EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-02-09
Nr: 302
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5473&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Ülevaade
Kirjatüki pealkiri: Milline oli Grüne Woche 2016?
Kirjatüki autor: Maaeluvõrgustik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5461&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 15.-24. jaanuaril 2016 toimus Berliinis järjekordne suur rahvusvaheline põllumajandus- ja maaelumess GRÜNE WOCHE 2016. Grüne Woche ehk sakslaste Roheline Nädal toimub juba alates aastast 1926 ja seekordne uhke mess kannab järjekorranumbrit 81.

Kogu messiala suurus on 125 000 m², seejuures jagub seda pinda enam kui 1 730 eksponaadile, esindades pea 70 erinevat riiki üle maailma.

Kõike seda tohutut käib nädala jooksul nautimas üle 410 000 inimese, enamik neist sakslased, kui kindlasti ka paljud naaberriikidest ja kaugemaltki. Et aimu saada messi suurusest, võib võrdlusena tuua siia meie armsa Maamessi, kus messipinda on 50 000 m² ja eksponaate umbes 450.

Grüne Woche 2016. aasta partnerriik oli Maroko, kes tõi messile uudsemat Aafrika maiku, kuna eelnevatel aastatel on parterriigid olnud Baltimaadest - Läti ja Eesti. Nõnda oli üks messihall justkui väike Maroko Saksamaa pealinnas. Uhked postamendid, värvilised seinad ja pikkade ürpidega ja pearätikutega marokolased pakkusid külastajatele oliiviõli, puuvilju, pähkleid, rosinaid, vürtse ja palju muud põnevat. Maroko on Grüne Wochel olnud esindatud juba alates 1960. aastast ja Saksamaa on läbi aegade olnud Maroko üks tähtsamaid kaubanduspartnereid.

Kuigi messi põhikontseptsioon on alati sama, leiab igal aastal midagi uut ja põnevat. Mida erilist märkasid Ester Valdvee, Sirkka Pintmann ja Meeri Klooren, saab lugeda alljärgnevalt.
Messil tuleb iga minut ära kasutada
Sirkka Pintmann

Esiteks, edukad on need, kes mune ühte korvi ei pane ja talupidamises mitut omavahelises seoses olevat suunda välja arendavad. Teiseks lummas mind proffide oskus messil väljas olla. See mess maksab eksponendile palju ja on ka põhjust - rahvast on murdu ja kõikjalt maailmast. Messil tuleb iga minut ära kasutada, et väljakäidud raha tagasi tuua.
Näiteks oli levinud nö esitlusvahetused - üks puhkas ja teine esitles, et väljapanek oleks koguaeg tasemel. Kui müüja leti taga ära väsib, siis ei jää inimesed leti juurde pidama. Informatsioon - see peab levima potentsiaalse kliendini kõiki tema meeleelundeid kasutades. Informatsioon peab olema lõhnas, värvis, helides ja maitses.

Messile pole mõtet minna ilma materjalideta ja konkreetse väärtuspakkumiseta koostööks, toodete müügiks, kliendibaasi laiendamiseks vms. See on kordi olulisem, kui lihtsalt kaasatoodud toodete müük. Loe täispikka arvamuslugu SIIT.

Huvitavad tegevused köidavad tähelepanu
Ester Valdvee

Messikülaliste tähelepanu köitmiseks oli stendil võimalik jälgida mitmeid tegevusi või erinevaid meeli kasutades midagi ise teha. Hästi palju oli atraktsioone lastele. Näiteks oli võimalik näha jääskulptuuri saagimist, savist loomade-lindude voolimist, ketramist, biohuumuse tekkimist või lasta oma nime kirjutada hieroglüüfides.

Ise sai kätt proovida leivakeste vormimisel ja kaunistamisel, jalgrattaga liikuma pandud saega puude saagimisel või jahu jahvatamisel, merevaigu töötlemisel, seemnete mulda panemisel või puude istutamisel jms. Lapsed said loomateemalisi maske värvida ja valmistada, võid teha, puu otsa ronida, metsloomade jälgi tundma õppida, magnetkepi abil mutti mööda käikusid juhtida, inimest elustada jms.

Lisaks mitmetele tegevustele sai näha erinevaid koduloomi, tutvuda huvitavate teaduskatsetega ning täiendada teadmisi loodusest. Loe täispikka arvamuslugu SIIT.

Toredad naaberriigid
Meeri Klooren

Mulle meeldis väga norra väljapanek, kus oli kasutatud rohkelt puitu ja lettide taga naeratasid rõõmsad rahvusmustritega kampsunitesse mässitud norrakad.

Mõne euro eest sai endale lubada maitse elamuseks puuseibi peal serveeritud kala-, liha- või magusroogasid, mis kõik tundusid justkui peenes restoranis.

Silmapaistvad olid ka leedukad, kelle väljapanekut ehtis kahekorruseline kohvik ja uhked pillimehed. Lätlaste boksis sai vaadata merevaigu töötlemist ja savividinate tegemist. Soomlased meelitasid inimesi enda juurde „finnagenaatoriga“, kus oma nime ütlemisel sai teada selle soome keelse variandi. Loe täispikka arvamuslugu SIIT.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo