EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2015-10-13
Nr: 287
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5253&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Õppereis
Kirjatüki pealkiri: LEADER pani õla alla - vabatahtliku töö talgud Soomes
Kirjatüki autor: Maaeluvõrgustiku büroo
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5252&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Soome maaeluvõrgustiku kutsel korraldas maaeluvõrgustiku büroo 16.-18. septembril 2015 vabatahtliku töö talgute tutvumisreisi Kauhava LAG Aisapari ja Hämeenlinna piirkonda.

Lisaks toimusid kohtumised Soome maaeluvõrgustiku esindajatega ja osaleti Soome maaeluvõrgustiku juhtrühma koosolekul.

Soome maaeluvõrgustik koos LEADER tegevusgruppidega võtsid sihiks ajavahemikul 14.-20. september 2015 läbi viia MAAILMA SUURIMAD TALGUD. Eesmärk oli teha üle kogu Soome koos noortega või noortele suunatud talgutöid miljoni tunni ulatuses!

Seda eesmärki täies mahus ei täidetud, kuid igal juhul on algatus eeskuju andev. Veebilehele maailmansuurimmattalkoot.fi loodud keskkonnas registreeris iga LEADER tegevusgrupp oma piirkonna talgutööde tegemise kohad - kokku sai 157 talgukohta. Väga suur hulk noori sai kaasatud ja palju kiiduväärset ellu viidud!

Ülevaadet nähtust-kuuldust jagavad tutvumisreisil osalejad: Aive Tamm, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht, Marianne Rosenfeld, MTÜ Eesti Mesinike Liidu tegevdirektor, Stella Vogt, Maaeluministeeriumi peaspetsialist, Lea Lai, MTÜ Kodukandi Läänemaa konsulent, Tiiu Marran, SA Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant ja Sille Erala, MTÜ Järva Arengu Partnerite konsultant.

Reisist loe ka SIIT

Esimene sihtkoht - Aisapari tegevusgrupp

LEADER Aisapari tegevusgrupp asub Soome keskosas, tegevusgruppi kuulub kuus omavalitsust, elanike arv u 50 000.

Tegevusgrupi visioon 2020. aastaks (visiooni juhtsõnad soome keeles):

VAHVA - Tugev, osav, mitmekülgne ja iseseisev
VIREÄ - Aktiivsed elanikud ja kogukonnad osalevad aktiivselt piirkonna tegevustes
VILLI - Julgeme ellu viia uuenduslike lahendusi, teha ka vanu asju uut moodi
VEHREÄ - Roheline elustiil ja ökoloogilised kogukonnad

Kahe tegevusgrupi liitumisest tulenevalt kandis tegevusgrupp ka väga vahvat nime - Aisapari, mis tähendab "aisa paari" ehk eesti keeles öeldes "aisad". Nimetus sümboliseerib koos tegutsemist, mitte ainult kogukondades, vaid ka kahes liitunud tegevusgrupis.

Aisapari tegevusgrupi piirkonnas Kauhaval võttis meid vastu Mervi Niemi-Huhdanpää, kes suvel käis meil Eestis vaatamas, kuidas korraldati esimest üle-eestilist avatud talude päeva.

Aisapari piirkonnas jäi silma mitmete piirkonna jaoks oluliste ja ajalooliste sümbolite kasutamine - kant on tuntud kui jahinduspiirkond, millest kuulsime tegevjuhilt Mervilt. Oma silmaga nägime sümboolikat aga kohalike ettevõtjate poolt röstitud kohvipakilt. Ainult selles piirkonnas tegutsevas ajaloolises pussnoavabrikus toodetakse rahvusliku motiiviga vöösid, mille külge saab ka noatuped kinnitada. Motiivi ennast oli aga näha mitmel pool arhitektuuris.

Kuigi ka Soomes ei ole LEADER-meetme rakendamiseks kõik vajalikud dokumendid veel vastu võetud, siis taotlusvoorud on Aisapari tegevusgrupis avatud juba maikuust.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, juhatus kinnitab taotlusi kuus korda aastas.

Enamus esitatud taotlustest saab siiski heakskiidu. Kui taotleja tuleb ideega tegevusgruppi, siis mõeldakse koos tegevpersonaliga, kuidas see hea mõte ikka nii paberile panna ja ellu viia, et ükski otsustaja negatiivselt otsustada ei saaks.

Strateegias on kolm meedet: ettevõtlus, kogukonnad ja keskkond. Eelarvest pool on mõeldud ettevõtlusprojektidele, keskkonna jaoks 20% ja kogukondadele 30%. Hetkel näitab aga statistika, et kõige aktiivsemad taotlejad on ikka kogukonnad.

Kauhava koerapark

Eesti tutvumisreisil osalejad said osa kolmest talguüritusest. Neist esimene sai teoks Kauhava linnas asuvas koerapargis. Uus koertepark on loodud LEADER-rahastusega ja avati äsja - 15. augustil 2015.

Meil oli au olla esimene ametlik külalisdelegatsioon ja istutasime sinna ka esimese tamme.

Lubasime, et kümnekonna aasta pärast läheme kindlasti puu kasvamist vaatama.

Koerapark alustas linnarahva soovil tegevust juba 2012. aastal, sest ei saanud ju oodata nii kaua, kui omavalitsus mõtleb ja plaane teeb.

Kõik algas eraisiku algatustel, toetuste saamiseks loodi ühing ja selle asutajaliikmeteks oligi kolm aktiivset naist, kusjuures ühel neist on endal vaid 2 kassi.

Ühing on avatud kõigile ja hetkel on liikmeid 20. Liikmemaks on väike, ainult 15 eurot aastas, kuid kõik annetused on samuti teretulnud ja neid on tehtudki erinevates suurustes (isegi 50-100 eurot). Tegevustoetust kusagilt ei saada ja seetõttu tuleb sellest rahast kogu projekt majandada, kaasa arvatud koristus.

Koerapargi projekti maksumus oli kokku 30 000 eurot, millest 25 000 rahastati LEADER-meetmest, ülejäänud oli omaosalus. Selle raha eest on rajatud kaks aeda - eraldi aed väikestele koertele ja suurematele.

Koht on muutunud väga populaarseks ja seda kasutatakse pidevalt. Käiakse koertega ka 15 km kauguselt Lapuast. Keskmine külastus on 20 koera päevas. Aia küljes on kaks postkasti, ühes on registreerimisraamat, teine on annetuste jaoks.

Koerapargil on oma ametlik koduleht ja ka Facebooki leht.

Piirkonna uhkus - soome pussnugade valmistamise tehas

Käisime tutvumas pussnugade valmistamisega tegeleva käsitöökojaga Iisakki Järvenpää Oy, millel on 1904. aastal tehase asutanud Iisakki Järvenpää nimi.
1959.a toimus taasavamine pärast 1957. aasta põlengut, mil Iisaki Järvenpää tehas põles maha.

Tutvusime tehase alumisel korrusel asuva poega, kus on tehase ajalugu ja pussnugade tootmist tutvustav väljapanek ning müüakse käsitsi valmistatud erineva otstarbega pussnuge, rahvuslikke metallvöösid, ehteid. Valikus on umbes 200 toodet. Käsitsi valmistatud pussnuge müüakse nii kohapeal kui ka interneti-poes. Edasimüüjaid on vähe, sest toote omahind on kallis.

Kõigepealt räägiti ajaloost. Pussnugade traditsioonid ei olevat algselt kohalikud. Kohalikud ostsid tehase ära 2013. aastal, mil ettevõte oli halvas seisus. Sel ajal ei tehtud kõiki pussnugade detaile kohapeal, osa materjali osteti sisse.

Uue juhtkonna ajal remonditi ja pandi tööle vanad tööpingid ning mindi tagasi vanade töövõtete juurde. Tehases automaatikat ei ole, uusimad masinad ja tööriistad on 1974. aastast ja vanimad 1920. aastatest. Üks 40ndates aastates olev mees teeb masinate eriosasid.

Iisakki Järvenpää käsitöökojas töötavad pika ajalooga inimesed. Üks mees olevat töötanud seal 45 aastat enne pensionile jäämist. Kokku on töötajaid üheksa. Tootmises töötab neli inimest. Käsitöökojal on olnud kuldseid aegu, kus pussnuga oli suur müügiartikkel ja pussnugade valmistajaid 60. On olnud ka koduseid valmistajaid, kes toonud enda valmistatud pussnoad käsitöökotta müüki.

Meile näidati Põhjamaa meeste rahvavööd, mille külge pussnuga kinnitatakse.

Sai näha ka Iisakki Järvenpää käsitöökoja poolt valmistatud nuga, mida kasutas John F. Kennedy. Samas ei ole teada, kuidas see nuga ka temani jõudis. Ka John Wayne on jäänud pildile käsitöökoja poolt valmistatud noaga.

Ideetalgud Pernaani koolis

Teine talguüritus, kus eestlased kaasa lõid, toimus Kauhava piirkonna Pernaani koolis. Tegu oli kooliõpilaste hulgas läbiviidavate ideetalgutega, mille käigus otsiti mõtteid piirkonna laste vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks.

Pernaani kool on kiusamisvaba kool, kus õpib 52 last neljas õpperühmas (7-12.a õpilased). Lapsed elavad kuni 10 km raadiuses. Õpilased saavad olla koolis kella 07.00 - 19.00 ja tegeleda seal ka vabaaja tegevustega.

Koolil on suur hoov, mida on külakogukonnaga kolm aastat kestnud LEADER-investeeringute toel arendatud - ehitatud on tenniseväljak, jalgpalliväljak, rulluisuväljak ja grillikoda. Sarnast tenniseväljakut naaberpiirkondades ei ole. Kuigi ei ole treenerit, on väljak tihedas kasutuses.

Kooli õueala on kujundatud juba 15 aastat. LEADERi toel on soetatud ka laatadel kasutamiseks jm näitlik spordivahendite komplekt, mida saab igal pool kiirelt paigaldada. See projekt oli lastevanemate initsiatiiv. Koolil ja külakogukonnal on väga head koostöösidemed.

Õpilastele viis õpetaja koos Aisapari kohaliku tegevusgrupi esindajaga läbi tunnitööna ideetalgud. Rühmatöö sisuks pidid lapsed vastama kolmele küsimusele:

Mida teed vabal ajal?
Mida veel tahaksid teha?
Mida võiks vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks teha küla või vald?

Väga paljud lapsed tegelevad spordiga ja kaunite kunstidega. Iga laps sai oma vastuseid esitada ning ideed koondati tahvlile. Sel viisil saavad lapsed juba maast madalast kaasa rääkida, mis neid huvitab ja mida nad oma piirkonnalt ootavad.

Meie omakorda tutvustasime lastele lühidalt Eesti avatud talude päeva. Iga laps sai endale mälestuseks ka päeva sümboolikat - logoga õhupalle ja märke.

Kohalik lõngapood

Firmas Lankava Oy võttis meid vastu firmajuht Kirsti Karppinen.

Alustuseks saime teada, et tegemist on juba väga pika ajalooga firmaga. Nimelt on Lankava asutatud juba aastal 1925. Siis kooti küll rohkem kangaspuudel ilusat ja kvaliteetset kangast, mis jõudsid isegi Stockmanni müüki.
Firma toimetab 13 töötajaga, kelle hulgas on ka üks meesterahvas.

Nüüdseks on tarbija vajadused muutunud ja pood keskendub põhiliselt puuvillase, linase ja traditsioonilise lambavillast lõngade müügile.

Poes on saadaval suur käsitöötarvikute ja -õpetuste valik.

Kuna Soomes on jälle lahti läinud suur kangastelgedel kudumise buum, siis müüakse eraldi lõngu ja lõime, mis sobivad kangastelgedel kudumiseks. Samas on kliendil võimalik tellida endale telgedel kootud vaipasid. Toimub klientide nõustamine toodete valmistamiseks ja õigete töövahendite leidmiseks.

90% firmas edasimüüdavatest toodetest ostetakse sisse mujalt riikidest. Soome oma firmade kaupadest müüakse edasi paberilõnga ja linast niiti. Läpinjärvel asub lõngade värvimise tehas, kellega tehakse koostööd.

Uuendusena avati 2014. aasta sügisel oma e-pood Rootsi sihtgrupile - lankava.se. Suur klientuur on ka Eestis, kuhu saadetakse kudumiseks lõnga nii eraisikutele kui ettevõtetele. Kunagi osteti Eestist sisse ka lambavillast lõnga, aga paraku käivad soomlased nii tihedalt Eestis, kus hinnad on odavamad, ja see ei tasunud ära. Lankava müük laieneb üha kaugematesse kohtadesse Põhjala riikides.

Sel aastal taotletakse LEADERist raha esmakordselt innovaatiliseks tootearenduseks. Eks elluviidavast projekti tegevusest kuuleme-näeme edaspidi, tegemist pidi olema jätkusuutliku tegevuse elluviimisega.

Talgud Hämeenlinnas

Kolmandad talgud, kuhu Eesti osalised olid kutsutud kaasa lööma, olid metsatalgud Hämeenlinnas Ahvenistojärvel. Seal toimusid metsapäevad ja talgud, mille korraldajaks oli Hämeenlinna 4H.

Üritus oli suunatud 8. klassi õpilastele ja kohale oodati ca 140 noort. Talgutest võtsid osa ka Soome maaeluvõrgustiku juhtrühma liikmed ja töötajad.

Aktiivset tööd takistas küll tugev vihmasadu, aga siiski tehti ühiselt retk ümber järve ja tutvuti metsaprogrammiga.

Erinevad metsandussektori asutused, organisatsioonid ja koolid (metsakeskus, metsavalitsus, metsaühistu, põllumajandustootjate ja metsaomanike keskliit, ametikõrgkoolid) olid koostanud noortele huvitava metsakeskkonda ja metsanduses töötamise võimalusi tutvustava programmi.
Ümber järve kulgeva terviseraja kuues punktis oli võimalik õppida erinevaid puuliike, mõõta puude kõrgust, teada saada, mida kõike saab puidust, istutada kuuseistikuid, näha metsniku töövahendeid ja tutvuda ametikoolides õppimise võimalustega.

Hämeenlinna 4H tegemistest rääkisid meile ühenduse juhid Pirjo Seulamo ja Heidi Siivonen. Viimane on ka Soome maaeluvõrgustiku noorte töörühma juht.

Soome maaeluvõrgustiku juhtrühma koosolek

Pärast kohalike noorte talgupäeval osalemist toimus Soome maaeluvõrgustiku juhtrühma koosolek, millest ligi tunni jagu ka Eesti esindajad osa said.

Eesti poolt tegi lühikese ülevaate Eesti maaeluvõrgustikust Ave Bremse. Et aeg oli napp, siis keskendusime teemale "ühised üritused" ja tutvustasime 19. juulil toimunud avatud talude päeva korraldamise ja läbiviimisega seotut.

Kampaania läbiviimist koos kokkuvõtva videoga tutvustas Karin Volmer, Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonnast - ülevaatefilm.



Juhtrühma päevakavas oli arutamiseks 13 päevakorrapunkti, sh ülevaade Soome maaelu arengukava meetmete käivitamisest, maaeluvõrgustiku tegevuskavast perioodil 2015-2020, maaeluvõrgustiku temaatiliste töörühmade töögraafikust, kalandusvõrgustiku tegevustest, lähiaja (2016-2017) tegevustest jpm.

Siinkohal tooks välja, et Soome maaeluvõrgustiku eesmärk perioodil 2014-2020 on oluliselt suurendada maaelu kuvandi laiemat tutvustamist. Selle raames osaletakse maaelu stendide ja interaktiivsete fotopunktidega paljudel üritustel, sh sugugi mitte ainult otseselt maaelu teemalistel laatadel, vaid ka teistel suurematel üritustel nagu näiteks Pori Jazz.

Lähiaja tegevuste raames tulid arutamisele teemad: noortele suunatud mitmepäevase seiklusmängu läbiviimine AmazeMe LEADER 2017, maaelu gala läbiviimine, kus auhinnatakse parimaid projekte mitmes kategoorias, rahvusvahelise LINC konverentsi läbiviimine Soomes aastal 2019 ja teisi rahvusvahelisi teemasid.

Soome maaeluvõrgustik ja ka Soome LEADER tegevusgrupid on alati olnud väga avatud ja valmis tegema rahvusvahelist koostööd. Neil on, mida pakkuda, ja nad on ka ise alati valmis teistelt õppima. Kindlasti saavad teoks uued koostööprojektid, korraldatakse huvitavaid seminare ja konverentse. Eesti maaeluvõrgustik jagab ka edaspidi infot Soomes toimuva kohta.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo