EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-11-25
Nr: 249
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4413&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Põllumajanduse plaan järgmiseks aastaks - väljakutse!
Kirjatüki autor: Helene Kõiv
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4411&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Novembri kolmandal nädalal toimus Tartus järjekordne Äripäeva põllumajandusvaldkonna konverents "Põllumajanduse Äriplaan 2015"

Järgmise aasta põllumajandussektori prognooside kohta avaldasid arvamust mitmed arvamusliidrid, rääkimas oli nii põllumajandusminister, kui ka pangandussektori esindaja ning loomulikult põllumajandustootjad ja põllumajandussaaduste töötlejad ise.

Räägiti peamiste põllumajandussektorite tulevikust, murekohtades ja lähiaja plaanidest. Konverentsi juhatas Eesti Põllumeeste Keskliidu president, Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava.

Kõik ettekanded on kättesaadavad Äripäeva põllumajandusportaalis

"Kui rääkida 2015. aasta põllumajandusest, siis tuleb rääkida laiemalt. Rääkida tuleb plaanidest 2015-2020" alustas oma sõnavõtuga põllumajandusminister Ivari Padar.

Põllumajandusminister Ivari Padari ettekanne

Põllumajandusministeerium korraldab novembris ja detsembris eri maakondades põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 võimalusi tuleval aastal. Infopäevade ettekanded on kättesaadavad Põllumajandusministeeriumi veebil

2014. aasta jääb ajalukku hea saagi aastana - rekordarv teraviljasaagikuses, hea väljalüps piimanduses, köögiviljakasvatajad ütlevad, et ilmale ei olnud midagi ette heita.

Põllumajanduse edukus aga koosneb kahest osast põllutöödest ja ühe osa kujundab majandus. Kõrged saagid ja madalad hinnad on probleemiks. Omakorda madalate hindade puhul on ka teisi mõjutaid.

Näiteks erinevad riskid, näiteks veterinaarteemad. Metsades seagripp, kuskil taga helendab linnugripp. Sellised on 2014. aasta lahendused, olukorra leevendused on töös.

Pole väga alust öelda, et meid ei kohelda võrdselt. Otsetoetused ja maaelu arengu toetused 2019. aastal: Eesti - 120 eurot hektari kohta. Vaata ettekandest joonis "Otsetoetused ja maaelu toetused põllumajandusmaa hektari kohta".

Ka Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) raha on planeeritud ühel või teisel viisil põllumajanduse ja maaelu otsesemaks toetamiseks, uue arenguhüppe saamiseks. MAKi kaudu tuleb saavutada see, et kõrgekvaliteetset toorainet mõistlikult edasi müüa. See on kuhu tuleb pürgida.

Lisaks otsetoetustele ja MAKi toetustele, on olemas ka kriiside leevendamise toetused, et vältida pankrotti minemist. Näiteks sekkumiskokkuost, eraladustamine, mitmed kaubandust reguleerivad meetmed ja erakorralised meetmed.

2015. aastal ei saa turu olukorra paranemisele väga suuri lootusi panna. Hüppelist tõusu ei julge loota. Tuleb arvestada ettevaatliku aastaga. Ühes osas põllumajandussektoris on märksõnaks uued turud. Töö selles osas käib nii suurte ja stabiilsete turgudega, kui ka lähiturgudega.
Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015.a on ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus (rohestamine), noorte põllumajandustootjate toetus ning väikepõllumajandustootjate toetus.

Kui rääkida otsetoetuste jagunemisest, siis piimalehma kasvatamise toetus on mõeldud põllumajandustootjatele, kelle karjades on kokku kuni 100 piimalehma, ammlehma kasvatamise toetus - karja suurus kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat. Ute ja kitse kasvatamise toetus tootjatele, kelle karjas kuni 10-100 utte ja/või kitse.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 eesmärgid:

Teadmussiire - koostöö, teadustulemuste praktikas rakendamine
Konkurentsivõime - struktuursed muutused, ressursisääst
Toidutarneahel - kõrgem lisandväärtus, ühistegevus
Keskkond - põllumajanduse mõju mullale, veele, elurikkusele, kõrge loodusväärtus
Maaettevõtlus ja kohalik algatus - töökohad, elukeskkond, kohalik toit

Teravilja poolt annaks head tulemust see, kui tehakse rohkem koostööd ekspordiks. Teine asi on see, et otsitakse võimalust, kuidas viia sisendite hinda madalamaks. Seakasvatus järgmine aasta, oluline on see, kuidas riskidest üle saame, kuidas suudame hoida eemal seakatku. Seni on läinud hästi.

MAKi kontekstis sektorite kaupa teemat avades viitas minister lihaveise sektorile: "Tahaks näha kvalitatiivset hüpet lihaveise sektoris." Lihaveisekasvatust on viljeletud paarkümmend aastat, aga kvaliteedis pole veel stabiilsust, aga samas on ka kogused väiksed.

Turunduse poolelt ei peaks unustama ka moslemite turgu, mis on kasvav turg nii lihaveisele kui lambalihale. Headel rohumaadel kasvab kvaliteetne veis! Hobusesektori puhul on turule orienteeritus suhteliselt olematu. PRIA registrisse tuleb aastas juurde umbes 1000 hobust.

Puuviljakasvatusest rääkides viitab minister Pollis vast-avatud teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse suurele ühisköögile. Marja- ja puuviljakasvatajad saavad arendada seal oma toodangut.

Pollil on 40 koostööpartnerit. "Täna oleme tasandil, kus viime külmutatud marja Jaapanisse ja Jaapanist toome silmatilkadena tagasi, aga võiks neid Eestis teha. Huvi on palju, aga seda peaks edasi arendama."

"Ühistegevusest ei pääse üle ega ümber, vaja on koostööd!" innustab minister põllumehi.

Majandusprognoosi põllumajandussektorile aastaks 2015 pangandussektori vaates avas konverentsil AS Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus.

Meelis Annuse ettekanne

2013. aasta algusest on väga jõuline kasv, investeeritud on kõvasti, laenu on võetud.

Kasvanud on ka omafinantseeringud. Küsimus, kas pangast laenu saab - jah, saab küll.

Täna küll, aasta lõpu poole anname nõuandeid, kuidas võiks enne panka pöördumist teema läbi arutada, laenuandmine ei toimu kindlasti mitte enam nii jõudsalt, aga laenamine toimub.

2009. aastal kui oli kriis, siis maksti tagasi laenusid ja ei võetud uusi peale. Alles 2013. aastast on optimism suurenenud ja taas julgetakse võtta laenu - nii eraisikud kui ka ettevõtjad.

Võrreldes 2009 aastaga on hoiused oluliselt suurenenud, laenud on küll ka suurenenud, aga hoiused on jäänud. Laenatakse mõistlikult.

Konverentsil "Põllumees kui tippjuht" samanimelise stipendiumi saanud Eesti Maaülikooli magistrant Maris Vardja uurimustöö alusel, mis käsitles aastatel 2009-2012 pankrotistunud põllumajanduslike ettevõtteid, selgus, et pankrotistus ainut 22 ettevõtet.

"Eelmisel perioodil ei olnud tõsiseid pankrotistumisi, oli vaid ühinemisi ja maha müümisi. Ka järgmine aasta ei näe pankrotilainet" avaldab Meelis Annus arvamust.

Enne krediidi võtmist peaks põllumees enda jaoks läbi mõtlema järgmised teemad:

Kui kokkuostuhinnad jäävad pikemaks perioodiks madalaks, kui suureks kujuneb puudujääk ja millistest allikatest (kulude kokkuhoid, omaniku vahendid, krediidid) see kaetakse?
Kui palju ja milliseid kulusid on võimalik vähendada?
Kas investeeringud loovad lisatulu, on möödapääsmatud, või võib need edasi lükata?
Kas kreeditoridega on maksetingimused kokku lepitud ja maksetähtaegade ületamine ei põhjusta pankrotimenetluse algatamist?
Kas minu toodangu ostjate finantsolukord on tugev või tuleb maksete laekumist kindlustada (faktooring, pangagarantii, tagatise seadmine).

Teraviljakasvatuse trendidest aastal 2015 arutas Simuna Ivax OÜ juhatuse liige Hans Kruusamägi

Hans Kruusamägi ettekanne

Aianduse arengusuundadest 2015. aastal jagas oma mõtteid Nurmiko ASi juhatuse esimees Jaak Ungerson

Jaak Ungersoni ettekanne

AS Nurmiko on tegutsenud 25 aastat. Bränd sai alguse 6. septembril 1989. aastal, kui loodi kooperatiiv ja 1991. aastal moodustati aktsiaselts.

AS Nurmiko on perefirma, kogu pere lööb ettevõttes kaasa. Tütarfirma OÜ Nurmiko Hulgi põhitegevuseks on lillekasvatuse hulgikaubandus.

Nurmiko katuse all on kõik tooted - lõikelilled, potililled, keraamika, lilleseade abimaterjalid jne. 70% toodangust müüakse läbi Nurmiko Hulgi. Tooted kannavad „Eestis kasvatatud” märki. Aastaringselt on lillekasvatuses tööl 19 töötajat, kevadhooajal 10 töötajat lisaks.

Lillekasvatus Eestis ei ole väga heal järjel, vaja on suuri investeeringuid. Nurmiko aiand on aastaringselt kasutuses. Kütmiseks kasutatakse energiaheina, millest saadakse 60% soojusest, ülejäänud soe tuleb gaasiküttest.
Lillekasvatuse olukord Eestis: turul on 33 ettevõtet, enamus perefirmad, kokku 10 ha katmikpinda. Kolm aiandit toodavad aastaringselt ja nende kasutuses u 30% pindalast. Enamik aiandeid on väiksed, kodu või talukrundil, vähe kasutatakse moodsat tehnikat.

Turg ja vajadus lillede järgi on olemas. Enamik lilli, mis Eestis müüakse on tulnud Hollandist, kus lillekasvatuse all on 5000 ha katmikpinda. Eesti lillekasvatajad kasvatavad selliseid lilli, mis ei talu Hollandist transporti või mida ei saa Hollandist transportida vegetatsiooniperioodi tõttu.

Visioon tulevikuks - Eesti lillekasvatus saaks olla samal tasemel! Eesti võiks olla Balti mere Holland! "Kaasaegsed kasvuhooned, potistamis-istutamis-pakkimisliinide soetamine." kirjeldab Jaak Ungerson edu faktoreid. "Kasutada tuleks kohalikul toorainel taastuvaid energiaallikaid, mis on soodsamad kui õli ja gaas, nagu energiahein, hakkepuit, graanulid jne."

Millisena näevad kartuli- ja köögiviljakasvatuse arengusuundi 2015.a kartulikasvatajad, sellest räägib Koorti Kartul OÜ juhatuse liige Janek Lass.

Janek Lass`i ettekanne

OÜs Koorti Kartul on tegutsenud 2005. aastast alates kaks kartulikasvatajat Märt Laansalu ja Janek Lass. Osaühingu tegevusvaldkonnaks on kartuli ja köögivilja esmatöötlemine, alates 2014. aastast ka tunnustatud mahetöötlemine.

Tootmine kokku: kartulit 120 ha, köögivilja 41 ha ja mahetootmine 14 ha.

Suurim kartulikasvatuspind Eestis oli 1952. aastal - üle 100 tuhande hektari. Tänaseks on see number vaid 6000 hektarit. Põllumajandussektorist 2,1% moodustab kartulikasvatus.

Miks on kartulikasvatuse pind vähenenud? Kahanev tarbimine ja turg, puudub tööstuslik tootmine, kasvatamine on töömahukas, suuri investeeringuid nõudev, riskid ja sõltuvus ilmastikust, säilitamise probleemid, ebavõrdne konkurents - Eestis puudub kartulikasvatusele toetus. Hindade ebastabiilsus, Venemaa sanktsioonid - kartulikasvatus ei erine väga palju teravilja- või piimasektorist - hinnad käivad üles-alla.

Viimane suurem kartuli eksport Venemaale oli 2010. aastal. Kindlasti mõjutab ka praegune Venemaa olukord.

Koorti Kartul OÜ tegeleb kartuli ja juurvilja töötlemise ja turustamisega - porgandi ja kartuli koorimine, kartuli ja juurvilja pesemine ja pakendamine. Turustamisel on suurimateks partneriteks Salvest ja Põltsamaa Felix. OÜ teeb koostööd ka teiste suurte tootjatega, kes aitavad lahendada turustamise probleeme.
Mahetootmisega tegeleb osaühing juba 5 aastat.

"Algus oli natuke juhuslik - seltskonnas küsiti miks ei ole maheporgandit, mahekartulit? Sellest saigi meie tegevus alguse." kirjeldab Janek Lass.

"Tähtis on see, et oleks teatud tootmismaht.“ Kartulitootja on veendunud, et kindlasti jätkavad nad mahetootmisega ka viie aasta pärast.

Kuidas edasi? Tuleb kultuurid maha panna ja loota, et tulevad jälle paremad aastad.

Mis nõuavad suuri investeeringuid? Kasvatamistehnoloogia, niisutusseadmed, hoidlad ning jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid on väga olulised!

"Trendid? Eestimaise kauba tähtsustamine on kõige olulisem. Keskkonnasõbralik tootmine, naturaalsed lahendused, tervislik ja värske, hingega tooted ja ühtne bränd." annab Janek Lass ise vastuse.

Piimaveisekasvatuse arengusuunad aastal 2015 - Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld

Margus Muld`a ettekanne

Firma on asutatud 2006. aastal. Karjas on kokku 6000 looma, kellest 3150 on lüpsilehmad.

Ettevõttel on kasutada 8000 ha maad, millest pool omandis, pool rendis. Lisaks kasvatatakse omaks tarbeks teravilja.

Euroopa farmid on juhtivate piimakarjakasvatusriikidega võrreldes väga väiksed. Eesti on erand ja paistab võrreldes Euroopa keskmiste taludega silma suurte piimafarmidega.

Eesti farmis on keskmine loomade arv - 121, Lätis - 16, Leedus - 11, Soomes - 28; Rootsis - 74; Uus-Meremaal - 386, USAs - 152 looma. Eestis oli 2000. aastal keskmiselt farmis 32 looma ja 2011. a 101. Euroopa Liidu keskmine on 25-35 looma farmis.

Piima tootlikkus - 7990 tonni/lehma kohta aastal 2013. Soomes 8268, Rootsis 8292 ja Taanis 9027 tonni/lehma kohta. Ülevaade Eesti piimaturust aaastal 2013.

Trigon Dairy Farming Estonia eesmärk on kasvada - laiendades nii olemaolevaid kui ka ostes uusi farme. Olemasolevate farmide mahutavust saab tõsta 3 500 lüpsilehmalt 5 350ni. Eesmärgiks on kasutusele võtta keskkonnasõbralikud innovaatilised tehnoloogiad, mis lubaks jääkproduktide efektiivse kasutamisega oluliselt tootmise kasumimarginaale parandada.

Plaanis teha ka biogaasi jaam, mis ei hakka elektrit tootma ega gaasi põletama, vaid paneb metaani balloonidesse.

Ettevõttes on kasutusel vihmavee kogumise süsteemid. Kogu lauda katustelt kogutava vihmavee hulk on u 260 kanti, mis pumbatakse lautade otstes asuvatesse mahutitesse, selle veega puhastatakse loomade ooteala. Kui suvel on põud ja vihmavett pole, siis on selleks otstarbeks eraldi väike puurkaev.

Kuusiku Talu perenaine, 2014. aasta parim lihaveisekasvataja, Jane Mättik - lihaveisekasvatuse arengusuundadest aastaks 2015

Jane Mättik`u ettekanne

Pere-hobitaluna sai tegevus alguse 1994. aastal. Kuni 2001. aastani toimetati 7 hektaril, 2014. aastal 360 hektarit, millest 99 ha omandis. 2001. aastast tegutsetakse tootmistaluna. Peretalu tegutseb kahe füüsilisest isikust ettevõtjana, palgalist tööjõudu ei ole.

Kuusiku talu on MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (MTÜ ELKS) liige alates 2010. aastast. Alates 2012. aastast on Jane Mättik seltsi juhatuse liige.

2008. a osteti esimesed viis Aberdiin-Angus tõugu lihaveist. 2009. a osteti Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 1.2.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ toel lihaveise põhikari - 19 ammlehma, 15 vasikat ja 1 sugupull.

2014. a on talus 49 ammlehma, 3 sugupulli, 77 noorlooma ja 211 hektarit rohumaad.

Tõuaretuses kasutatakse peamiselt naturaalaretust, kuid selle kõrval ka kunstlikku seemendamist ja embrüosiirdamist. Talu müüb tõuloomi ja liha, sh ka otseturustuse kaudu. Teravilja ja õlikultuuride kasvatuseks on 155 hektarit põllumaad. Talu on ka MAKi keskkonnatoetuse - keskkonnasõbralik majandamine (KSM) - toetuse saaja. Kokku on hektarite arv kasvanud 50st 260ni.

Alustaja probleemid ja riskid:

MAK meetme 1.2.1. abil alustaja lihaveisekasvataja kuulub riskigruppi;

Nullist alustades suured investeeringud nii tootmisesse kui nõuetega vastavusse viimisesse;

Loomakasvatuses müügitulu mitme aastase viivitusega, iga viga on suure mõjuga, tõulooma müümisel Eesti turg väike;

Olulisim ressurss on maa - rendimaade suur osakaal, maa hinna kiire tõus, ostmiseks napib vahendeid, tootmisega lõpetajad teevad „euroheina“, või võtavad ise kogu toetuse...;

Sisendite hinna tõus, EL toetuste vähenemine, jätkuvalt madal veiseliha kokkuostuhind;

Konkureerimine sektori siseselt - piirkonnapõhised toetused.

Sektori kitsaskohad:

Lihaveiste arvukus kasvab, veiseliha tarbimine väheneb;

Veiseliha madal kokkuostuhind, kõikuv lihakvaliteet, lihatööstuste huvi puudus, olematu turundus, tarbija madal teadlikkus kodumaine versus välismaine, oskamatus valmistada veiselihast toite, nõutud koguste puudumine;

Eestis on Euroopa Liidu toetusmäärad madalad, diferentseeritud toetused sektorisiseselt, kuid turg ja kaubandusruum ühine...;

Üha karmistuvad keskkonnanõuded, konkurents „euroheina“ tegijatega, maa ostmiseks ja investeeringuteks finantside puudus;

Puudub riiklik tugi kohaliku põllumajandustoodangu / tootja ja ressursside kaitseks;

Kolmandate riikide turud soodsamad, kuid ebaregulaarsed, liigne bürokraatia;

Nuumafarmide puudumine;

Puudub lihaveisekasvatuse alane õpe ja kompetents, teadus-ja arendustegevus;

Statistikaandmete puudus - nii üldiselt sektori, kui ka aretustegevuse kohta;

Kogumis / karantiinikeskuse puudumine;

Puhtatõuliste loomade vähesus.

Arengusuunad 2015 +

Lihaveisesektori arengukava valmimine;

Puhtatõuliste lihaveiste osakaalu suurendamine liha kvaliteedi parandamine ja tõuloomade müük;

Lihaveiste välimiku hindamissüsteemi kasutusele võtmine;

Aretustegevuses kiiremate aretusvõtete kasutusele võtmine (seemendus, ET);

Lihaveisekasvatajate teadlikkuse suurendamine kvaliteetse liha tootmiseks;

Niši turustuse mahtude suurendamine - Baltic Grassland Beef (BGB), Liivimaa Lihaveis, otseturustus;

Seniste ekspordikanalite säilitamine, uute turgude leidmine;

Kogumis/karantiinikeskuse ehitamine;

Siseriiklikult sektori ja sellega seotud osapoolte omavahelise ning rahvusvahelise koostöö suurendamine;

Kohaliku veiseliha intensiivsem turustamine, kaubamärgi Eesti Lihaveis arendamine.

MTÜ Eesti Lihaveisekasvataja Selts loodi 2000. aastal. Tänaseks on seltsis 350 liiget, jagatakse infot ja toimuvad õppepäevad, õppereisid, osaletakse messidel ja näitustel, korraldatud on ka ühishankeid, tegutseb 5 tõuklubi.

Lihaveisekasvatuse positiivne pool - tegemist on kiiresti areneva sektoriga, ettevõtjate hulgas suur noorte osakaal, koostamisel on lihaveisesektori arengukava koostöös sektori erinevate osapooltega. Tõuklubid tegutsevad aktiivselt, osaletakse rahvusvahelistel üritustel. Sellel aastal avati esimene nuumafarm - Folia Agro, Saaremaal.

Seakasvatuse arengusuunad aastal 2015 - mida arvab AS HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm

Teet Soorm`i ettekanne

HKScan`i toomised Baltikumis on Eestis - Rakvere lihakombinaat ja Tallegg, Lätis - Jelgava ja Rigas Miesnieks ja Leedus - Klaipedos Maistas.

"Seakasvatus on väga pika tsükliga toomisvaldkond. Tänased turusuunad ei muuda suurt midagi. Kõik avaldub alles mõne aasta pärast." kirjeldab Teet Soorm sektori eripära.

Eesti sealiha saldo aastatel 2002-2013:
- 2002. a tarbimine 37 000 tuhat tonni - toodang 39 900 tuhat tonni
- 2013. a tarbimine 46 900 tuhat tonni - toodang 49 500 tuhat tonni
- isevarustatuse tase 2013. aastal 106% ja Euroopa Liidus kokku 111%

- tarbimine elaniku kohta Eestis 35,5 kg ja Euroopa Liidus keskmisena 39,7 kg

Rakvere Farmid`e osakaal Eesti sealiha toodangust on 42%. Päevas liigub kombinaatidesse 1000 siga.

Seakasvatuse viimaste aastate „tähthetked“:

2012 märts - elussigade müügikeeld Venemaale. Uued turud Leedu-Poola, sigade asemel liha müük Venemaale;

2013 jaanuar - emisepuuride keeld EL-s. Eesti tootjad reeglitega vastavuses, suur osa EL riike mitte. Oodatud toodangu vähenemist EL-s ei toimunud;

2014 jaanuar - EL sealiha impordi keeld Venemaale, seos Aafrika seakatku leidudega Leedus ja Poolas. Kohe-kohe saabuv kokkulepe jäi uute probleemide laviini alla. Vaatamata liikmesriikide kahepoolsete läbirääkimiste katsetele säilis EL ühtsus;

2014 august - Venemaa impordikeeld EL toidukaubale, lõppes ka viineri ning vorsti müük Venemaale;

2014 september - seakatk Eestis, probleemid sertifikaatidega kolmandatesse riikidesse, kaasneva toodangu liikumispiirangud, täiendavad ja kallid veterinaarse järelevalve tingimused II tsooni farmides.

2014. seabilansi prognoosist Eestis - esimese poolaasta sealihatoodang on 2013.a samavõrdne, sigade arv kokku on langenud 5%. Praegused tootmismahu arengud ei ole seotud tänaste probleemidega. 2014. a teises pooles toimunud turumuudatuste mõju seakasvatuse mahtudele näeme alles 2015 … 2017.

Esimese 7 kuu sealiha eksport on võrreldes 2013. aastaga vähenenud 38%. Elussigade eksport vähenenud 31% ja vähenenud on ka import - 17%. Arvud viitavad 2014. a sisetarbimise kasvule u 1,5 kg inimese kohta eelkõige madalate jaehindade ja käest-kätte kaubanduse kaasabil.

Tänu langenud söödahinnale oli kasumlikkus juunis veel üle keskmise. Eesti olukorra muudab keeruliseks kaugus Kesk-Euroopast - transpordi tõttu on meie hind madalam, kuid üldiselt ei olnud aasta esimene pool halb ka siin.

Lähiaastate prognoos - ebakindlus jätkub

Eestis:

Kui muidu tähendaks EL turgude ümberjagamine Eestile positiivseid uudiseid, siis koos seakatkuriigi staatusega oleme hoopis ise kõige karmima surve all;

Kui avame sealihale uusi turge, siis suudame langust vältida ja kasvada. Potentsiaalsed suunad: Hongkong, Korea, Filipiinid, USA, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Hiina;
Läti ja Leedu isevarustatus jääb madalaks ka edaspidi, tagades Eesti sealihale turu, kus meil on läheduse tõttu konkurentsieelis.

Euroopas:

Sealiha toodang Euroopa Liidus peab langema jätkusuutlikule tasemele, ellu jäävad tugevamad. Hinnanguliselt saabuks tasakaal peale 3% langust (0,7 miljonit tonni). Loogiline oleks langus kõrge kulutasemega riikide toodangus;

Tarbimise kasvu oodata ei ole, pigem on linnuliha veise- ja sealiha positsioone järjest rohkem üle võtmas;

Venemaa ekspordi taastumist on lähiajal raske loota, liiga suur on kohalike tootjate huvi seda vältida - kui see siiski juhtub, on EL-s jälle uus olukord.

Seakatku võimalik mõju Eestile - haiguse levik kodusigadele võib lõpetada Eesti seakasvatuse sellisena nagu me teda tänapäeval teame. Hetkel on otsene mõju veel minimaalne - on suuremad kulud ja kaasneva toodangu müügipiirangud ekspordil.

Kokkuvõtteks peame saavutama ELis kokkuleppe, et nn katkuriikide piires (Eesti, Läti, Leedu) ei rakendataks liha ja kaasneva toodangu liikumise piiranguid - see jätaks Eesti seakasvatuse ellu.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo