ja teenuste tegemist ei tohiks lubada, sest mida kaugem, seda vähem kohalik.

Samas iga omavalitsus jälgib pingsalt eelarvet ning hulgi on ju soodsam. Tapa lastevanemate algatusel peetakse koolis puhvetit, kus pakutakse tervislikku ja värsket toitu, näiteks ostetakse väga palju kooritud porgandit - 7 kuni 8 kg päevas. Puhveti pidamisega on tegeletud üks aasta – see annab võimaluse osalise tööajaga töötada.

Suvel on tunnustatud kooliköögid tühjad ning võiksid olla kasutuses kogukonnaköögina. See tulu saaks minna koolile. Samal ajal antakse võimalus kohalikul väikeettevõtjal oma tootmisega alustada. Üheks võimaluseks oleks ka see, et kooliköök on avatud avaliku toitlustuskohana, nagu näiteks Põltsamaal.

Veel ettepanekuid:

- Tuleks leida avaliku elu tegelasi, kes kohalikku toitu sh kala propageeriksid. Vaja on reklaamnägusid;
- Koolilapsed on kapriissed - tuleb tekitada nõudlus, st anda vähe
- Lugude jutustamine;
- Üks osa teavitusest võiks rõhuda sellele, et mahe ei võrdu kallis;
- Esteetiline laua katmine;
- Eesti koolides on lõunapaus liiga lühike;
- Hommikupudru on väga kuum kaup!
- Koolikokkasid tuleb koolitada ja tunnustama;
- Trükiseid on liiga palju, rohkem võiks olla praktilisi projekte, kus inimestega tegeletakse - õppereise, koolitusi, kasvõi riigi siseselt;
- Lapsevanemad võiksid seltsinguid moodustada;
- Lapsed kaasata toidutootmisesse, tänapäeval saaks koolipeenra teha ju ka turbakotti;

Üleriigiline lastevanemate liikumine, et riiklikku kooliraha tõsta.

Kõigi teemapäeva ettekannete ja videosalvestustega saab tutvuda Maamajanduse Infokeskuse veebilehel

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo