EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev: 2015-07-29
Nr: 279
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4983&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus
Kirjatüki autor: Helena Pärenson ja Krista Kõiv
Organisatsioon: maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4982&page=3671&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Eesti maaelu arengukava 2014-2020 "Koostöö" meetme alategevuse raames antav toetus võimaldab põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris toetada uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise ja tootearendusprojekte.

Toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid on suunatud ettevõtete praktiliste vajaduste lahendamisele.
Toetatavad on arendus- ja tootearendusprojektid ning projektitulemuste levitamine

Toetust saab küsida põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise, metsasaaduste töötlemise, metsa majandamise ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise valdkonna tegevuste elluviimiseks:

uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, sh asjaomased uuringud ja katseprojektid,
tootearendusprojektid, sh katseprojektid,
projektitulemuste levitamine.

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisele suunatud tegevused toimuvad pigem laboritingimustes ega ole samavõrd kaubandusliku suunitlusega kui tootearendusprojektid.

Tootearendusprojekti tegevused on suunatud olemasolevate teaduslike või ärialaste teadmiste kasutamisele kaubandusliku suunitlusega uute või täiustatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Tavapäraselt toimub tootearendustegevus ettevõttes. Tootearendusprojekti raames võib luua või täiustada toodete, protsesside või teenuste prototüüpe ning neid tegelikes töötingimustes katsetada.

Arendustegevuste raames saab teha ka katseprojekte, näiteks katsetada toodet või tehnoloogiat tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Katseprojekt võib eelneda või järgneda arendus- või tootearendustegevustele.
Toetuse saaja – ettevõtja või mittetulundusühing

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetust saavad taotleda põllumajandustootmise või toiduainete töötlemisega või metsamajandamisega tegelevad ettevõtjad, sh ettevõtjaid ühendavad tulundusühistud või mittetulundusühingud.

Juhul kui taotlejaks on mittetulundusühing, siis lisaks üldistele taotlejale pandud nõuetele peab mittetulundusühingu koosseisus olema vähemalt kolm liiget, kes vastavad taotlejale sätestatud tegevusala nõuetele ning müügitulu ja võlakordaja tingimustele.

Taotlejale on kehtestatud nõuded põhitegevusalale, nõuded müügitulu, võlakordaja, maksevõime, maksuvõla puudumise jms kohta.

Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 4000 eurot. Taotleja peab olema tootmisega või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe majandusaasta enne taotlemist ja mida peab kajastama ka majandusaasta aruanne.

Taotlejale on kehtestatud finantsnäitajate põhised baasnõuded: võlakordaja eelmisel majandusaastal mitte suurem kui 0,7 (taimekasvatussaaduste töötlejatel on erisus) ja maksevõime näitaja mitte väiksem kui 1. Sätestatud piirangutega tagatakse, et toetust saavad taotleda vaid ettevõtjad, kelle majandusnäitajate alusel võib eeldada, et lisategevused aitavad kaasa ettevõtja arengule ega muutu ettevõtjale koormavaks.

Toetuse taotleja peab kaasama partnerina projekti kavandamisse ja elluviimisse vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse, kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal. Partner teadus- ja arendusasutuseks võib olla ka tehnoloogia arenduskeskus.
Taotleja koostab koostöös partner teadus-arendusasutusega projektiplaani

Projektiplaanis on kirjas projekti tegevuste lühikirjeldus, lähteülesanne, tööplaan, ajakava, projekti lahendustee ja kasutatav metoodika, oodatavad tulemused, projekti eeldatavad kaasatavad pooled ja nende tööjaotus projekti tegevuste elluviimisel, eelarve kalkulatsioon ja projekti tulemuste levitamise kava.

Abikõlblikud kulud on otsesed kulud, mis on vajalikud projektiplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning projekti tulemuste levitamiseks, sh personalikulud, lähetuskulud, kulud uuringute tellimiseks ja konsultatsioonideks, mittetootliku investeeringu kulud, tegevuskulud, projektitulemuste levitamisega seotud kulud jm.
Toetuse määr kuni 90% sõltub sellest millise valdkonna projekti planeeritakse ja kes on toetuse saaja

Toetusmäärad tulenevad riigiabi reeglitest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu maaelu määrusest (EL) nr 1305/2013.

Madalam toetusmäär või nõue, et vähese tähtsusega abi summa iga tegevuses osaleva ettevõtja kohta ei või ületada 200 000 eurot kolme majandusaasta jooksul reegel kohaldub üksnes juhul, kui tegemist ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas nimetatud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud projektidega.

Taotleja saab kontrollida enda kohta käivaid andmeid riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist Rahandusministeeriumi veebilehe kaudu www.fin.ee/riigiabi.

Toetuse maksimaalne suurus on 350 000 eurot ühe projekti kohta

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetust saab küsida ka EIP töörühmade piiriülese koostööprojekti elluviimiseks, kuid sel juhul rakenduvad mõned täiendavad, EIP töörühmale kohaldatavad tingimused. Hetkel on teistes liikmeriikides EIP töörühmade tegevus alles käivitumas, ülevaate liikmesriikide EIP töörühmade hetkesisust anname mõnes järgmises VÕRGUKIRJA fookusloos.

Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) kohta rohkem infot EIP-AGRI veebilehelt (inglise keelne) ec.europa.eu/eip/agriculture/

Maaeluministri määruse Maaeluministri määrus "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus", 29.07.2015. a nr 75 Riigi Teatajas www.riigiteataja.ee/akt/131072015006
Seletuskiri

Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIAga korraldab uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise meetme infopäeva 5. augustil 2015 Jänedal. Rohkem infot ja registreerimine www.maainfo.ee/index.php

« Tagasi

Viimati muudetud: 30.01.2024

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo