EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2015-09-08
Nr: 282
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5103&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Ettevõtlus
Kirjatüki pealkiri: Maapiirkond, rohkem kui lihtsalt bränd
Kirjatüki autor: Meeri Klooren
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5070&page=3452&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?p=17463&page=3538&action=pic&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Kõik me oleme kuulnud seto keelt, näinud telekast seto memmesid leelotamas ja justkui teaks, mis või kes nad on, aga ometi pole paljud eestlased sinna sattunud. Miks?

LEADER tegevusgruppide esindajad said 13 - 14. augustil kokku Setomaal Piusa Ürgoru Puhkekeskuses, et leida koostöös uusi ideid maapiirkonna arendamiseks ja turundamiseks.

KOHATURUNDUS oligi VII LEADER suveseminari peateemaks. Selle käigus toimus samaaegselt 6 töögruppi, igas grupis tutvustati ühte Setomaa kohalikku ettevõtmist. Seejärel toimusid arutelud, et anda ettevõtjatele turundamise alast nõu - kuidas kõike veel paremini müüa, reklaamida ning kellega koostööd teha. Millised mõtted tekkisid Leader tegevusgruppide eestvedajatel maapiirkonna paremaks „müümiseks“ saab lugeda juba alljärgnevalt.

Kuus töögruppi, kuus ettevõtmist

Töögruppides oli osalejatel võimalus lähemalt teada saada Setomaa kohabrändi arendusest ja kogeda rühmatöö käigus Setomaa koostöövõrgustiku toimimist. Siin on ülevaade töögruppides tutvustatud ettevõtmistest. Kokku kuus töögruppi, igaühes omamoodi põnev ettevõtlusprojekt. Töögruppe juhendasid kohalikud noored.

Kõik müügiks?

Mõeldes maapiirkonnale kui turismiobjektile, siis võib selle turundamine tunduda ühest küljest ju lihtne - tuleb leida midagi erilist, teistmoodi, rõhuda veidi looduslähedusele ja siis kõige selle koosmõjul põimituna saakski oma maapiirkonna reklaamloo. Tulemus - rahvas aina sõeluks külla. Mõnel juhul see ju toimikski, või siis toimis aastaid tagasi.

Setomaa on eriline paik. Tuntud oma põneva kultuuri poolest, eristudes selgelt teistest Eestimaa paikadest. Ning siis see kaugus pealinnast, mis ikka ja jälle on turistide jaoks midagi, millega piirkondi määratleda.

Setomaa on paik maailma lõpus, või hoopis huvitav kultuuride sõlmeke maailma alguses - kuidas võtta?

Kõik see tekitab salapära, uudishimu ja avastamisrõõmu. Kuid kui palju on nõus kohalikud oma isiklikku maailma avama, et turist Tallinnast või Järvamaalt ikka tuleks? Kas hea turunduse puhul on üldse vaja kõik müügiks panna?

Töögruppide käigus selgus, et nii mõnelgi juhul on kohalikud ettevõtlikud setod veidi väsinud olemast reklaamobjekt. Kas võib see olla mõjutatud sellest, et avalikkuse silmades tekkinud Setomaast ja seto kultuurist aegajalt ka pealiskaudne nägemus - ajahambast kulunud mustrid ja kuvandid.

Üheskoos leiti, et tuleks kindlasti pakkuda võimalikult traditsioonilisi ja kohalikke kultuuriväärtusi, toitu ja sündmusi. Julgemalt tuleks kasutada oma piirkonnas kasvavaid, arenevaid või ajalooliselt kujunenud väärtuseid, maavarasid ja aiasaaduseid. Kui turistile lubatakse kohalikku toitu, siis olgu see peensusteni kohalik! Ei tohiks karta oma isikliku loo jutustamist.

Ära tee oma asja üksi

Setomaa ja ka enamike teiste maapiirkonnas tegutsevate turismiettevõtete suureks mureks on hooajalisus. Kui kevadel ja suvel on tegemist tohutult, sest huvilised saabuvad ukselävele koputama kaugelt ja lähedalt. Kuid mida teha pimedal talveperioodil? LEADER „eksperdid“ soovitasid teha võimalikult tihedat koostööd, nii oma naabrite, koolide, lasteaedadega, vallavalitsusega, kohalike talupidajatega kui ka kõrvalmaakonna turismiäridega.

Ka on olulisel kohal olla nähtav internetiavarustes ja niisamagi - hea sildimajandus teenurkades on juba pool võitu.

Kuigi talveperioodil liiguvadki inimesed vähem ja ühel väiksel turismiettevõttel, olgu ta siis Saaremaal või Setomaal on raske püsivat tööjõudu hoida ja palgata, võiks „vaiksemal ajal“ tegeleda internetimajandusega (blogimisega, sotsiaalmeediaga jne) ning mõelda välja ka talveks rohkem tegevusi, millega külalisi meelitada.

Siinkohal ongi suureks abiks koostöö kohalike ettevõtjate ja vaatamisväärsuste vahel - läbi ühisturundamise saaksid väiksemad ettevõtted aastaringselt ära elada.

Brändist üksi ei piisa!

Maapiirkond võiks ju olla omaette bränd, aga selge on see, et brändist üksi ei piisa. Ei piisa ka erilisest, omanäolisest või uuenduslikust tootest, teenusest. Tähtis on kuidas seda müüa, keda kaasata, kuidas kaasata, millega ennast nähtavaks teha. Raske on märgata maapiirkonna tihedas metsas, just seda kõige lõhnavamat sirelipuud. Kuid kui sirelipuu lõhnast ollakse kuulnud ka teisepool metsa võib märkamine juba kergem olla.

Samas on soovitav endale meelde tuletada, et tähtis on teekond, mitte eesmärk üksinda! Seekordne LEADER suveseminar oli väga õpetlik, õpetlik nii LEADER tegevusgrupi esindajatele, kui ka Setomaa ettevõtjatele, kes julgelt oma muredest ja rõõmudest rääkisid. Kui Sina oled see, kes pole mitte kunagi „maailma-alguse-lõpus“ käinud, siis sea sammud Setomaa poole!

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo