EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2015-03-03
Nr: 262
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4649&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: ARC2020 - platvorm uue toidupoliitika kujundamiseks?
Kirjatüki autor: Maaeluvõrgustik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4648&page=3265&action=article
VIDEO: JAH
Video veebiaadress: http://www.arc2020.eu/2015/02/conference-shell/
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Veebruaris toimus Brüsselis suur konverents "Hea toit - hea põllumajandus“ (Good Food - Good Farming), kus osalesid nii kodanikuühiskonna ning rohujuure tasandi organisatsioonide esindajad kui ka poliitikakujundajad ja ametiasutuste esindajad.

Eestist osalesid konverentsil Rainis Ruusamäe (Võrumaa Talupidajate Liit, Võrumaa Masinaühistu) ning Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliit). Info konverentsi kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel

Konverentsi eesmärk oli jätkata protsessi võimendamaks Euroopa Liidu maakogukonna püüdlusi muutmaks toidu tootmist ja põllumajandust säästvamaks ja elavdada maaelu Euroopa Liidus.

Selle teostamiseks on plaanis teha eelseisva viie aasta jooksul Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vastavatele institutsioonidele ettepanekuid, mis aitaksid Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat (ÜPP) pärast 2020. aastat õiglasemaks, rohelisemaks ja lihtsamaks muuta.

EL maapiirkondade hääletoru - ARC2020

Põllumajanduse ja maaelu konventsiooni (Agricultural and Rural Convention, ARC2020) algatasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ligikaudu viis aastat tagasi. ARC2020 eesmärk on soodustada dialoogi ja koostööd.

Tegemist on platvormiga, kuhu on kaasatud üle 150 tsiviilühiskonna võrgustiku ja organisatsiooni kõikidest EL liikmesriikidest. Neid ühendab see, et nad kõik on seotud EL ühist põllumajanduspoliitikat puudutavate tegevustega ja soovivad edendada kohalikku kogukonda, väärindades selleks lühikeste tarneahelate kaudu kohalikku ressurssi ning hoides ja säästes loodust sh kohalikke inimesi ja maaelu tervikuna.

Esindatud on väga erinevad valdkonnad: looduskaitse, tervishoid, loomade tervis, arengukoostöö, kliimamuutused, tava- ja mahepõllumajandustootjad, maaeluvõrgustikud.

Mingeid reaalseid tulemusi konventsioon Euroopa Liidu õigusloome osas garanteerida ei saa. Ka konventsiooni tuum - Euroopa Liidu Majandus- ja Sotsiaalkomitee - on Euroopa Liidu siseasju otsustavatele institutsioonidele (Komisjon, Parlament) vaid nõuandva iseloomuga.

Seega võiks ARC2020 nimetada hääletoruks, mis aitab võimendada Euroopa Liidu liikmesriikide maapiirkondades toimetavate inimeste ja institutsioonide arvamusi Euroopa Liidu tuleviku poliitikate mõjutamiseks.

Igal aastal koostatakse tegevuskava, mida püütakse erinevate konverentside ja muude ürituste kaudu selgeks kirjalikeks ettepanekute paketiks kokku panna ja anda seeläbi mõjutusi tuleviku ÜPP uuendamise dokumenti.

Eesti maaelu institutsioonid peavad kindlasti selles protsessis osalema. Siia sobiksid peretalude, väikeettevõtjate (sh toidu väikekäitlejate) organisatsioonid ning maheettevõtjate, otseturustajate jt ühendused.

Sissejuhatuseks...

Konverentsil osales ligikaudu 250 inimest, alates talupidajatest kuni professoriteni. Kuulajateks olid ka Euroopa Parlamendi liikmete nõunikud jt ametnikud.

Korraldajad olid ette valmistanud kirjaliku dokumendi "ARC2020 tegevuskava: Hea toit - hea põllumajandus ning elujõuline maapiirkond", mis kujutab täna endast rohkem teeside vormis deklaratsioone, kuid millest ürituse korradajad loodavad eelseisva viie aasta jooksul kujundada mõjukat dokumenti, millest saaks tulevikus suunanäitaja põllumajandusele ja maaelule tervikuna.

Vaata dokumenti ja konverentsi infot siit: www.arc2020.eu

Mõned mõtteterad konverentsi ettekannetest

Euroopa rahvastik ei kasva nii kiiresti, kui mujal maailmas, mistõttu toidu tootmise mahud võimaldavad lisaväärtust antud kaupade eksportimisel väljapoole Euroopa Liitu.
Tarbija tahab saada kvaliteetset toitu, aga odavalt!
Kaupade hinnad peavad rääkima tõtt!
Tulevikus ei saa rääkida mitte ühisest põllumajanduspoliitikast, vaid ühisest toidupoliitikast.
Väideti, et kui tulevikus tegeleda vaid toidutootmisega agroökoloogilisel meetodil, siis me ei toida oma planeedi inimesi ära.
Peame avalikku raha paremini kasutama.
Me peame õppima kehtiva ÜPP reformi vigadest ja ellu viima uue reformi.
Millised on tarbija ootused ÜPP-le? Tekkis idee töötada välja "Toidu muutmise kava" ("A Food Change Plan").
Suur osa Euroopa Liidu eelarvest läheb nö vahetu põllumajanduse toetamiseks. Rohestamine peab muutuma sümboliks.
Leiti, et Euroopa Komisjon on õigel teel. Liikmesriikidele on antud võimalusi rohestamiseks, aga nad kasutavad seda suhteliselt passiivselt, Saksamaa näitel kasutatakse seda vaid osaliselt, mistõttu leitakse, et tarbijal jääb sellega osa oma rahast, mis toetustena põllumeestele makstakse, tagasi saamata.
Intensiivtootmine mõjutab mullastiku struktuuri.
1 kg lämmastikku toob keskkonnale kahju 15 eurot.
Väideti, et Berliini kontori aknalaual on linde, kes seal olema ei peaks, samuti elavad seal linnamesilased. Sealjuures maal tavapärast faunat enam ei kohta.
Näeme kaupluste lettidel kenasti pestud ja pakitud köögivilju, aga kas keegi on kokku rehkendanud, kui palju selle tootmiseks mürke kasutatakse.
Varsti peame endilt küsima, kas meil on veel hingamiseks värsket õhku.
Inimesed küsivad järjest rohkem, kust söök tuleb ja kui palju on selle tootmiseks kasutatud kemikaale. Kust tulevad riided, kemikaalid enda pesemiseks jne.
Maa-küsimus, kes on tegelikult maa omanikud, maakahmamine (ing. k „landcrabbing“) on tõusnud probleemiks.
Oleme väga sõltuvad nafta hinnast.
Naftahindade suurel langusel on maailmaturgudel ettearvamata mõju.
Kokkuvõtvalt ettekannetest: ettekanded olid keskendunud suunamaks foorumit mõtlema ja rääkima olukorra muutmise vajadusest Euroopa Liidu ühtses põllumajanduspoliitikas ja maaelus tervikuna.

Esile tõsteti soov põllumajandus- ja maaelu poliitikate reformideks järgmistel suundadel: õiglus, läbipaistvus, säästev toidu tootmine - inimese tervis, agroökoloogiline maamajandus.

Loosungilisi väljaütlemisi oli palju - näiteks “Nüüd alustame täiesti uue toidupoliitika koostamist“ jms.

Päeva teises pooles toimusid neli töögruppi teemadel:

Rohelisema ja õiglasema ÜPP suunal
Toetades säästlikku maamajanduse arengut ja loodusrikkuste kasutamist
Turud ja rahvusvaheline kaubandus
Säästlikud toiduahelad ühise toidupoliitika suunal

Konverentsi teine päev

Ettekannetes oli selgeid vihjeid, et üritatakse alustada Euroopa Liidu uue toidupoliitika koostamisega. Soovitakse, et 40% eelarvest ei läheks ainult põllumajandusele, vaid sellega püütakse toetada ka rahva tervist.

Räägiti palju tervise aspektist toidu kvaliteedis. Toodi välja, et liikmesriikidesse ja EL-i üleselt peaks looma toidukomiteed, kus saavad kokku toidu tootja ja tarbija.

Kokkuvõtted töögruppide tööst:

Rohelisema ja õiglasema ÜPP suunal:

o Pärast 2030.a - mitte ühtegi tööstuslikku põllumajandusettevõtet;
o Tuleb läbi viia kodanikuühiskonna uuring ja anda hinnang ÜPP mõjudest aastateks 2018-2020;
o Tuleb leida uued mõõtühikud, et hinnata intensiivseid tööstuslikke toidusüsteeme; kontrollida intensiivse toidutootmise negatiivseid välismõjusid;
o Koostada hinnang viimasele ÜPP reformile pidades silmas, et avalik raha läheks avalikeks hüvisteks (Public money for public goods);
o Töötada välja üle Euroopa Liiduline tootjate võrgustik parimate kogemuste kogumiseks;
o Informeerida avalikkust ÜPP reformi läbiviimisest liikmesriikides.

Toetades säästlikku maamajanduse arengut ja loodusrikkuste kasutamist:

o Toetada ideed viia kokku põllumajandussaaduste tootjad ja tarbijad;
o Tugevdada ÜPP rahastamise teist sammast ja sõnastada paremini eesmärgid;
o Toetada mahepõllumajanduse arengut;
o Hariduse/kogemuste vahetamine liikmesriikide vahel;
o Tagada noortalunikele ligipääs maale;
o Garanteerida toiduahela läbipaistvus;
o Toidu märgistamine/võimekus jälgida toiduahelat/tegevuste kaardistamine/ühised väärtused, ühisomand (labelling/traceability/mapping/commons);
o Tuletada tarbijale meelde, et tal on suur roll mõjutamaks pakutavat toiduvalikut.

Turud ja rahvusvaheline kaubandus:

o Turud on üleküllastunud;
o Ebaõiglase kauplemise tava;
o Piirangud turgudele pääsemiseks;
o Defineerida jätkusuutlikkus ja konkurentsivõimelisus;
o Aidata kaasa toidupoliitika nõukogude tekkele/lokaalsed toidusüsteemid;
o Teha osade kaupa kauplemise kokkulepe (Make Piecemeal Trade Agreement);
o Rakendada subsidiaarsuspõhimõtteid.

Konverentsi osalejatelt oodatakse, et nad teeksid ARC2020 tegevuskavale (ARC2020 Roadmap) muudatusettepanekuid ja täiendusi. Eraldi tuuakse välja neli valdkonda:

1. dialoogi ja kaasamise taasalustamine;
2. uuringud/definitsioonid tagamaks poliitikate propageerimist;
3. poliitikate propageerimine, poliitikate mõjutamine;
4. head praktikad ja edulood, et näidata - me oleme õigel teel, me oleme saavutanud tulemusi.

Lõpetuseks

Konverentsi lõpetab Dilyana Slavova, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomitee maaelu, põllumajanduse ja keskkonnakaitse komitee president. Ta tuletab meelde, et konverentsi otsused ja järeldused ei ole Euroopa Komisjonile ja Parlamendile kohustuslikud. Aga kui mõne idee taha koondub suur huvigrupp ja kui see huvigrupp oskab sõnastada oma soovitu selgelt ja konkreetselt, siis võib juhtuda, et midagi leiab kajastust ka tuleviku Euroopa Liidu õigusaktides.

Veel rõhutab Slavova maaelu teemade mitmekülgsust ja seda, et eri valdkondade taga on väga palju inimesi ja, et kõikide ideede menetlemisel peaksime nägema inimest.

Samuti, et sama valdkonna asjad on eri liikmesriikides väga erinevalt arenenud, mistõttu igal pool ühisosa leidmine ei pruugi minna õigusloome tasandil nii lihtsalt.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo