EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-05-03
Nr: 314
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5646&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Ettevõtlus
Kirjatüki pealkiri: Külas maapiirkonna turismiettevõtetel
Kirjatüki autor: Maaeluvõrgustik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5623&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=668&page=3538&action=pic_list& ; http://www.maainfo.ee/index.php?b=667&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Sooja kevadpäikse saatel avasid möödunud pühapäeval 1. mail Eesti maapiirkonna turismiettevõtted oma uksed kõigile huvilistele.

Maaturismi ettevõtete avatud uste päev toimus juba kolmandat korda ning külastajatel oli võimalus tutvust teha enam kui 160ne turismiettevõttega üle Eesti.

Maaturismiettevõtjad tutvustasid soovijatele oma ettevõtet ja teenuseid. Külalised said tasuta või erihinnaga osaleda matkadel ja retkedel, sõita paadiga, teha käsitööd, osaleda töö- ja õpitubades, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, teha tutvust taluloomadega, kohtuda pererahvaga, käia kuumas saunas ja palju muud põnevat. Igal ettevõttel on oma külalistele selleks päevaks isiklik pakkumine!

Ettevõtmise eesmärk on üheskoos propageerida puhkamist ja ürituste korraldamist Eesti maapiirkondades, kutsuda linlasi maale ning tõestada, et maal on elu.

Ettevõtmise eestvedaja, MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuht, Raili Mengel kommenteerib üritust elavalt: „Meil on kõige enam hea meel selle üle, et üheskoos andsime panuse kogu maaturismi sektori laiemaks tutvustamiseks. Maaturismi ühing tänab kõiki avatud uste päeval osalejaid ja külastajaid. Oleme veendunud, et kel vähegi oli soov ilusal päeval mööda Eestimaad rännata, see leidis vahvaid ja põnevaid tegevusi kogu päevaks."

Tagasisidet üritusel osalenud turismiettevõtetelt saab lugeda järgmises võrgukirjas!

Maaeluvõrgustiku üksusest käisid turismiettevõtteid kaemas Ave Bremse ja Reve Lambur. Millised olid muljed, mida nähti ja kogeti saab lugeda juba alljärgnevalt.

Avatud turismiobjektid
Autor: Ave Bremse

Avatud maaturismi objektide päeval käisin uudistamas Kõue ja Ravila mõisa Harjumaal ning Järva-Jaani vanatehnika varjupaika Järvamaal. Kõik olid omamoodi põnevad kohad.

Kõue mõis on väga hästi renoveeritud ja heakorrastatud. Triigi ehk Kõue mõisat (saksa keeles Kau) on esmamainitud 1319. aastal, mis teeb sellest Eesti ühe vanima mõisa. Tõsi küll, kõige vanemaid osi on näha ainult kedris, sest mõisa on palju ümber ehitatud. Mõis on olnud paljude tuntud Baltisaksa perekondade käes.

Viimased baltisakslasest omanikud olid kuulsast maadeavastaja Von Kotzebude perekonnast, kelle käes oli mõis kuni 1906. aastani. Hoonetes tegutses kuni 1975. aastani kool, seejärel seisis mõisahoone ja kõrvalhooned kaua tühjalt.

Viimaste aastatega on mõis restaureeritud ja korda tehtud, siin asub butiikhotell - kaunis koht, kus lõõgastuda. Koht on sobiv ka perekondlike ürituste tähistamiseks, seminarideks ja kontsertideks.

Mõisas töötab mainekas restoran, kuid sealtkandist läbi sõites võib terrassil ka lihtsalt tassikest kohvi nautida. Avatud maaturismi ettevõtete päeval pakuti mõisatuuri mõisa ruumidesse, suupisteid ja värskendust.

Samas piirkonnas asuv Ravila mõis on samuti pika ajalooga. Esmamainitud on seda mõisa, mille saksakeelne nimi on Meks, juba 1469. aastal. Ka siin on omanike hulgas terve rida kuulsaid Baltisaksa perekondi - von Rosen'id, von Ueksküll'id, von Kotzebue'd. Mõis sai 1905.a revolutsioonis tugevalt kannatada. 1910. aastal taastatud mõisa võib pidada historitsistlikuks ja neobarokseks.

Mõis ei ole tühjalt seisnud, kuid seal tegutsenud hooldekodu ajal ehitati peahoone külge kõrvalhoone ja lähedusse elamuid. Mõis on kolmandat aastat eraomaniku käes, kes arendab sellest välja ürituste- ja seminarikeskust. Olemasoleva kõrvalhoone suhteliselt heas seisukorras olevatest ruumidest on osa juba renoveeritud ja avatud hotell pakub majutust soodsamat majutuspaika otsivale turistile.

Majas tegutseb nii keraamikaring ning võimalik on tutvuda fotonäitusega. Avatud maaturismi objektide päeval oli kohal peremees, kes lahkelt külalistele mõisa vanemates (peamiselt keldris) ja uuemates ruumides ringkäigu tegi ning ajaloost ja plaanidest rääkis.

Mõisas toimub suviti mitmeid kultuurisündmusi, kus esinevad üle-eestiliselt tuntud artistid ning neid on oodata ka 2016. aasta suvel.

Järva-Jaani vanasõidukite varjupaik, tuletõrjemuuseum kui kinomuuseum, on vaieldamatult piirkonna üheks tõmbenumbriks ja tihti ka sündmuste keskpaigaks. Kõike neid seltse ja näitusi veab väsimatu Tuve Kärner, kelle sõbrad ja huvilised aitavad ettevõtmist elus hoida ja edasi arendada. Seekord oli õhtupoolsetele külalistele teejuhiks Silva Kärner, kes on Järva-Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja ning kes valiti ka 2016.a Järvamaa Aasta emaks.

Vanatehnika varjupaik sai oma esimese „asuka“ 1987. aastal. Hetkel on sõidukeid veidi alla 500. Varjupaiga ala hõlmab nii perekond Kärnerite maid kui vallalt lisaks renditud alasid.

Teemade poolest on esindatud kõikvõimalikud sõidukid, alustades tuletõrjega seotud autodest, mis on Tuve Kärneri erilised lemmikud. Kuid on ka sõiduautosid, põllumajandusmasinad, linnatranspordi vahendid (sealhulgas tramm ja trollibuss), sõjaväe- ja raudtee masinad.

Lisaks ka mootorrattad, jalgrattad ja mopeedid. Paljud neist on sõidukorras ning osalevad erinevatel üritustel. Mõned sõidukid on ümber ehitatud või otstarvet muudetud. Saunatamisvõimalusega sõidukeid on lausa kolm.

Vanatehnika varjupaika ehitati mõni aasta tagasi populaarse ühislaulmise saate jaoks laululava ja sel suvel 23. juulil on siia planeeritud juba II Järva maakonna memmede rühmade rahvatantsupäev. Plaane on palju ja jääb maapiirkonna turismiobjektide arendajatele vaid edu soovida!

VAATA veel pilte: www.maainfo.ee...

Ilus, armas ja avatud Eestimaa!
Autor: Reve Lambur

Külastasin kolme eripalgelist turismiettevõtet Järvamaal - majutus-, toitlustus- ja seminariteenust pakkuv Jäägri Villa Albus, Võsu talu Sääskülas, mis tegeleb loomakasvatusega (kitsed, küülikud, kanad, pardid) ja Vanatehnika varjupaik Järva-Jaanis.

Pühapäev oli imeliselt ilus soe ja päikesepaisteline. Ilm oli ideaalne selleks, et avastada Eestimaad!

Esimesena viisid sammud (loe: veerevad autorattad) Albusse, kus vaid ligikaudu poolteist aastat tegutseb Jäägri Villa. Villa näol on tegemist kunagise mõisa kõrvalhoonega, mis nõukogude ajal oli kasutusel kolhoosi kontorina. Ettevõte ei ole endale suurt reklaami teinud, kuid kuidagi on see armas ja hubane koht üles leitud ja inimeste südamesse pugenud. Ei ole ka midagi imestada, sest tegemist on tõeliselt maitsekalt disainitud ja sisustatud seminari- ja majutuskohaga, kus muuhulgas leiab pea kõikide Eesti metsaloomade topised (sealhulgas karu, ilves, põder, mäger, naarits).

Eriti kutsuvad on ülakorrusel asuvad majutusruumid, mis kõik on peremehe juhiste järgi disainitud ning toad on põnevalt nimetatud metsloomade järgi, näiteks leiab sealt ilvese sviidi.

Lisaks ringkäigule majas pakuti kõikidele külalistele püreesuppi peekonitolmuga, mis maitses väga-väga hästi. Siinkohal võib veel lisada, et villa asub ilusas looduslikus koha - Albu mõisa pargi ääres.

Mõne kilomeeteri kaugusel Jäägri Villast asub Sääskülas Võsu talu. Tegemist on ehtsa peretaluga, mis avatud maaturismiettevõtete päeval tähistas oma 105. juubelit. Võsu talu on väike mahetalu, kus kolmelapseline pere peab kitsi, kasvatab küülikuid, kanu ja parte.

Talu on külastajatele avatud aastaringselt (ette teatamisel).

Talu müüb tõuloomi, mahe kitsepiima ja selle saadusi, küüliku- ja talleliha ning kana- ja pardimune, samuti on võimalik soetada kartulit ja köögivilju, marju ja hoidiseid.

Viimase külastuskohana käisime Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas, kus vaatamist ja uudistamist jätkub tükiks ajaks, eriti just tehnikahuvilistele.

Samuti on see ideaalne paik nostalgitsemiseks, sest varjupaigast leidub palju autosid, jalgrattaid, busse ja isegi trammid, mis liikusid Eestimaa teedel aastakümneid tagasi.

Sel päeval oli varjupaiga külastamine tasuta, kuid kõigil oli võimalus annetada huvitavasse annetuskasti, mis asus vana zaporo˛etsi pagasiruumis.

Sellised päevad on hea võimalus külastada kohti, kuhu võib-olla muidu niisama ei söenda minna. Ja avastada erinevaid paiku, kuhu hiljem alati tagasi saab minna, sest siis on juba teada, mis Sind seal ees ootab. Lisaks sellele on alati kosutav kohata säravaid silmi, entusiasmi ja tegutsemistahet!

VAATA veel pilte: www.maainfo.ee...

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo