EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-06-07
Nr: 319
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5700&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Uus aeg vajab uut lähenemist toidusüsteemidele
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5697&page=3265&action=article
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Maikuu lõpus korraldas Euroopa maaeluvõrgustik seminari teemal "Seoste loomine - maaelu arengukavade sidumine toidu ja joogi tarneahela toetamisega" („Forging the Links - Connecting RDP Support to the Food & Drink Supply Chain“).

Tegemist oli temaatilise töögrupi „Nutikad ja konkurentsivõimelised maapiirkonnad“ lõpuseminariga.

Artikkel peatub pikemalt kahel näitel - Šotimaa toidu- ja joogistrateegia ning nutikate toidu tarneahelate arendamine Hollandis.

Šotimaa kui toidu- ja joogimaa (Scotland - a land of food and drink)

Šotimaa on ajalooliselt põllumajanduslik maa ning toidu- ja joogimaa. Šoti edulugu on kindlasti šoti viski, mis on kuulus üle maailma, samuti ollakse tuntud kalatoodete poolest.

Kuid selleks, et veelgi rohkem muuta Šotimaa toidu- ja joogivaldkonnas nähtavaks, esitati endale küsimus, kuidas rakendada kogu seda potentsiaali, mis Šotimaal on?

Uus Šoti valitsus leidis vajaliku võtta vastu riiklik toidu- ja joogipoliitika. Sellised poliitikad on olemas vähestel riikidel. Nii nagu paljudes riikides, on ka Šotimaal mitmeid erinevaid organisatsioone, kes põllumajanduses ja toidutööstuses tegutsevad.

2007.a loodi eraldi katusorganisatsioon „Scotland Food and Drink“. Selle koostöö organisatsioonid kohtuvad regulaarselt ning jälgivad kui kaugele ollakse strateegia eesmärkide saavutamisega jõutud.

Šotimaa tootmine ei saa konkureerida hinnaga, kuid võimalus on toota keskklassi tooteid ning rõhuda tervislikkusele ning pere-ettevõtete lugudele.

Organisatsiooni missioon on tõsta Šotimaa maailma kolme keskklassi toidu ja joogitootja hulka. 2017.a eesmärgiks on kasvatada toidutööstuse käive 16,5 miljardi naelani. 2015.a oli see rekordiliselt kõrge - 14,3 miljardit naela. Kasv Šotimaa toidu- ja joogitööstuses on olnud kaks korda kõrgem Suurbritannia keskmisest. Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, kuid see on võimalik kui tehakse koostööd ja kasutatakse ühiselt Šotimaa toidu ja joogi kaubamärki.

Supermarketite osakaal Šotimaal on 62,8% (enne oli 80%). Suurbritannia keskmine on 63,9%. Eesmärk ei ole supermarketite ära kaotamine, vaid pigem luua rohkem alternatiive kohaliku toidu ostmisele - taluturud, talupoed.

2015.a oli Šotimaal toidu ja joogi aasta.

Igal kuul oli oma teema: jaanuar - traditsiooniline toit, veebruar - armastuse toit, märts - õlu ja piiritus, aprill - konkurss; mai - viskikuu, juuni - tulevikutoit, juuli - suvemarjad ja -puuviljad, august - maitsev piimandus, september - pühitsemine, oktoober - jätkusuutlik rannik, november - südamlik ja südantsoojendav, detsember - suur finaal.

Šotimaa rahvaarv on 5 miljonit inimest, kuid turiste käib aasta jooksul ligikaudu 10 miljonit, seega on see suur potentsiaal kohaliku toidu pakkumisele.
„Talunikud on üks osa toidu- ja joogisektori eduloost!“ rõhutas esineja. "Peame seda ahelat ümber kujundama ning püüdma talunikke rohkem kaasata.
Organisatsiooni visiooniks on tulevik, kus talunikud ja kalurid, töötlejad ja joogitootjad, uurijad, teadlased ja avalikud institutsioonid töötavad üheskoos, jagades omavahel häid praktikaid.“

„Me ei tohiks omavahel riigis konkureerida, sest kogu maailma mõistes oleme väikesed.“ jäi kõlama mõte. Välisturi osas on Šoti valitsus keskendunud seitsmele turule, sh Hiina, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa.

Uus aeg vajab uut lähenemist toidusüsteemidele

Jan Willem van der Schans Wageningeni Ülikoolist rääkis uutest lähenemisest. Praegustel toidusüsteemidel on oma vead - surve taluniku sissetulekutele, keskkonnasaastatus ja ressursside vähenemine. Alati on dilemma - väike versus suur, nišitootmine versus masstootmine jne.

Pudelikael tekib sellest, et on palju tootjaid ja töötlejaid, kuid vähe on poode, kes tegelikkuses hinda reguleerivad. Alternatiiv oleks talunike turud, veebipoed (näiteks turuhall Rotterdamis)

Lühikese toidutarneahela näiteid:

Kahe taluniku koostöö oma toodete turustamisel supermarketis;
Infotehnoloogiline suurem platvorm, mida väiksemad võrgustikud kasutada saavad;
Jagatud töötlemine.

Tekkinud on uued süsteemid: tarbijalt tarbijale, linnaelanikult linnaelanikule. Näide: linnas elav perekond teeb rohkem süüa, kui ise ära süüa jaksab - ülejäänud müüvad ära.

Uued suundumused:

Põllumajanduslik linnalisus (Agrarian urbanism) / toiduturu kohad ("food market spaces");
Linnaelanikud kui toidusüsteemi kaastootjad;
Tegelikkuses vajab linn maapiirkonda ning ka vastupidi ehk linna ja maa vahel on omavaheline sõltuvus. Näited: Londoni linna toidustrateegia („Healthy nad Sustainable food for London“), Riia toiduturg.

Käivad tõsisemad arutelud, et ühine põllumajanduspoliitika tuleks asendada ühise toidupoliitikaga. Nende kahe poliitika erinevus seisneb selles, et kui põllumajanduspoliitika keskendub põllumajandusele ja maapiirkonnale, siis toidupoliitika keskendub tarbijatele ja linna-aladele.

Näide: Uued lähenemised

Tesco tegi toidupoe metroojaama, sest inimesed ei planeeri oma oste pikalt ette.

Enamus inimesi ei tea veel kell neli õhtul, mida ta kella 19ks süüa teeb. Sellisel juhul on metroojaama pood hea võimalus otsustada vahetult enne metroorongile astumist, mida õhtuks koju kaasa osta.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo