EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-03-01
Nr: 305
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5506&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: Unistades kiudoptilisest maapiirkonnast
Kirjatüki autor: Meeri Klooren
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5502&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 2015. aasta 30. novembri seisuga oli maailmas üle 3,4 miljardi internetikasutaja. Seejuures kasutab Eestis internetti üle 1 miljoni inimese, mis on 85% elanikkonnast. Ilmselgelt oled ka Sina üks neist!

Need arvud on suured ja paratamatult tekib mõte, kas kõik see tohutu infomaht, mis läbi interneti iga sekund imendub, mahub ikka ära? Küsimus on igati asjakohane, sest kui vanaviisi jätkata jääbki internetile meie õhuruum väikseks. Õnneks on sellele lahendus!
Interneti uudsetest lahendustest, Euroopa Liidu tööst lairiba väljaehitamisel ja kiire interneti arendamise teemalistest projektidest räägiti 16. veebruaril 2016 Luksemburgis toimunud konverentsil „Kiud koju“ („Fiber to the Home - FTTH“).

Lairiba konverents toimus juba teist korda Valitsuse Päeva ("Governmental Day'') raames ning osalejad said lisaks erinevatele seminaridele-töögruppide külastada ka lairiba teemalist messi.

Üritus on suunatud Euroopa liikmesriikide poliitikakujundajatele, ametnikele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutuste esindajatelele. Konverentsi eesmärgiks on olla kaasa-aitaja lairiba interaktiivsete platvormide arendamisele.

Mida teeb Euroopa Liit kiire interneti leviku arendamiseks?

Veidi vähem kui aasta tagasi avaldas Euroopa Komisjon oma plaani luua digitaalne ühisturg, mis kergendaks oluliselt nii ettevõtjate, kui ka eraisikute tegutsemist digitaalses maailmas.

Digitaalse ühisturu kolm suurt eesmärki on:

Tagada klientidele ja ettevõtetele parem ligipääs digitaalsetele toodetele ja teenustele Euroopas;
Tagada kõigile õiglased ja võrdsed tingimused, et digitaalsed võrgustikud ja uuenduslikud teenused saaksid vabalt areneda;
Suurendada digitaalmajanduse kasvupotentsiaali.

Digitaalsest ühisturust kõneles konverentsil Euroopa Komisjoni DG CONNECT Lairibateenuste osakonna juhataja Anna Krzyzanowska, kes rõhutas, et digitaalse ühisturu areng ei ole kindlasti võimalik ilma kiire internetita. Seega on ülikiire Interneti olemasolu igas väiksemas Euroopa külanurgas äärmiselt oluline.

Hetkel pole veel paljudel inimestel head juurdepääsu internetis olevatele kaupadele ja teenustele. Seejuures vaid 15% inimestest teeb veebis oste mõnest teisest ELi riigist

Paljud väike ja keskmise suurusega ettevõtted ei müü oma kaupu väljapoole koduriiki, seega ei kasuta nad täielikult ära interneti pakutavaid arenguvõimalusi. Piiriülese müügiga tegeleb vaid 7% väikeettevõtetest.

Ühtse digitaalse turu arendamise eelduseks on ajakohastada vajalik õigusruum ja ühendada 28 riigi turud lõpuks ometi ühtseks turuks. Lõpetuseks sõnas Anna Krzyzanowski võidukalt, et toimiv digitaalne ühtne turg võiks igal aastal tuua majandusse 415 miljardit eurot!

Konkurss, parima Uue Põlvkonna Euroopa Lairiba projekti leidmiseks

Euroopa Komisjoni on loonud interaktiivse lairiba platvormi, mida koordineerib DG CONNECT. Sisuliselt on selle platvormi näol tegu võrgustikutööga, mis ei erine suuresti näiteks maaeluvõrgustiku tegevuste põhimõtetest.

Lairiba platvormi ehk siis inglise keeles nimetatuna Broadband EU tegevusi tutvustas üritusel Robert Henkel, kes on Euroopa Komisjoni DG CONNECT lairibateenuste üksuse esindaja.

Broadband EU tegeleb lairiba teemalise informatsiooni levitamisega, heade näidete tutvustamisega ja infokirjade koostamisega erinevates EL riikides. Info levitamisel kasutatakse ka sotsiaalmeediat.

Lisaks on nad loonud huvirühmadele veebikeskkonna, kus saab suhelda ja kogemusi vahetada.

Broadband EU korraldab parima Euroopa Lairiba Uue Põlvkonna projekti leidmiseks konkursi. Konkursi raames valiti 17 liimesriigist esitatud 48 projekti seast välja 5 parimat Euroopa lairiba teemalist projekti.

Kolm võitjaprojekti esindajat osalesid konverentsi paneelsessioonil, nende seas ka meie lähinaabri Leedu projekti RAIN II esindajad. Leedukad said pärjatud parima sotsiaal-majandusliku mõjuga projekti auhinnaga. Projekti raames on Leedus rajatud 9000 km pikkune fiiberoptiliste kaablite võrk. Eestis on olemas analoogne projekt, mis kannab nime EstWin.

Kuidas on kriisid aidanud kaasa lairibavõrgu edendamisele?

See ei ole uudis, et igasugused uuendused ehk siis muutused tekitavad paljudes inimestes esialgu negatiivset emotsiooni. Nii on olnud väljakutseks ka kiire interneti vajalikkuse olulisuse tõestamine, eriti just vallajuhtidele. Meil on ju internet? Mis kiire internet, milleks see?

Oma kogemusest ülikiire interneti arendamisel rääkis konverentsil Filip Meuris, kes on Intercommunale Leiedal osakonnajuhataja ja tegutseb Belgias Edela-Flaamis piirkonnas. Ta rääkis kuidas kohalik omavalitsus ei olnud alguses huvitatud lairiba arendamisest. Samas rõhutas ta, et kiire internet on üks olulisemaid, isegi edasiviivamaid jõude, Smart Cities ehk Targa Linna visiooni arengus.

Tark linn on inimkapitali, sotsiaalse kapitali, info- ja kommunikatsiooniteooria infrastruktuuri loomine ja ühendamine, et luua jätkusuutlikum majanduslik areng ja parem elukvaliteet. Edela-Flaami piirkonnas asuvad keskmise suurusega linnad on ideaalsed Targa Linna visiooni ellu viimiseks.

Möödus mitmeid aastaid kui omavalitsus hakkas viimaks ise nõudma kiire interneti arendamist.

Mis tingis sellise meelemuutuse? Seoses maailmas toimuvaga on Euroopa turvalisus kõikuma löödud ning peale kohutavaid sündmusi Pariisis ja mujal hakkasid linnajuhid muret tundma elanike julgeoleku pärast. Vaja oli tugevdada turvasüsteeme, mis omakorda vajas paremini toimivat turvakaamerate võrgustikku, see omakord vajas kiiremat internetiühendust. Nii hakkas „pall veerema“ ja poliitikud andsid rohelise tule lairiba interneti ühenduse arengule.

Veetoruga internetti

Konverentsi lõpuosa pühendati erinevate tehnoloogiate tutvustamisele. Kuigi enamik ideid toimiksid paremini tihedama asutusega piirkondades, võib nii mõnigi neist olla võimalik ka mõnes suuremas Eestimaa külas.

Christof Pauselius, kes on FRIATEC AG projektiarendaja, tutvustas internetikaablite paigutamist gaasi- ja joogiveetorudesse. Sarnast ettevõtmist kirjeldas ka Harry Aichele, FAST Opticom AG tegevjuht.

Selleks paigaldatakse kanalisastsiooni kiuoptiline kaabel. Miks ei võiks lihtsalt niisama kaablit majja tuua, nii nagu oleme harjunud? Interneti toomine läbi veetorude ja gaasijuhtmete ei tee häält, ei lõhu midagi ära ning ei riku keskkonda, sest puud ja katused jäävad terveks.

Veelgi uuenduslikumat tehnoloogiat tutvustas Heiko Hummel, kes on Energia Andmebaasi 4,0 GmbH peadirektor. Internetti saab püüda enda koduarvutisse läbi tänavalampidesse paigaldatud raadiosignaali. Tõsi, tänavalambid on enamikes asustatud kohtades eeskujulikult mitme kaupa reas ning miks mitte anda neile peale valguse andmise lisafunktsioone.

Kas oleme valmis?

Tehnoloogia on kiire interneti plahvatuslikuks arenguks valmis, kuid kas seda on ka Eestimaa külad ja alevid?

Kuigi Eestis paigaldatakse hetkel kiudoptiliste kaablite juurdepääsuvõrku, mille väljaehitamise järel asub 98% kõigist elumajadest, ettevõtetest ja asutustest 1,5 km kaugusel vähemalt ühest kiudvõrgu ühenduspunktist, ei põle veel paljude eestlaste arvutites „kiire interneti tuluke“.

Et tehnoloogia pääseks ka küla Mati rüperaali, peavad riik, vallad, kogukonnad ja tavainimesed veelgi rohkem koostööd tegema. Võib-olla on lahendused lihtsamad, kui me arvatagi oskame!

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo