EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-12-09
Nr: 251
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4445&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Rahvusvaheline koostöö
Kirjatüki pealkiri: LEADER-meetme 2007-2013 kohalike tegevusgruppide vahelised koostööprojektid
Kirjatüki autor: Kersti Aro, Jaana Prants, Risto Räisa, Ave Bremse
Organisatsioon: Eesti maaülikool, maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4443&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
Lisainfo: VIDEOD:
https://www.youtube.com/watch?v=No0hlwj6KRY
https://www.youtube.com/watch?v=RnbN6FSSTnw
https://www.youtube.com/watch?v=G0t5vhWD_lA
https://www.youtube.com/watch?v=cYzWDKTcdsc
https://www.youtube.com/watch?v=DdzdfAsAmoo
https://www.youtube.com/watch?v=7I63wgyY1wk
https://www.youtube.com/watch?v=6A8YNpP43Fg
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Koostöö on LEADER lähenemise üks põhielemente

Alanud on uus Euroopa Liidu toetuste periood 2014-2020. Kuigi maaelu arengukava osas läbirääkimised ja täpsustused Euroopa Komisjoniga veel käivad ja taotlusvoorude avamiseni läheb veel natuke aega, on teada, et jätkuvalt on LEADER-meede Euroopas kohustuslik toetusmeede.

2.-3. detsembril Tartumaal LEADER infopäevale kogunenud kohalikud tegevusgrupid arutasid ühe teemana LEADER rahvusvahelist koostööd. Rahvusvaheliste koostööprojektide teema juhatas sisse Krista Kõiv Maamajanduse Infokeskusest.

Päeva teemat arvestades oli asjakohane meelde tuletada, et koostöö on LEADER-lähenemise üks seitsmest põhielemendist. Perioodil 2009-2013 on 19 Eesti LEADER kohalikku tegevusgruppi osalenud 28 rahvusvahelises koostööprojektis. Sealjuures MTÜ PAIK koguni neljas projektis. Kuid ka teised tegevusgrupid, kes otseselt veel rahvusvahelistest koostööprojektides partneritena ei osalenud, on teinud koostööd ja osalenud rahvusvahelises suhtlemises.

Seega võib tõdeda, et kõik tegevusgrupid üle Eesti on kasutanud ära LEADER võimalusi ja oma piirkonda tutvustanud ning otsinud ka uusi kogemusi.

Infopäeval kogunes kolm temaatilist arutelurühma. Räägiti kogemustest ning jagati mõtteid, mida ja kuidas võiks rakendada Eesti maaelu arengukava perioodil 2014-2020. Aruteludest tegid kokkuvõtted Maaülikooli analüütikud, mille ka lugejani toome.

Rahvusvaheline LEADER koostööprojekt ja piirkondliku ettevõtluse arendamine
Arutelurühma juht Silva Anspal (MTÜ Järva Arengu Partnerid), kokkuvõtte koostas Risto Räisa (Eesti Maaülikool)

Milliseid rahvusvahelisi koostööprojekte piirkondliku ettevõtluse arendamiseks on tehtud?

MAK 2007-2013 perioodil teostati kokku umbes viis otseselt ettevõtluse edendamisega seotud rahvusvahelist koostööprojekti. Näiteks: Messilt-messile (Järva Arengu Partnerid), kohalik ressurss energeetikas ja ehituses (Tartumaa Arendusselts).
Selgelt ettevõtlusega seotud projekte on tehtud vähe, leidsid arutelurühmas osalejad.

Samas on enamus rahvusvahelisi projekte ettevõtlusega kaudsemalt seotud - näiteks kohalik toit, käsitöö, noored.

Mida võiks ettevõtlusprojektide valdkonnas teha uuel perioodil?

Töögrupis osalejad esitasid mitmeid näiteid, kus MAK 2007-2013 perioodil elluviidud projektidest on juba välja kasvanud uusi tegevusi või jätkutegevusi. Samas tõdeti, et ettevõtja on kõige raskem sihtgrupp, kellega võrgustuda.

Et ettevõtja kaasa tuleks, peab ta nägema KASU, seejuures on abi näiteks meedia kaasamisest.

Uue perioodi rahvusvaheliste koostööprojektide tegevused võiksid toetada järgmisi aspekte:

- ettevõtja peresisene järelkasv;
- peamised valdkonnad: kohalik toit, turism, käsitöö;
- noorte ettevõtlusesse kaasamine, sh mentorluse võimaluste kasutamine;
- rohkem kaasata kohalikke omavalitsusi;
- levitada rohkem häid näiteid ja edulugusid;
- ennast tasub reklaamida seal, kus sarnase toote pakkujaid on vähem.

Veel toodi arutluses esile, et:

- LEADER koostööd vajab eelkõige väikeettevõtja - suured suudavad ise pildile saada;
- Kohalike tegevusgruppide omavahelises kootöös ei tohi näha teises tegevusgrupis konkurenti;
- Hea inglise keele oskus on vajalik, aga see ei ole esmatähtis;
- Tulevikus võiks Eesti kohalikud tegevusgrupid rahvusvahelist koostööd teha koos. Välismaalase jaoks on "üks Eesti kõik".

Räägiti ka projektide tulemuste ja mõju mõõtmisest. Leiti, et projekti tulemus on iseenesest rahvusvaheline koostöö. Üks rahvusvahelise koostööprojekti tulemuse mõõdikuks võiks olla kontaktide arv kaks aastat pärast kontaktide vahetamist, mis on realiseerunud ärisidemeks.

Rahvusvaheline LEADER koostööprojekt ja maaturismi arendamine
Rühma juht Ilmi Aksli (MTÜ Hiidlaste Koostöökogu), kokkuvõtte koostas Kersti Aro (Eesti Maaülikool)

Milliseid rahvusvahelisi koostööprojekte on tehtud kohaliku maaturismi arendamiseks?

MAK 2007-2013 perioodil tehti maaturismi arendamiseks otseselt üks rahvusvaheline koostööprojekt "CULTrips" (Raplamaa Partnerluskogu)

Samas on kohalikud tegevusgrupid teinud hulgaliselt muu-teemalisi rahvusvahelisi koostööprojekte, mis on toetanud maaturismi arengut.

Näiteks on maaturismi arendanud Hiidlaste Koostöökogu kahe kohaturunduse projektiga "Rahvusvaheline koostöö traditsioonilise purjetamise ja merepärandi edendamisel" ja koos Saarte Koostöökoguga "Sirguvad söögisellid".

Maaturismi projekti alla võiks lugeda ka Pärnu Lahe Partnerluskogu projekti "Keskajafestivalid". Paljud teisedki on selles valdkonnas kõvasti tööd teinud.

Mida võiks uuel programmperioodil maaturismi valdkonnas teha? Milliseid projekte võiks juba uuel programmperioodil ette näha?

Ka teistes Euroopa Liidu riikides on erinevates piirkondades maaturismi arendamisel sarnased probleemid ning mõistlik on nendest probleemilahendustest õppida või sarnaste piirkondadega koostööd teha.

Piirkonniti on maaturismi arendamisel probleemid erinevad. Probleemid ja fookused on Tallinna lähistel, mereäärsetes piirkondades ja sisemaal erinevad.

Tõmbekeskuste tagamaal tarbitakse eelkõige seminari- ja spa-teenuseid.

Meenutati, et 2011. aasta septembris korraldasid Harjumaa kohalikud tegevusgrupid linnalähedaste piirkondade arengule suunatud rahvusvahelise konverentsi. Seda võiks korrata.

Piirkondade tutvustamiseks võiksid kohalikud tegevusgrupid korraldada rahvusvahelisi konverentse, mille fookuses on kas mingi piirkond või kitsam temaatika. Sel moel saab nii oma piirkonda tutvustada, luua uusi kontakte ja kuulata kuidas sarnaseid probleeme on mujal lahendatud. Kindlasti on ka siin otstarbekas teha mitme kohaliku tegevusgrupiga koostööd.

Maaturismi arendamisel oma piirkonnas peab arvestama paljude aspektidega ja kasuks tuleb fokusseeritus: näiteks ei suuda Põlvamaa võistelda Tallinnaga, kuid võiks keskenduda lähinaabritele Venemaal ja Lätis.

Näiteks teha koostööd rannikualade teemal lätlastega ja sakslastega, itaallastega jahinduse valdkonnas jne.

Samas nende riikide elanikele, kel puudub merepiir või puudub tasane maastik, pakkuda koostöö tegemise võimalust just põhjendusel, et meil on olemas selline loodusressurss, mida teistel ei ole.

Töörühmas arutatu tulemusel on soovitused uueks programmperioodiks järgmised:

- Rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks on erinevaid võimalusi, tuleb kasutada juhtumipõhist lähenemist (andmebaasid, otsesed kontaktid, maaeluvõrgustike kaasabi, jne);
- Fokusseerida koostöö kitsamale teemale ja/või valdkonnale;
- Rahvusvaheliste koostööpartnerite osas uurida, millised fondid toetavad võimalike koostööpartnerite tegevust;
- Arvestada, et erinevates liikmesriikides on LEADER koostööprojektide reeglid erinevad;
- Korraldada Eesti-siseseid õppereise kohalikele turismiettevõtjatele ja teistele maaturismi arendamisega tegelevatele isikutele piirkonna turismiettevõtetesse, see aitab näha ja kuulda, mida ja kuidas konkurent tegutseb;
- Kohalike huvitatavate ürituste kavad panna varakult kokku ja tõlkida inglise (ka soome, rootsi vms) keelde. Maaeluvõrgustik saab levitada toimuvat teiste maaeluvõrgustike abil teistesse liikmesriikidesse. (näiteks Järva Arengu Partnerite ja Lõuna-Järva Koostöökogu korraldatud "Avatud talude päevad");
- Helsingi Mardilaada üritust kasutada ka soomlastega konkreetsel teemal kohtumisteks, seminarideks, konverentsideks;
- Arendada välisturistile suunatud jalgrattateede ja matkaradade piirkondlikke kaarte;
- Koostöös väiketurismiettevõtjatega osaleda turismimessidel kontaktide leidmise eesmärgil;
- Maaturismi arendamisel on kesksel kohal objekt, mida turist tahab külastada või kogeda. Selleks võib olla meri, suur kivi, kohalik toit vms;
- Turiste huvitab alati kohalik toit, olgu see traditsiooniline või uus.

Uuel programmperioodil on mõistlik projektide seiresüsteemis liigitada projektid ja koostööprojektid teemade, valdkondade, sihtrühmade vms kaupa.

See annab võimaluse saada kiirema ülevaate konkreetses teemas (nt kohalik toit), valdkonnas (nr turism, ettevõtlus) või sihtrühmale (nt ettevõtja, noored) tehtud projektide üle ning välistab umbmäärase määratluse või hinnangu andmise selles osas, kui palju projekte on tehtud mingil teemal või valdkonnas ning millisele sihtrühmale.

Ühe väikese piirkonna turustamine (kohaturundus) ei ole võimatu. Hea näitena saab tuua MTÜ Setomaa Valdade Liidu eestvedamisel korraldatud ekskursioonid Setomaa valdadesse, kus turistidele näidati nii kohalikke vaatamisväärsusi ning anti võimalus osaleda üle-Setomaalisest kultuuriüritustest, pakuti kohalikku toitu, kultuuri jne.

Turismindus on ettevõtluse üks valdkondi. Tänasel päeval on ettevõtluse erinevatel tegevusaladel põhiprobleem oma toodete või teenuste turustamine. See on sama ka turisminduses. Selles osas saavad kohalikud tegevusgrupid turismiettevõtjaid aidata - koostöö suurendamine turismiettevõtjate vahel, turismiettevõtjatega turismimessidel osalemine vms.

Rahvusvaheline LEADER koostööprojekt piirkonna noortele
Rühma juht Tiiu Rüütle (MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu), kokkuvõtte koostas Jaana Prants (Eesti Maaülikool)

Noorte valdkonna arendamine (nende püsimajäämine või tulemine maapiirkonda ja neile rakenduse leidmine) maapiirkonnas on küllaltki keeruline, mida omakorda mõjutavad muuhulgas ka kohalike omavalitsuste prioriteedid ning arengukavad.

Sissejuhatuseks tutvustas Tiiu Rüütle noortele suunatud Põlvamaa Partnerluskogu rahvusvahelist koostööprojekti "Noortelt noortele".

Tegemist oli kolme riigi (Eesti, Läti ja Leedu) vahelise koostööprojektiga, mille juhtpartneriks oli Leedu. Projekti sihtgrupp oli 18-30 aastased noored ning projekti eesmärk oli tuua noored maale tagasi.

Peamiseks tegevuseks oli kolm arendavat laagrit, mille eesmärk oli näidata noortele, et ettevõtlus maal on võimalik (laagrid sisaldasid praktilisi tegevusi ja töötubasid). Laagritest valmis ka film.

Peamiseks probleemiks osutus noorte leidmine projektis osalemiseks ning keeruliseks kujunes nende kaasamine. Tänaseks tõdeti, et noori võinuks projektis osalemiseks kaasata otse koolidest (sh kutsehariduskeskustest).

Üsna suurt "peavalu" valmistasid koostööprojektide lepingud partnerite vahel, kuna nõuded olid riigiti erinevad. Samas võib negatiivseid kogemusi pidada headeks õppetundideks.

Positiivse küljena toodi antud projekti osas välja, et nüüdseks toimib noorte kogukond ning suheldakse rahvusvahelisel tasandil läbi sotsiaalvõrgustiku nt Facebookis.

Kolme riigi noored suhtlevad, toimetavad ja käivad teineteisel iseseisvalt külas, mida võib pidada üheks mõnusamaks projekti tulemuseks. Samuti tekkis projekti tulemusena alustas tegevust üks meelelahutusega tegelev ja üks turismiga tegelev noor ettevõtja.

Projekti käigus said maapiirkonna noored aru, et elu maal ei võrdu vaid põllumajandusega. Võimalusi tegeleda erinevate valdkondadega maal on mitmeid.

Arutelugrupis osalejad jagasid oma kogemusi noortele suunatud rahvusvaheliste koostööprojektide osas. Toodi näiteid ka siseriiklikest noortele suunatud koostööprojektidest.

Grupiarutelust jäi kõlama, et üsna oluline on toetada ja toetataksegi noori erinevatesse tegevustesse kaasamiseks, maale elama ja maal püsima jäämiseks.

Peamised toetamise valdkonnad on seotud folkloori/kultuuri ja ettevõtlusega. Toetatakse ka noorte enda algatusi ja pakutakse tegevusgrupi poolt abi, et esitada noorte taotlusi PRIAle.

Üks tegevusgrupp tõi välja, et soovivad tulevikus rahvusvaheliste projektide abil arendada noorte ettevõtlikkuse teemat ja arendada mitteformaalset õpet.

Milliseid projekte teostada tulevikus? Millised on üleüldised plaanid tulevikuks?

Esmalt tuleks välja selgitada, mida noored tahavad ja kui palju tahavad. Noortelt peab küsima konkreetselt. Tuleb kätte saada ka need noored, kes nö omaette nokitsevad ning nad aktiviseerida ehk teha esimene projekt ise ning lasta noorel hiljem jätkuprojektina iseseisvalt projekte alustada ja sellega kaasnevat organiseerida.

Tuleb tõsta noorte enesehinnangut ja -usku, et noorel tekiks julgus midagi ette võtta, vastutada ja ära teha. Noored on nutikad ja haritud, kuid vahest võib ettevõtlikkus peituda julguse taha. Üheks võimaluseks oleks korraldada ettevõtluslaat, kus jagatakse valdkonna infot ja teadmisi.

Rahvusvahelised koostööprojektid peaksid suurendama noortes kodumaatunnetust ja patriotismi. Samas tunnistati, et Eesti võib jääda liiga väikseks andeka noore arenguks ning puuduvad võimalused takistada noort oma väljundit välisriigist leidmast.

Tuleb hakata rahvusvahelise projekti raames koolitama noorte juhendajaid ka külaseltsides ja organisatsioonides, eesmärgiga tutvustada erinevaid vabaaja sisustamise võimalusi ja metoodikaid.

Oluline on hea koostöö kohaliku omavalitsusega.

Kui noori on piirkonnas palju, siis justkui pole valdkonna arendamine enam tähtis. Mitte teha järeldusi hetkeolukordade põhjal.

Otsida rahvusvahelisi partnereid, kellel on sarnane probleem ja lahenduseks häid praktikad.

Üheks sihtrühmaks on noor, kes elab linnas, aga on valmis oma kodukanti või mujale maapiirkonda tulema ja midagi ära tegema. Näidata huvitavate tegevuste võimalikkust maal.

Arendada projekte teemal "tagasi juurte juurde", kus tullakse oma juurte juurde ja sellega kaasnevalt võetakse ka tuttavaid ning sõpru kaasa.

Omaette teemana pakuti ka igapäevaste oskuste arendamist ehk kuidas aidata maapiirkonna noort linnas hakkama saamisel.

Tuleks suunata koostööprojekte sellisel viisil, et noored leiaks omavahel haakumist koostöö tegemiseks, näiteks ühiseks turustamiseks ja toodete müümiseks. Selline tegutsemine peaks suurendama äsja kooli lõpetanud noore praktilist kogemust ja andma püsiva töö.

Veel toodi esile, et MAK 2007-2013 dokumendis oli selgelt välja toodud noored kui sihtgrupp, kuid siiani ei ole hinnatud või järeldatud midagi noortele suunatud meetme tulemustest ja mõjust ning neist projektidest räägitakse vähe.

Uuel programmperioodil on sihtgrupid ja teemad teised - ettevõtlus, kogukond, piirkonna eripärad - nt kohalik toit, lairiba, kogukonnateenused, juhtimise parandamine ehk koostöö kohalike omavalitsustega.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo