EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-02-16
Nr: 303
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5483&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Toiduliikumistest Inglismaal
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5481&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Jaanuari lõpus toimus Inglismaal Bristolis mahekonverents, kus oli võimalus osaleda ka kolmel eestlasel.

Sündmusest said osa Anu Johani Viljandimaalt ja Priit Hinto Latika talust Tartumaalt, kes mõlemad on mahetootjad.

Anu on ka üks Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT eestvedajatest ning Priit on tegev Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikus ja Eesti Lambakasvatajate Liidu juhatuses. Maaeluvõrgustiku üksusest osales Reve Lambur.

Konverentsi suure saali ettekannetest jäi kõlama, et tuleks luua platvorme ja võimalusi, et talunikud saaksid omavahel suhelda ja kogemusi vahetada. Ka väikeste tootmiskoguste puhul tuleks mõelda eelkõige eksporditurgudele, kuid selleks tuleb teha koostööd.

Tuleb kõvemini lobistada ja talunike hääl kuuldavaks teha, et jõuda otsustajate ja poliitikuteni. Sellised kokkusaamised on hea võimalus leida ühtset toetuspinda.

Konverents oli jagatud nelja arutelusessiooni ning iga kord sai osaleja valida endale sobivaima teema, mis ulatus väga spetsiifilistest valdkondadst nt mulla ja harimisvõtetest kuni üldisemate küsimusteni. Allpool on toodud kokkuvõte ettekannetest, mis käistlesid erinevaid üle-maailmseid ja üle-euroopalisi toiduliikumisi:


Üle-maailmne toidu suveräänsuse liikumine (Food Sovereignity) - foodsovereigntynow.org.uk/foodsov/international-groups
Toidu assamblee liikumine Inglismaal (Food Assembly)
Toidu suveräänsuse liikumine Suurbritannias - foodsovereigntynow.org.uk

Toidu suveräänsus

Toidu suveräänsuse liikumine loodi 1996. aastal protestiks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vastu, kus nõuti, et WTO ei tegeleks enam põllumajandusega.

2002.a oli liikumise sõnumiks pigem „Õigus toidule“ (Right to food) nii tarbimise kui ka tootmise seisukohast - inimeste õigusele tervislikule ning keskkonda säästval ja kultuursel viisil toodetud toidule. 2016. aastal räägitakse juba agroökoloogiast.

2007.a tegi liikumine kõige suuremad sammud muutumaks protestist ettepanekuteks, mida sellelt konkreetselt oodatakse.

Loodi raamistik, mis seisab nö kuuel sambal:

1. fookus on sellel, et toodetakse inimestele tervislikku toitu;
2. hindab toiduga varustajaid ja austab talunike õigusi;
3. toidusüsteemide kohalikeks muutmine;
4. kontroll toimub lokaalselt;
5. talunike teadmised ja oskused;
6. töötamine koos loodusega.

Euroopas koordineerib toidu suveräänsuse liikumise tegevust Via Campesina

Miks vajame toidu suveräänsuse suunalisi tegevusi Euroopas? Sest hoolime inimeste tervisest ja propageerime tervislikku toitumist ning leiame, et väiketalunikud on olulised toiduga kindlustatuse tagamisel ning viimased üheksa aastat on väiketalunike arv „paigal seisnud“.

Samuti aitab see kaasa kliimamuutustega hakkama saamisele. See on poliitika, mis peab olema suunatud inimestele. Sellega peavad kaasa tulema kõik, ka tarbijad.

Hetkel on Via Campesina alla koondunud 28 Euroopa talunike organisatsooni erinevatest liikmesriikidest. Kõik liikmesriigid ei ole kaetud, näiteks ei ole seal ka Eestit.

Organisatsiooni tegevust kirjeldavad märksõnad: avalikkusele suunatud poliitika, tururegulatsioonid, kohalikul majandusel põhinev - see tähendab, et oluline roll on lühikesel tarneahelal ja kohalikel koolidel, ligipääs maale, talunike õigused, agroökoloogia, talunikult talunikule koolitused.

Esineja tõi kaks näidet Saksamaalt: talunik, kes majandab 14 hektaril ning sealjuures kasvatab ise seemne ning 10-hektariline farm, kus kasvatatakse õliseemneid jms ning kogu müük toimub taluväravast.

Toidu suveräänsus Suurbritannia talunikele

Mahetootjad tegelevad juba praegu toidu suveräänsusega (eelpool nimetatud kuus sammast mahetootja vaatevinklist):

Tervislik toit on mahetoit;
Talunikele parema elukvaliteedi tagamine;
Kohalik ja otseturustus on mahetalunike seas tavaline;
Vähe toetutakse sisenditele, seega vähem seotud tööstusliku poolega;
Oskuste ja teadmiste areng on oluline;
Mahetootmise keskmes on töötamine loodusega!

Esimene UK food sovereignity kokkusaamine toimus juulis 2012. Selle algatasid rahvusvahelise Food Sovereignity liikmed. Seejärel loodi Landworkers Alliance, mis on üks konkreetne tulemus esimesest UK food sovereignity kokkusaamisest.

Teine kokkusaamine toimus 2015.a oktoobris, mille tulemusena sai valmis ettepanek poliitikutele, kus oli välja toodud, millist riiklikku toidupoliitikat näha tahetakse!

Praegu korraldatakse üle Suurbritannia väiksemaid töögruppe ja kokkusaamisi, et arutada ka väiksemates rühmades, millist riiklikku toidupoliitikat näha tahetakse. Näiteks Austraalias kutsutakse neid köögilaua aruteludeks (kitchen-table-discussion).

Uutele aruteludele oodatakse kõiki, kes on asjast huvitatud. Rohkem infot veebilehel - foodsovereigntynow.org.uk/peoples-food-policy

Otsemüük praegusel digitaalajastul

Suurbritannias viidi läbi uuring, mille tulemusena selgus, et 72% UK tarbijatest tahavad osta briti kohalikku toodet, samal ajal kui 46% UK-s tarbitavast toidust on importtoit - www.buybritish.com.

1. jaanuari 2015.a seisuga oli 26% inglastest ostnud toitu läbi veebi. 26% veebis ostjatest olid kasutanud „kliki ja mine ise järgi“ (Click and Collect) süsteemi, st tellid veebist, aga toidu saad kätte teatud kohast. Järjest enam inimesi tahab kohalikku ja värsket toitu ning soovivad seda osta just internetist.

Mis on Food Assembly?

Igas kaubapunktis on kohalik võõrustaja ehk peremees või perenaine, kes tegeleb iganädalaste turutegevuste korraldamisega ning kasvatab tarbijaskonda. Kuigi tootja ja tarbija suhtlevad otse, siis 8,5% tulust läheb võrgustiku ülalpidamiseks. Et võõrustajal on oluline roll, siis toimuvad neile eraldi koolitused.

Talunikud panevad veebi ülesse oma pakutava kauba ja selle kogused. Kohalik võõrustaja levitab seda infot online-turul ning teavitab tarbijaid, mis sel nädalal saadaval on.

Tarbijal ei ole kohustust osta iga nädal. Samas on veebil tootjate kohta rohkelt infot. Võõrustaja korraldab iga-nädalase kaubakohtumise, kus ligikaudu kahe tunni jooksul on talunikul võimalik kaup tellijale üle anda. Midagi ei lähe raisku, sest kohale tuuakse vaid see kaup, mis on läbi veebi tellitud.

Food Assembly tegevustega alustati 2014.a suvel Londonis. Praeguseks on võrgustikul 40 kaubapunkti üle Inglismaa, veebilehte kasutavad 20 000 inimest.

Tegemist on Euroopa ülese võrgustikuga. Kokku on üle 700 kogunemiskoha Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Suurbritannias ja Hollandis. Lisaks kaubakohtumistele toimuvad talukülastused, koolitused ja seminarid.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo