EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2015-10-27
Nr: 289
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5288&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: Toidu tulevik - loodusliku mitmekesisuse tulevik?
Kirjatüki autor: Konstantin Mihhejev
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5286&page=3671&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Väljakutsete kaardistamine - teaduse tähtsus ülemaailmses toiduga kindlustatuses ja selle mõju bioloogilisele mitmekesisusele
John Beddington - FRS ja professor Tim Benton - Leeds’i ülikool - 21.-22. oktoobril 2015.a Inglismaal Londonis toimunud toidu tuleviku alasel konverentsil.

20. sajandi teisel poolel toimus enneolematu rahvastikuarvu kasv. Ka põllumajanduse laiendamine ja intensiivistamine on looduslike ökosüsteeme ja loomaliike palju mõjutanud. Toidusüsteemide kujundamisel on jätkuvalt olulised näitajad edasine rahvastikuarvu ja linnastumise suurenemine, sissetulekute tõus ja kliimamuutused.

ÜRO hinnangul peaks põllumajandustoodangu maht 2050. aastaks toidu- ja söödavajaduste rahuldamiseks umbes 60% võrra suurenema.

Selleks, et seotud tegevusi edukalt ellu viia, peaks tulevikus suurendama maapiirkondade suutlikkust ja keskenduma biotehnoloogiate arendamisele.

Suured erinevused valdkonna juhtimises, keskkonnaga seotud aspektid, killustatus ja elanikkonna vähenemine maapiirkonnas - kõik see viib kohaliku elanike elujõulisuse vähenemiseni. Kõrge nõudlus toidu järele ohustab märkimisväärselt ka meie loodusvarasid.

Selge on see, et globaalse põllumajanduse järsk kasv, eriti just troopiliste metsadega kaetud aladel, kahjustab bioloogilist mitmekesisust. Põllumajandus- ja toidusektori tegevusest eralduvad kasvuhoonegaasid mõjutavad otseselt globaalset kliimasoojenemist ja keskkonda.

Samas on juba praegu erinevaid võimalusi säästva intensiivistamise rakendamiseks - näiteks muutused toitumusharjumustes ja jäätmete vähendamine - mis aitavad keskkonda säästa ja leevendada toiduga kindlustatuse probleemi.

Arengumaades toimub hetkel suur üle-tarbimine - 50% jaemüügist ostetud toidust visatakse prügikasti. 2050. aastaks oodatakse ajaloo suurimat toidutootmise numbrit - see tähendab aga veekasutuse suurendamist 120% võrra, põllumaa suurendamist 42% võrra ning metsaraie 14% kasvu. Kõik see toob endaga kaasa süsinikdioksiidi osakaalu suurenemise ning ülemaailmse temperatuuri tõusmise 2 kraadi võrra.

Järeldusedeks …

Muutma peab nii nõudlust kui ka tootmise praktikat. Toidu tootmine ja tarbimine peavad muutuma säästvamaks, kuid see eeldab süsteemseid muutusi nii toidutootjate kui ka poliitikute tegevuses.

Rohkem on vaja keskenduda ruumilisele planeerimisele ehk siis sellele, kuidas saavutada vähemaga rohkem. Üheks võimaluseks on ka säästva maakasutuse rakendamine, kuid see võib osutada kulumahuka transpordi tõttu keeruliseks - näiteks uute alade kasutuselevõtmine Aafrikas või muudes väherahvastatud piirkondades.
Biooloogilise mitmekesisuse mõju ja globaaliseerumise mõju toidu tarbimisele
Professor Wayne Powell - Consultative Group for International Agricultural Research (CGIAR) ja professor Tim Lang - Londoni Linna Ülikool (City University London) - 21.-22. oktoobril 2015.a Inglismaal Londonis toimunud toidu tuleviku alasel konverentsil.

Prognoositakse, et maailmas elab 2050. aastaks üle üheksa miljardi inimese, seega peab põllumajandustootmise maht suurenema, kuid kindlasti keskkonda säästval viisil.

Elanike arv on arenenud riikides suhteliselt stabiilne, kuid Aafrikas, kus ennustatakse suurimat rahvaarvu kasvu, on väljakutsed toidu tootmises üha suuremad.

Hetkel kannatab kogu maailmas iga kaheksas elanik kroonilise nälja all ning rohkem kui miljard elanikku (enamik nendest naised ja lapsed) on alatoitumuses.

Enamik nendest elab Aafrikas ja Lõuna-Aasias ehk piirkondades, mis on eriti tundlikud kliimamuutustele ning kus linnastumine on suures tõusujoones.

Üha rohkem tuleb tegelema hakata alatoitumise ja ületoitumise küsimustega - ehk rasvumise ja ülekaalulisuse, südameveresoonkonna- ja hingamisteede krooniliste haiguste ning diabeedi leviku teemadega. CGIAR on uute toitumisskeemide käivitamiseks ja toiduahela uurimiseks loonud mitmeid teadusuuringute programme, arvestades sealjuures ka põllumajanduslikke, toitumuslikke, keskkondlikke ja ühiskondlikke aspekte.

Teadmine, et toit on bioloogilisele mitmekesisusele suur surve, on suhteliselt vähelevinud. Tänane olukord ei ole ainult põllumajandusliku ja kalandusliku tegevuse tagajärg, vaid kogu toiduahela tagajärg. Põllumajandus on suure vee- ja pinnase kasutajana suurim bioloogilise mitmekesisuse mõjutaja, kuid seda mõjutab ka tarbijate käitumine, toitumisharjumused jms.

Tehnilised ja kultuurilised muutused on viinud selleni, et töödeldud toidu osakaal on tõusnud. Odava toidu tarbimine kahjustab meie ökosüsteemi, kuid ometi on muutunud juba loomulikuks käitumiseks.

Toidusüsteeme peab hakkama muutma, kuid otsustajad väidavad, et järsk üleminek muutustele tekitatab praktika ja poliitika vahele lõhe. Poliitikud peaksid kasutusele võtma uue lähenemisviisi, mis vastab järgmistele küsimustele: kas peame ökosüsteeme taastama (mitte ainult kaitsma); kui palju toitu me vajame?

Kõik see viib meid lähemale küsimusele - mida me üldse maaharimisest ja toidust tahame?

Jätkusuutlik lähenemisviis toiduainete tootmises
Martin Collison - Collison & Associates, dr.Chris Bishop - Writtle College ja Craig Sams - Green & Blacks - 21.-22. oktoobril 2015.a Inglismaal Londonis toimunud toidu tuleviku alasel konverentsil.

Meie suutlikkus toota piisavalt toitu on piiratud. Esiteks just kliimamuutuste tõttu, teiseks muutub muul otstarbel kasutatud maa hiljem kasutuskõlbmatuks - seda põhjustavad peamiselt linnastumine, biokütuste tootmine, vaba aja veetmise võimaluste suurendamine ehk parkide ja mänguväljakute rajamine jne.

Hetkeolukord näitab, et toitu raisatakse kogu protsessi ulatuses. Näiteks Suurbritannias kui ka mujal Euroopas, raisatakse ühe elaniku kohta 280kg toitu, millest ligi 100 kg kaob tarbija enda valikute tõttu. Samad arvud Aafrika Sahara piirkonnas on 165kg, millest ainult 10kg visatakse tarbijate poolt prügikasti. Tarbija all peetakse silmas klienti, kes ostab toidu jaemüügist.

Abinõud

Jäätmeid saab vähendada näiteks tänu teadlikkuse suurendamisele, täiustatud pakendamisele ja säilitamisele, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid nagu looduslähedasetst materjalidest pakendite kasutamine, ladustamise parem planeerimine ja kontorollsüsteemide tugevam rakendamine.

Võiksime toota vajaliku koguse toitu läbi haritava põllumaa suurendamise ja inimeste toitumise kontrollimise - st ehk peaks sätestama inimestele kindlad toidutarbimise kogused?

Samas on selliste muudatuste elluviimisel raske kõigi tarbijate valikuga arvestada ja lähme vastuollu inimeste põhiõigusega. Samuti soovivad mõned inimesed tervislikumalt toituda, mille hinnad on enesestmõistetavalt kõrgemad. Seetõttu ei oleks selline käitumine pikas perspektiivis väga mõistlik.

Me võime tegeleda toidujäätmetega, kuid see ei lahenda suurenenud toidunõudluse probleemi.

Peame keskenduma inimeste tervislikule toitumisele, üks hektar põllumajanduslikku maad peab toitma rohkem inimesi, kuid samas see protsess peab olema sotsiaalselt, moraalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik. Selle väljakutse lahendamiseks peame leidma viise, kuidas lahendada probleeme seoses säästliku ja intensiivse maakasutusega. Vastasel juhul seame ohtu bioloogilise mitmekesisuse, mis viib ka pikemas perspektiivis keskkonnakahjustusteni. Ning neid probleeme on tagantjärgi väga keeruline lahendada.

Näiteks …

Green&Blacks sisenes šokolaadi turule 1991. aastal ehk samal ajal, mil kakaod toodeti juba väljakujunenud viisil. Kasutusele võeti suured istandused, mis ei ole nõudnud puude varjus kasvatamist. Green&Blacks kasvatab edukalt mahekakaod ja viib ellu mahekakao kasvatamise praktikat kogu maailmas.

Kakao kasvatamise mudel oli vananenud ning võeti kasutusele uus nö segafarmi mudel, mille kohaselt kasvatakse kakao koos teiste kultuuridega vaheldumisi, suurendades sellega toiteväärtust.

Green&Blacks kutsus esile ka muutuse šokolaadi tarbimises, hakates tootma kõrgklassi ehk kõrge kakaosisaldusega šokolaadi. Väikesemahulise kõrgkvaliteedilise šokolaadi tootmine on kiiresti arenev valdkond, mida rakendavad nii väikesed veinitööstused kui ka teised väiketootjad.

Selline üleminek istanduse mudelist väiketootmisele parandab keskkonda ja suurendab bioloogilist mitmekesisust, vähendab põllumajanduskemikaalidega seotud haiguste teket, tasakaalustab soolist võrdõiguslikkust, kindlustab põllumajandustootjale stabiilse sissetuleku, mitmekesistab majandustegevust ning suurendab öko-turismi võimalusi.

Väiketalunike kakao tootmine parandab süsiniku tasakaalu, põhjavee kvaliteeti ning metsa või põllumaa heaolu. Biosöe kasutamine kakao tootmises on suurendanud tootmissüsteemi vastupanuvõimet ja elujõulisust ning see on kliimamuutuste seisukohalt väga oluline.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
Duncan Brack - sõltumatu konsultant, professor Heather Koldewey - Londoni Zooloogia Ühendus (ZSL) ja Olivier Tichit - Société Internationale de Plantations et de Finance (SIPEF) - 21.-22. oktoobril 2015.a Inglismaal Londonis toimunud toidu tuleviku alasel konverentsil.

Vastuolud metsaraies ja põllumajanduslikus tegevuses

Maailmas on terve rida kultuure, mis on selges seoses metsaraiega - näiteks soja, maisi, palmiõli, riisi ja suhkruroo kasvatamine, sööda tootmine ja veiste karjatamine. Vaatamata sellele, et nende kultuuride sisetarbimine ületab ekspordi mahu, on rahvusvaheline kaubandus sellegipoolest väga märkimisväärne.

Mitmed uuringud on näidanud, et globaalses mastaabis hävitatakse põllumajandusliku tootmise suurendamiseks palju metsa. Uuringud tõid välja ka selle, kui oluline on selle juures nõudluse roll rahvusvahelistel turgudel.

Vastavalt Euroopa Komisjoni uuringule, mis keskendus perioodile 1990-2008, läks taimekasvatuse (peamiselt soja ja palmiõli kasvatamise) alla hinnanguliselt ühe kolmandiku metsade pindala. Samal perioodil oli Euroopa Liit maailma suurim metsaraiesaaduste importija, kes rõhutas pidevalt, kui oluline on EL tarbijate roll metsaraie vähendamisel.

Hetkel on käimas mitmed uuringud, mis keskenduvad Euroopa Liidu maadele ja uurivad erinevate põllumajandussaaduste tootmist ning sellega kaasnevat metsaraiet. Kehtestatud on mitmeid poliitilisi vahendeid, et välistada ebaseadusliku puidu jõudmist Euroopa Liidu turule.

Paljud erafirmad (näiteks Unilever, Cargoll, Walmart, McDonalds) on võtnud vastu reeglid, saavutamaks metsaraies nö null-lävend, st loobuda metsaraiest aastaks 2020.

Kala bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Kala on jätkuvalt üks enim kaubeldud toiduliike maailmas ning üheks suurimaks loodusliku valgu ja teiste toitainete allikaks, seda eriti just vaestes kogukondades. Kala tarbimine ja tootmine on tõusujoones - maailmas tarbib kalatooteid 2,9 miljardit inimest.

Aruande „Living blue planet index“ kohaselt vähenes aga mere populatsioon (imetajad, linnud, roomajad ja kalad) võrreldes 1970. aastat 2012. aastaga 49%.

Kõige enam on mõjutatud need liigid, mis on kõige otsesemalt seotud inimese heaoluga ehk söögiks kasutatavad kalaliigid. Londoni Zooloogia Ühendus (ZSL) on ellu kutsunud uusi algatusi, mille eesmärk on tasakaalustada toiduga kindlustatust ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ookeanis.

Nende hulka kuuluvad mangroovimetsade kaitse ja taastamine, kogukonna poolt juhitud merekaitsealade rakendamine ja hooldus ning see, kuidas suunata tarbijad säästvamalt ostma ja tarbima toitu.

Talunikud ja bioloogiline mitmekesisus

Ettevõtjatel on bioloogilise mitmekesisuse osas palju küsimusi:

Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus ettevõtte mõistes?
Kas seda on võimalik võtta ka kui lisaväärtusena?
Talud on tegelikult üsna väiksed üksused - kui suur on nende mõju laiemas pildis bioloogilisele mitmekesisusele?
Kes ütleb et käitutakse bioloogilist mitmekesisust silmas pidades õigesti?
Mis siis, kui meie naabril on täiesti erinev arusaam?
Kas meie kliendid saavad sellest aru? Kas nad hoolivad loodusest ning kas nad on selle nimel nõus ka rohkem maksma?

Esiteks saavad appi tulla erinevad MTÜd ja teised organisatsioonid. Üheks selliseks on SIPEF, kes püüab leida nendele küsimustele praktilisi vastuseid. SIPEF tegutseb juba 1919. aastast Elevandiluurannikul, Paapua Uus-Guineal ja Indoneesias. Ettevõte toodab banaane, teed, ning erinevaid kummist ja palmist valmistatud tooteid.
Seosed tervisliku toitumise ja bioloogilise mitmekesisuse vahel
Sheila Childerhouse - Inglismaa kiirabi (NHS trust), Susie Emmett - Green Shoots Production ja professor Richard Mithen - Toidu-uuringute instituut - 21.-22. oktoobril 2015.a Inglismaal Londonis toimunud toidu tuleviku alasel konverentsil.

Valitsus kulutab mitmeid miljoneid tervisekasvatusele ja tervise edendamisele, kuid selleks, et mõista, kui väikese mõjuga need kampaaniad on, piisab sellest, et vaadata korraks linna tänavatele.

Aastate jooksul on tekkinud palju uusi tervise-edendamise kampaaniaid, igaüks keskendub teatud valdkonnale nt rasvumine, suitsetamine, teismeliste raseduste vältimine jms.

Üldjoontes eristatatakse selgelt vaimset ja füüsilist tervist.

Me hoolitseme eakate eest ja tunneme et oleme tolerantsed, kuid samas on näiteks imikute rinnaga toitmise näitajad endiselt väga madalad ning hooldekodudes elab hirmutav arv eakaid, kes on selle ajaga, kui nad saabusid, isegi rohkem alatoidetud.

Me valime seda, mida me igapäevaselt sööme ja joome. Igal pool on kõva reklaamimüra kuid vähe räägitakse sellest, kuidas meie toitumine keskkonda mõjutab. Tihti kajab meediast tuim sõnum - tervislikuks toitumiseks eelistage kohalikku toitu. Tuuakse välja tõendid üleliigse kehakaalu kohta, kuid mitte sõnagi bioloogilisest mitmekesisusest.

Mida siis teha?

Tuleb radikaalselt muuta sõnavara, tooni ja kommunikatsioonikanaleid. Vastasel juhul, selle asemel, et juhtida jätkusuutlikku toitumist, jätkame arenemist täiesti vastupidises suunas.

Põllumajandusliku revolutsiooniga kaasnes kiire üleminek agraar-elustiilile. Arheoloogilised tõendid näitavad, et see esimene suur üleminek põllumajanduslikule toidutööstusele oli seotud inimeste nõrga tervisega, muutustega toitumises.

Hetkel elame teises ​​suures põllumajandusliku toidutööstuse ülemineku perioodil ehk ülemineku perioodis agraar-elustiilist linna-industriaalühiskonda ning paistab, et ka seekord on see seotud tervisenäitajate langemisega - tarbitakse kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega toite ja liiga palju liha.

Suureks väljakutseks on edendada üleminekut tervislikule toitumisele kõigis meie ühiskonna sotsiaal-majanduslikes kihtides. Lisaks sellele, tuleb arvesse võtta seda, kas toit vastab tervisliku toitumise kriteeriumitele ja on kooskõlas praeguste ülemaailmse põllumajandus- ja vesiviljeluse tootmispõhimõtetega.

Toiduainetetööstuse roll jätkusuutlikus toiduahelas
Quentin Clark - jätkusuutlikkuse juht Waitrose kaubandusketis ja Kene Umeasiegbu - Tesco kaubandusketi kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse osakonna juht - 21.-22. oktoobril 2015.a Inglismaal Londonis toimunud toidu tuleviku alasel konverentsil.

Supermarketist ostetud toidu roll on määrava tähtsusega.

Kaubanduskett "Waitrose" teab seda ja toetab jätkusuutliku toidu müüki uue programmi "Waitrose way" raames.

Antud poliitika tegeleb küsimustega, mis on seotud säästva tootmisega igal tasandil. Lisaks sellele puudutab see suuremate kaupade gruppe, nagu soja, palmiõli ja loodusest püütud kala. Valdkonna tasandil keskendutakse bioloogilise mitmekesisuse toetamisele sh tolmeldajatele ja keskkonnapoliitikale.

Kaalutakse erinevate lähenemisviiside rakendamist, näiteks kuidas saaks jaemüüja muuta kliendi käitumist. Lihtne näide on liha tarbimine, kus tarbijat saab aidata selle kvaliteedi ja portsjoni suuruse valimisel.

Mida tuleb ette võtta, et pakkuda tarbijatele säästlikku toitu?

Kaubandusketi "Tescos" turundusjuhi sõnul algab see meie klientidest: "Tuleb mõista, mida nad tahavad, millest nad hoolivad ning kuidas saaks nendele ootustele vastata. Me oleme uhked selle üle, et teeme toidu kättesaadavaks paljudele ja üksikutele. Meie ees seisev väljakutse on suur ja üha rohkem keskklassi tarbijaid plaanivad üle minna Lääne-stiili toitumisele. Teeme koostööd ekspertidega, et mõista ja käsitleda mitmeid küsimusi ja meie kogemused on õpetanud meile, et saame eesmärgi täitumiseks teha palju nii iseseisvalt kui ka koostöös meie tarnijatega."

21.-22. oktoobril 2015.a toimus Inglismaal Londonis toidu tuleviku alane konverents "Toidu tulevik - loodusliku mitmekesisuse tulevik?". Konverents keskendus jätkusuutlike lahenduste leidmisele toiduohutuse ja keskkonnakaitse tasakaalu osas. Eestist osales Konstantin Mihhejev, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroost.

Konverentsi info maaeluvõrgustiku veebil: www.maainfo.ee/index.php?id=3664&page=3394&

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo