EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-12-02
Nr: 250
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4428&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Maanoored
Kirjatüki pealkiri: Ühiskond vajab noori inimesi - noor vajab tunnet, et ta on vajatud!
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4426&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Lõuna-Rootsis toimus eelmisel nädalal õppimiskonverents Säästlik maaelu areng läbi noorte kaasamise, innovatsiooni ja ettevõtluse.

Konverentsil oli 40 osalejat Rootsist, Lätist, Poolast, Leedust, Soomest ja Eestist. Eestist osalesid konverentsil Aivar Niinemägi MTÜst PAIK, tudeng Martin Kukk ning Reve Lambur maaeluvõrgustikust.

Konverents oli väga töine ning kõik osalejad olid aktiivselt kaasatud.

Ürituse raames toimus esimesel päeval õppereis Berga küla ettevõtetesse, teisel päeval oli aeg näidete esitamiseks ning toimusid arutelud töögruppides. Kolmas päev lõppes tagasiside andmisega.

Seminaripaiga läheduses asub filmistuudio, kaasatud oli ka võttegrupp ning töögruppide tulemused filmiti ja neid näidati õhtusel koosviibimisel. Õppereisil külastatud ettevõtetest oli tehtud eelnevalt ka videointervjuud, mida sai konverentsi teisel päeval vaadata.

Esimese päeva õhtul toimus ka Läänemere teemaline viktoriin, kus igast riigist oli üks osaleja ning võitjaks tuli eestlane Martin Kukk.

Erinevad noorte ettevõtlikkust toetavad meetodid

Konverentsi osa keskendus erinevatele noorte ettevõtlikkust, innovatsiooni ja kaasamist toetavate meetodite tutvustamisele. Selle kohta on projekti raames ettevalmistamisel ka uuring, kus kirjeldatakse toetussüsteeme Rootsis, Soomes, Poolas, Lätis, Leedus, Eestis ja Venemaal.

Esimeste järeldustena saab öelda, et ei ole programme, mis keskenduksid vaid maanoortele, vaid on põllumajandus ja noored üldiselt. Raske on leida üldpilti kogu noorte toetamise süsteemist riigiti, igal ühel on olemas info vaid oma teema kohta.

Näiteks sai konverentsil kuulda mobiilsetest infokeskustest Poolas, mis jagavad infot töö- ja õppimisvõimaluste kohta ning Rootsis tegutsevast organisatsioonist "Meie oleme noored" ("We are the young"), mis aitab noorteühendustel oma ideid ellu viia. Lisaks anti ülevaade ka Rootsi Junior Achievement programmist ning Soome laste- ja noorte maapäevast.

Kunagi ei küsita noortelt, mida nad tahaksid täiskasvanuna luua, alati küsitakse, kelleks tahetakse saada.

Pikemalt on artiklis kirjeldatud Rootsi näidet Söderhamni piirkonnast, kus viidi läbi uuring, miks noored liiguvad maalt ära.

Nende põhjendused, kes soovivad maalt ära minna, olid järgnevad: see on loomulik, et noored liiguvad maalt linna, sest maapiirkonnas on liiga kitsad võimalused arenemiseks. Kuid tegelikult on ka neid, kes soovivad jääda ja nende põhjendused on, et maal on kõik vajalik olemas ning kõik on piisavalt lähedal ja siin saab noor tunda, et on KEEGI.

Mõjutajaks on noorte omavaheline suhtlemine. Grupijuhtide roll on nähtaval kohal - need, kes kõvasti ütlevad välja, et me tahame ära. Need, kes soovivad jääda, ei ole nii valju häälega. Sellel teemal ei toimu noorte vahel üldse erilisi diskussioone.

Uuring viidi läbi 2003.a keskkooli õpilaste seas ning lähtuti sellest, et olulised faktorid on ka sotsiaalne taust ja sugu. Uuringust tulid välja järgmised seisukohad:

- Töölisklassi poisid soovivad jääda. Kuid on ebakindlus, kas see on võimalik, sest töötuse määr on kõrge;
- Töölisklassi tüdrukud tahavad jääda, kuid on valmis ka ära minema, nad on paindlikud;
- Keskklassi poisid tõdevad, et kodulinn on kena, kuid hea töö ja karjäär on mujal;
- Keskklassi tüdrukud leiavad, et kodulinn ei ole talle sobiv - see on igav ja liiga ahtake.

70% keskklassi noortest arvasid, et kohalik omavalitsus soovib, et nad jääksid. Kuid 30% töölisklassi noortest, kes ise soovisid tegelikult maale jääda, arvasid et neid ei taheta.

2006.a alustati kooliprojektiga, mille raames viidi koolidesse sisse ettevõtlikkuse õpe. Perioodil 2008-2011 investeeris Söderhamni piirkond noortesse 2,5 miljonit eurot.

2009.a tehti järeluuring, et näha tegevuste tulemusi. Nende osakaal, kes enam tagasi ei taha tulla vähenes 31%lt 21%le ning need kes soovivad jääda kasvas 3%-lt 26%-le. Kõige rohkem kasvas töölisklassi poiste ja keskklassi tüdrukute soov maale jääda.

2011.a loodi piirkonda eraldi noorteorganisatsioon ning Facebook’i grupp, millel on praeguseks juba 2300 liiget. Grupi eesmärk on tuua välja positiivseid lugusid, miks noored elavad maal. Toimuvad kohtumised poliitikutega, kohvikuõhtud, piknikud pargis, käiakse koos teatris.

Mis annab elule mõtte? Osaleda sotsiaalselt väärtuslikus otsusetegemise protsessis. Samas sotsiaalne väärtuslikkus sõltub iga inimese väärtushinnangutest.

Kuidas me jõuame sinnamaani, et noored oleksid kaasatud ja tunneksid, et nad on vajatud?

Vajalik on poliitiline teadlikkus, kindlasti peavad protsessiga olema seotud ka täiskasvanud ning tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega. Viimasele pööratakse liiga vähe tähelepanu. Lisaks peavad olemas olema vajalikud ressursid (aeg, vahendid), peab arvestama kohalike tingimustega, peavad olema pikaajalised ootused ning teadmised, arusaam ja meetodid.

Konverentsi järeldused:

- Esitatud meetodid on kõik väga huvitavad, kuid vaja oleks muuta struktuure, suhtumist ja norme, et saavutada tõeline mõju.
- Ka noortel on vajadus õpetada vanemat generatsiooni, tuleks luua generatsioonide vaheline sild. Kui näiteks noored loovad ettevõtte, mis täidab vanema generatsiooni vajadusi, siis see on kestlik.
- Rootsis antakse igal aastal välja maapiirkonna auhind ning sel aastal sai selle 28-aastane noor, kes auhinda kätte saades ütles, et tal on olnud mentorid, kes on nooremad kui tema.
- Peame andma noortele toetava keskkonna, et nad saaksid olla ettevõtlikud.
- Ettevõtja ei tähenda alati midagi suurt, saab alustada vaid asjade loomisest, siis sa juba oledki ettevõtja.
- Peame maa- ja linnapiirkonda rohkem siduma!

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO

Täispikk kokkuvõte seminarist

Noorte ettevõtlikkuse toetamise näiteid Eestist:

Eesti maaelu arengukava: LEADER-meede ning noortele põllumajandustootjatele suunatud investeeringutoetus
SA Innove: Ajujaht - tasuta karjäärinõustamine ning rajaleidja keskused igas maakonnas
Maakondlikud arenduskeskused: erinevad noortele suunatud projektid, nt "Ettevõtlik kool"
SA Junior Achievement Eesti: Õpilasfirmad
Ettevõtete koostöövõrgustik: "Unistused ellu"
SA Entrum: Äriideede võistlus noortele
Erasmus+ programm, mida viib läbi Euroopa Noored Eesti büroo
Enamuses kohalikes omavalitsustes on noortekeskused ning loodud on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Ettevõtlusteater, mis on suunatud kõrg- ja rakenduskõrgkoolide tudengitele, gümnaasiumide ja kutsekoolide ja põhikooli viimaste klasside õpilastele. Ettevõtlusteater viib kokku spetsialistid, ettevõtjad, õpilased ja üliõpilased

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo