VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2016-10-11
Nr:	330
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5887&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ettevõtlus
Kirjatüki pealkiri:	Uskumatu, millega mu naaber tegeleb!
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5874&page=3265&action=article
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=734&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	"Uskumatu, millega mu naaber tegeleb!" - sellist intrigeerivat nime kandis eelmisel nädalal üle-eestilise ettevõtlusnädala raames Põlvas toimunud ettevõtjate kontaktmess, mille korraldas Põlvamaa Arenduskeskus koostöös Põlva Maavalitsusega. Üritusel tutvustati maakonna mitmekesist ettevõtlusmaastikku ja kuulati kohalike ettevõtjate kogemusi. Messil oli oma väljapanekuga esindatud ligikaudu 30 Põlvamaa ettevõtet ning kõik ettevõtjad tutvustasid ennast külastajatele. Messil olid esindatud nii kohaliku toidu tootjad, käsitöömeistrid kui ka seminari- ja koolitusteenuste pakkujad. Messi osa juhtis Haimar Sokk, kes tõstis õhku küsimuse, kas ehk ollakse järgmisel aastal valmis Kagu-Eesti kontaktmessiks. Kuidas jõuda sihile? Kontaktmessile eelnes seminar, mida juhtis Kosmikute laulja Meelis Hainsoo. Seminari kõige õpetlikuma ettekande tegi suhtekorraldaja ja kommunikatsioonispetsialist Janek Mäggi, kelle loeng kandis pealkirja "Kuidas (ja kas) maavillasest saab siidisukk? On seda üldse vaja?“ Kui Janek 20 aastat tagasi Äripäeva ajakirjanikuna töötas, siis ta nägi, et kõikidel ettevõtjatel on meeletu pürgimus teenida rohkem raha. Osad õnnestusid. Osad hindasid oma mõtteviisi ümber. Kui teenid vähem kui soomlane, siis mine Soome tööle, elad kasinamalt kui tallinlane, mine Tallinnasse elama. Samas Soome tööle minnes ei pruugigi seal rohkem teenida. Kõige olulisem on teada oma sihti ning sageli võib mõni väike ettevõte olla oluliselt edukam kui suur. Paljusid aspekte ei saa kasumiks ümber arvutada. Kuidas jõuda sihile? Selleks tuleks vastata järgmistele küsimustele: 1. Mis on ettevõtja eesmärk? Kas mu tegevus on eesmärgipärane ning saavutatav? Kui tahad nt liha müüa, kas see on ikkagi võimalik, kui on konkurent ka. 2. Mida kommunikeerida - milline on sõnum? Mul on mõistlikud eesmärgid ja hea sõnum, aga ma pean kuidagi inimesteni jõuda. 3. Kuidas kommunikeerida? Millised on vahendid? Kuidas sõnum jõuaks sihtrühmani? 4. Kellele kommunikeerida? Kes on sihtrühm? Näiteks, kui turul kaup ei lähe, siis pole kaup kehv, vaid müüja pole tabanud ära oma sihtrühma. Mis on lisaks müügile turunduse ja kommunikatsiooni eesmärk? Et inimesed mõtleksid nii, nagu meie seda tahame ning teeksid seda nii, nagu meie seda tahame. Sergio Zyman, endine Coca-Cola turundusjuht on öelnud: "Turunduse ainukene eesmärk on müüa rohkem, rohkematele inimestele, sagedamini ja kõrgema hinnaga. Ei ole muud põhjust seda teha." Millist tüüpi ettevõtted Põlvamaal on? Palju on puidutööstusettevõtteid. Maakonna kuvandit vaadates paistavad silma üksikud, kuid mitte maakond tervikuna. Põlvamaal on kõik kohad kuulsamad, kui Põlva ja Põlva nimi, nt Mooste folgikoda, Maanteemuuseum, kanuumatkad Ahja ja Võhandu jõel, Taevaskoda, Piusa koopad, Meenikunno raba, Pokukoda, Värska setod. Sõnumi alus on keskkond. Edu saavutamiseks on keskkond määrava tähtsusega. Need asjad, mida on võimalik teha nt Ida-Virumaal ei pruugi olla võimalik teha Põlvamaal. Kuidas keskkonda enda kasuks pöörata. Sihtmärk, sõnum ja sihtgrupp võivad ju olemas olla, kuid trendid muutuvad. Iga turunduse mõte on luua sümboleid, näiteks Eiffeli torn. Kõige tähtsam on publikule meeldida! Loodusressurss rahaks Oma kogemust ja ühest Põlvamaa olulisest sümbolist oli kutsutud rääkima Vello Saar, kes on Värska sanatooriumi juhataja. Värska sanatoorium kasutab ravimiseks muda ja mineraalvett. Sanatooriumi eesmärgiks on muutuda balneoloogiakeskuseks (ravimuda ja raviveed ning nende mõju inimesele). Teaduslik lähenemine tagab ravitegevusele kõrgema kvaliteedi ja usaldusväärsuse, et tõsta konkurentsivõimet. Põlvamaal mahedalt Ökoaktivisti ja Mustamõisa elulaaditalu peremees Roy Strider seisab selle eest, et Eestist saaks ökoriik. Roy üritab Põlvamaa rohelisemat märki võimalikult palju tutvustada, kuid on samas väga kriitiline, sest leiab, et kui märgi nimetuses on sõna "roheline", siis laiema avalikkus eeldab, et tegemist on mahetootmisega. Roy leiab, et tuleks rajada põlvamaalaste vaheline ökotöörühm, et jääda ellu põlvamaalastena ja Põlvamaana ning säilitada oma identiteet. Riigi suunad ettevõtluses Seminarile oli kohale tulnud ka ettevõtlusminister Liisa Oviir, kes andis ülevaate oma valdkonna eesmärkidest: Ettevõtluse arengu toetamine Ekspordi arendamine ja välisinvesteeringute kaasamine Tehnoloogiline arendustegevuse toetamine ja innovatsioon Elamumajanduse valdkonna arendamine Turismi arendamine Kaubanduse kaitsemeetmete rakendamine, hetkel laual vabakaubandusleping USAga ja Kanadaga. Eestis on registreeritud 135 000 ettevõtet, millest reaalselt tegutsevaid on ligikaudu 75 000, samas paljud ettevõtted on samade inimeste käes ja Euroopa mõistes oleme ettevõtlikkuselt Euroopa keskmisest madalamad. Maakondlikes arenduskeskustes on üha rohkem suund nõustamisele, näiteks enne starditoetuse saamist tuleb käia nõustaja juures. Universaalseid meetmeid juba tegutsevatele ettevõtetele on vähe. Oluline rõhk on klastrite arendamisel. Toit, turism, loomeettevõtlus - koostöö võti Eesti maaturismiühingu juht Raili Mengel andis väikese ülevaate MTÜ-st eesti Maaturism, mis tänaseks on 16-aastane. Alates eelmisest aastast on ühingul 17-liikmeline nõukogu (15 maakonda+Setomaa+nõukogu esimees). Põlvamaalt on maaturismi ühingul 17 liiget. Raili tõi välja ühingu jaoks aktuaalsed küsimused, millega aktiivselt tegeletakse ning kuidas liikmete huvide eest seistakse, kuid lisaks on turismisektori oluliseks osaks ka toit. Maaturismi ühing on Eesti toidutee arendamise eesotsas ning aitab ministeeriumil valida järgmist toidupiirkonda. Ning lisaks Eesti toiduteele ollakse osalised ka Läänemere toidutee ettevõtmistes. Sobiva tööjõu leidmine Euroopast - värbamise ABC Tartumaa töötukassa esindaja Maris Koka rääkis põhjalikult, kuidas ettevõtjad võiksid juhul, kui Eestist sobivat tööjõudu ei leia, pöörduda EURESi poole, mille veebilehe kaudu on võimalik otsida endale töötajat väljastpoolt koduriiki. Kas teadsid, et ligi 3% euroopa kodanikest elab ja töötab väljapool oma koduriiki. Tavaliselt on EURESi portaalis üle miljoni tööpakkumise 32st riigist. Kuid portaal sobib nii töö pakkumiseks kui ka töö otsimiseks. Väikeettevõtjana Põlvamaal Seminari lõpus näidati lühifilmi „Väikeettevõtjana Põlvamaal“ - www.youtube.com/watch, kus oma töödest-tegemistest rääkisid: - Talupood ja kodukohvik Tillu - Vana Jüri seebikoda - Saviukumaja

« Tagasi