EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-05-10
Nr: 315
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5645&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustikud said jälle kokku!
Kirjatüki autor: Meeri Klooren, Ave Bremse
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5643&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=669&page=3538&pg=5&action=pic_list
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Kui kaheksa aastat tagasi kohtusid Soomes Senäjoel Taani, Rootsi, Soome ja Eesti maaeluvõrgustikud, ei mõelnud ilmselt keegi, et sellest kasvab välja pikaajalise traditsiooniga üritus, mis ühendab Põhja- ja Baltimaid.

27.-28. aprillil 2016 toimus Rootsis Orust'i saarel juba 15. Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike kohtumine. See koosolek pole enam ammu ainult infovahetuse koht, vaid juba midagi laiemat! Ajalugu on näidanud, et koostöös on sündinud mitmeid toredaid ettevõtmisi.

Võib uhkusega tuua välja asjaolu, et taolist regulaarset naabritevahelist koostöökoosolekut ei toimu kusagil mujal Euroopa Liidu maaeluvõrgustike vahel.

Kohtumistest läbi ajaloofiltri

Seekordset 15. võrgustike kohtumist võib numbri poolest nimetada juubelikohtumiseks, mistõttu võib veidi tuhnida ajaloos ja meenutada kõiki eelnevaid Põhja-Balti maaeluvõrgustike kohtumisi.

Võrgustike kohtumised toimuvad alati põnevates paikades, andes osalejatele võimaluse tutvuda erinevate Läänemere maade piirkondadega, luues koosolekule põnevamat meeleolu.

15st kohtumisest 3 on toimunud Soomes, Eestis ja Rootsis, 2 kohtumist on toimunud Taanis, Poolas ja Lätis, ühe korra on käidud ka Leedus koosolekut pidamas.

Koosolekutel on alati erinevad alateemad, mille käigus vahetatakse kogemusi ja otsitakse koostöövõimalusi.

Arutatud teemad olnud väga erinevad.

Mõned näited teemaderingist: LEADER rahvusvahelised koostööprojektid ja reeglid, ühiste ürituste korraldamise arutelud, Põhja- ja Baltimaade projektide andmebaas, EL Läänemere piirkonna strateegia, riiklike maaelu- ja kalandusvõrgustike võimalused ja väljakutsed maapiirkonna arenguprotsessis, maaelu arengukavade vahehindamine, osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku temaatilistes töögruppides, võrgustike tähtsus noorte projektides, Põhja-Balti riikide maaeluvõrgustike seire, integratsioonipoliitika ja sotsiaalne kaasamine.

Koosolekuid korraldatakse kaks korda aastas ja iga koosoleku lõpus lepitakse kokku, milline maaeluvõrgustik on järgmise koosoleku korraldaja. Selle aasta sügisel saavad Põhja- ja Baltiriigid kokku Lätis. Kindlasti leiab see kajastust ka Võrgukirjas.
Kuidas meil läheb?

Tuleme nüüd tagasi viimase Põhja-Balti töökoosoleku juurde, kus nagu alati said kõik osalenud võrgustikud anda väikese ülevaate oma viimase aja tegemistest. Silmas on peetud ka 15. kohtumise üht alateemat, milleks oli Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ja kalanduse tegevusgrupid. Kuidas meie naabermaade maaeluvõrgustikel läheb, sellest saabki alljärgnevalt lugeda.

Rootsi maaeluvõrgustik

Rootsi võrgustik oli seekordse koosoleku korraldaja ning toimumiskoht Orust'i saar, oli nende maaeluvõrgustiku juhi Maria Gustafssoni kodupiirkond. Seega tutvustas ta veidi saarekest. Orust'i saar on oma mõõtudelt saareriigi Malta suurune. Inimeste arvult neid võrrelda ei saa, sest Orust saarel elab üle 15 tuhande püsielaniku, seejuures on saarel 5000 töökohta ja 2000 ettevõtet.

Rootsi maaeluvõrgustik on endiselt tegus, nad alustasid uue perioodiga 2014. aasta jaanuaris ning nii kollektiiv, kui ka võrgustiku ülesehitus jäi rootslastel võrreldes eelmise programmiperioodiga 2007-2013 samaks .

Nende võrgustiku juhtkomisjon on kõige olulisemaks teemaks võtnud integratsiooni, mis maaeluvõrgustiku jaoks tähendab tihedat koostööd erinevatel tasemetel.

Samuti on olulisel kohal kalandus- ja mereteemad. Rootsis täidab maaeluvõrgustik ka kalandusvõrgustiku rolli. Võrgustik toetab oma liikmeid, et suurendada nende teadmisi kalandusest ja vesiviljelusest.

Tehakse koostööd ka ülikoolidega. Läbi võrgustiku tegevuste püütakse julgustada ka noori inimesi alustama ettevõtlusega kalanduse valdkonnas. Rootsi on otsustanud investeerida perioodil 2014-2020 kalandusse ja vesiviljelusse 173 miljonit eurot.

Soome maaeluvõrgustik

Soome pindalast moodustab 88% maapiirkond, seetõttu on maaeluvõrgustiku töö väga oluline. Nii on nad palju tähelepanu pööranud maaettevõtlusele. Seejuures püütakse levitada sõnumit, et maapiirkonna ettevõtlus pole võrdne põllumajandusega. Võrgustik tegeleb LEADER tegevusgruppidega, toetades tegevusgruppe nende osalemisel rahvusvahelistel üritustel või koosolekutel. Teevad ka innovatsiooni-laagreid.

Soome kalandusvõrgustik töötab maaeluvõrgustiku all. Kokku on neil 10 kalandustegevusgruppi, nende seas ka üks Ahvenamaa tegevusgrupp. Kalanduse tegevusgruppide strateegiad kinnitati 2015. aasta sügisel. Soomes toetatakse perioodil 2014-2020 kalandust ja vesiviljelust 141 miljoni euroga.

Soome on uut maaelu arengu perioodi hästi alustanud - 27% MAKi eelarvest on juba jagatud, kuigi mitte kõik meetmed pole veel avanenud. Soomes on kaks MAKi - maismaa Soome maaelu arengukava ja Ahvenamaa maaelu arengukava.

Taani maaeluvõrgustik

Taanis tegutsevad nii maaeluvõrgustik kui ka kalandusvõrgustik ministeeriumi osakonnana. Seega on Taanis toetusi kontrolliv asutus ja võrgustik ühes kehas, mis kohati teeb asjaajamise keerulisemaks.

Samas on neil välja arendatud hästi toimiv internetipõhine taotlussüsteem, mille kaudu kogutakse statistikat ja toimub projektide hindamine. Kuna Taani on otsustanud 2017. aastal LEADER ja kalanduse eelarvet 30% võrra vähendada, siis tegeleb võrgustik hetkel suure selgitustööga. Eks seesugune otsus tekitab ühiskonnas palju küsimusi. Taani on plaanib MAKi eelarve ümber jaotada, et toetada rohkem just põllumajandust.

Taanis on kokku 26 kalandustegevusgruppi, mõned neist tegutsevad ka LEADER tegevusgruppidena. Taani riigi eelarve kalandussektori toetamiseks on 268 miljonit eurot.

Läti maaeluvõrgustik

Läti maaeluvõrgustik tegeleb nii kalanduse kui ka maaelu puudutavate teemadega. Hetkel on maaeluvõrgustiku põhilised prioriteedid noored ja ettevõtlus. Selleks teevad nad tihedat koostööd erinevate institutsioonidega ja plaanivad kokku panna ürituste sarja, mis aitaks maaettevõtjaid ekspordi küsimustes. Maapiirkonna ekspordi klubi esimene kohtumine on planeeritud maikuusse.

Kalanduse osas püüab võrgustik julgustada kalamehi mitmekesistama oma tegevusi, otsides lisandväärtust, sest ainuüksi kalapüügist ja kala müümisest ära ei ela. Läti riigis on kalandusse suunatud toetusraha perioodil 2014-2020 184 miljonit eurot.

Leedu maaeluvõrgustik

Kokkusaamisel osalesid seekord vaid Leedu põllumajandusministeeriumi esindajad, kes tegelevad kalanduse teemadega. Leedus tegutseb üldse 2 eraldi võrgustikku: kalandus- ja maaeluvõrgustik. Et definitsioon kalandustegevusgruppide osas on uuel perioodil muutunud, siis on gruppe vähem kui enne. Leedu plaanib sellel perioodil suurendada koostööd erinevate piirkondade vahel. Leedu riigi kalandussektorisse planeeritav toetussumma perioodil 2014-2020 on 82 miljonit eurot.

Integratsioon ja pagulased

Võrgustike koosoleku üks alateemadest oli integratsioon ja sotsiaalne kaasatus maapiirkondades. Siinkohal oli Rootsil palju kogemusi jagada.

Rootsi on vastu võtnud suure hulga pagulasi. 2015. aastal võttis Rootsi vastu 170 000 asüüli-taotlust. Raske on ennustada palju neid tuleb 2016. aastal.

Üsna palju pagulasi on saadetud Rootsi riigi väiksematesse kohtadesse, sest seal on vabu elamispindu. Mõnes külas on rohkem põgenikke, kui elanikke. Nii on see Rootsi väikestele kogukondadele heaks võimaluseks, et oma piirkonnas midagi ette võtta, pagulastega tegeleda ja aidata neil ühiskonnaga paremini sobituda.

Peamine sõnum on see, et maapiirkond kaotab pidevalt elanikke, seega vajame elanikke just maale, et hoida elus kohalikke koole ja teisi teenuseid. Kogemused näitavad, et maapiirkonda jääb elama lõpuks vaid alla 10%, aga kui hakata kohe võõramaalastega tegelema, siis neist jääb maale elama pea 20-30% ning mida varasem on integreerimine, seda parem.

Rootsi maaeluvõrgustikus on eraldi pagulaste ja integratsiooni teemadega tegelev töörühm, mis kogub ja levitab häid kogemusi pagulaste kaasamisest ja integreerimisest. Näiteks oli neil 9 rahvuse esindajaga jalgpallimeeskond.

Võrgustik korraldab erinevaid töörühmi ja kaasab organisatsioone, kes tegelevad sotsiaalse kaasatusega.

Enamike Rootsi tegevusgruppide strateegiates on vähemal või rohkemal määral pagulaste teema sees.

Pagulaste teemaga tegeledes, tuleb kasutada toetusvõimalusi ja erinevaid fonde kõige paindlikumal viisil. See on ka üks Euroopa Komisjoni soovitusi.

Palju põnevust pakkus töökohtumise õhtune üritus. Kõigil osalistel oli võimalik degusteerida pagulaste poolt valmistatud roogi ning kuulata südamlikku kontserti, kus pagulased ja rootslastest külaelanikud laulsid kaasahaaravaid laulukesi. Rootsi võrgustiku juht Maria ütles kõlavalt: „Muusika ja tants ühendab rahvaid!“

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo