EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-11-22
Nr: 336
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5950&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Rahvusvaheline koostöö
Kirjatüki pealkiri: Koostöö maapiirkondades
Kirjatüki autor: Ave Bremse
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5949&page=3265&action=article
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=721&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: JAH
Video veebiaadress: https://www.youtube.com/watch?v=TvnNH4LUgFU&feature=youtu.be
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: uve lõpul, 24.-26. augustil 2016, toimus Jänedal rahvusvahelise koostöö LEADER laat. See oli esimene suurem Põhja- ja Baltimaade LEADER eestvedajate kokkusaamine 2014-2020 perioodil.

Huvilisi kogunes rõõmustavalt palju, isegi rohkem kui alguses ennustada oskasime. Lõpuks oli nimekirjas 211 osalejat 17 riigist, neist üle 120 osalejat välisriikidest.

Kõige rohkearvulisemalt on esindatud Läti ja Soome LEADER tegevusgrupid, samuti on esindatud Austria, Belgia, Itaalia, Leedu, Taani, Poola, Rootsi, Sloveenia, Rumeenia, Saksamaa, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriikide esindajad. Eesti oli esindatud 20 LEADER tegevusgrupi ja nelja kalanduse aktiivrühma esindustega.

Koostöölaada eesmärk

LEADER laada eesmärk oli tõsta koostöö olulisust Euroopa Liidu maaelu arengus, saada ülevaade lähiriikide koostööreeglitest ja anda osalejatele võimalus leida uusi koostööpartnerid ning koostöö-ideid.

Maapiirkondade probleemid on enamikes riikides sarnased - väljaränne, töökohtade vähenemine põllumajandussektoris ning elanikkonna vananemine. Uute ideede ja lahenduste leidmisest on kõik huvitatud.

Euroopa Liidus tehti eelmise programmperioodi (2007-2013) jooksul 448 rahvusvahelist koostööprojekti, millest Eesti tegevusgrupid osalesid 28 koostööprojektis.

Eesti kohalikud tegevusgrupid osalesid projektides, mille peamisteks teemadeks oli kultuur, noored, kohalik ressurss kuid ka jahindus ja keskkond.

Alanud programmperioodil (2014-2020) on avanenud uued võimalused ja juba sõlmitakse ka esimesi kokkuleppeid.

Rahvusvahelist koostööd ei saa maaelu arengus kindlasti alahinnata - see annab uusi ideid ja kontakte, samas annab võimaluse tutvustada ka enda piirkonda ning tutvuda partnerite piirkondadega. Laienenud on ka koostöövõimalused, varasemast rohkem saab teha koostööd kalanduse aktiivrühmadega ja linnaliste partnerlustega.

Liikmesriikide reeglid rahvusvahelisele koostööle

LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) rahvusvahelise koostöö raames tuleb arvestada sellega, et erinevatel liikmesriikidel on erinev seadusandlik raamistik, reeglid ja taotluste tähtajad. Euroopa Maaelu Arengu Võrgustik algatas erinevustega tegelemiseks juba eelmisel perioodil fookusrühma, mis oli üsna edukas.

LEADER laada esimene osa koosneski lähiriikide reeglistiku tutvustamisest - piiratud aeg andis võimaluse seda vaid põgusalt teha.

Valik tutvustada just eelkõige Läänemeremaade seadusandlikku raamistikku lähemalt tehti seetõttu, et naabritega tehakse kõige rohkem koostööd. Näiteks kui Soomes on koostööprojektide algatamine suhteliselt paindlik, selleks on sama eelarve ja algatamine tegevusgrupi enda otsustada, siis Leedus ja Lätis on eraldi meede, eelarve ja taotlemise tähtajad.

LEADER laadal esitletud kaheksa maa koostööreeglid leiab SIIT

Uued meetodid partneriotsinguks

Koostööpartnerite leidmiseks korraldatakse mitmeid üritusi ja kasutusel ka palju eri meetodeid. Keegi on alati aktiivsem, kogenum, sujuvama keele- ja väljendusoskusega. Kes otsib see leiab! Kuidas aga kokkutulnute potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, kuidas viia kokku uusi aktiivsemaid ja tagasihoidlikumaid inimesi? Võtame küll kaasa buklette ja voldikuid, tihti aga ei jõua neid materjale kodus läbi vaadata.

Isiklik kontakt on enamasti kõige olulisem. Sellise kontakti leidmise võimaluste suurendamiseks otsustasime võtta korraldajatena kasutusele meil seni veel vähe kasutatud - kiirkohtingu - meetodi. "Speed date" on kindlasti tuttav filmidest partneri otsingu meetodina - istutakse vastamisi või kõrvuti ja vahetatakse jutupartnerit iga 5-6 minuti järel. Nii saadakse-antakse üksteise kohta kiiresti põhiline info. Kui kellegi osas tekib suurem huvi, saab hiljem edasi rääkida.

Aasta alguses Bledis, Sloveenias toimunud maaeluvõrgustike koosolekul kasutati seda meetodit omavahel ideede jagamiseks. Mõju oli üllatav - kõik olid vaimustuses, sest isegi juba varem tuttavatega paari sattudes oli konkreetsele teemale keskendudes üllatavalt palju jagada. Sealt kinnistus veelgi plaan seda ka LEADER laadal kasutada.

Kiirkohtingu meetodil koostööpartnerite otsimiseks jaotati osalejad juba registreerimisel kolme temaatilisse rühma: kultuur, noored ja ettevõtlus. Hiljem lisandus ministeeriumite ja võrgustike esindajatele, kes ei olnud valinud konkreetset teemat ka neljas rühm - võrgustumine. Seinale kuvati abiks mõned abistavad küsimused ja teemad, millest vesteldes lähtuda.

Korraldamisel oli ka kahtlusi - kas meetod toimib, kas osaletakse, mis saab vähese inglise keeleoskusega inimestest, kuidas leida õige alguspunkt, et kohtuda jõuaks võimalikult erinevate inimestega?

Hoolimata sellest, et osad algselt paaridesse plaanitud inimesed ei olnud kohale jõudnud või lahkunud ja alguspaare tuli käigult ümber komplekteerida ning nii mõnigi sattus selletõttu rääkima vana tuttavaga, oli tulemus üllatavalt hea. Suureks abiks oli ka Läti külaliikumise esindaja Anita Selicka, kes aitas meetodit lätlastele läti keeles selgitada ja tõttas mõnele appi tõlkima. Nii sai iga osaleja rääkida 7-8 inimesega.

Enamus osalejaid jagas ainult kiidusõnu selle kohta kui palju uusi inimesi ja ideid saadi. Esitati soov, et oleks tahtnud kõik teemad läbi teha. Seda meetodit võib julgesti soovitada kõigile lisaks teistele rühmatöö meetoditele.

Teematoad

Teisel päeval olid kavas teematoad - lausa kaks korda kuus teemat - seega kaksteist teemat kokku. Teemade ring sai üsna avar, kuid algsest ideest, et vestlusringid saavad olema väikesed, ei tulnud midagi välja, sest osalejate üldarv kujunes oodatust suuremaks ja seega oli iga teematoa osalejate arv väikeste eranditega kolmekümne osaleja ringis.

Esimese ringi teematubade teemad olid maaturism, pagulaste integreerimine, loodustooted, rannikualade areng, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused ning kuuendana ELARDI algatusel arutelu 2020+ perioodi koostöö võimalustest.

Teise ringi teematubade teemad olid: kohalik toit, temaatilised festivalid ja teemarajad, kunst ja käsitöö, looduslikud väärtused, noorte tegevused ning kogukonna initsiatiivid.

Teematubade juhendajate, näidete ja kokkuvõtete tegijate osas toimus viljakas koostöö teiste maaeluvõrgustikega ja planeeritud kahe näite asemel sai lõpuks mõnda teemarühma hoopis kolm näidet - kahju oli kedagi kõrvale jätta. Teematubade tulemuseks loodeti saada ideid uuteks koostööprojektideks. Eesti projektinäiteid oli kaksteist, vestluse juhte oli viis ja kokkuvõtte tegijaid kolmel teemal.

Mõned näited teematubadest

Teematuba „LEADER koostöö 2020+“ kavasse paneku algatus tuli Euroopa LEADER Ühendus maaelu arenguks (ELARD) poolt. Teematuba juhtis Kristiina Tammets, kes on Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja ELARDi president perioodil 2016-2017.

Kristiina tegi ka esimese kokkuvõtte andes ülevaate kõigi Euroopa ELARDi liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemustest. Teine ettekanne oli Soome maaeluvõrgustiku esindajalt Juha-Matti Markkolalt, kes andis ülevaate Soomes pikemat maaelu perspektiivi silmas pidavast arutlusest - LEADER 2030.

Soomes nähakse ka edaspidi LEADER tegevusgrupil kohaliku arendaja rolli, sest paljud teised arendusega tegelevad ühendused on maapiirkonnast kadumas. Kindlasti hakkab rahastus olema mitmekesisem, kaasates nii erinevate fondide rahastust kui ka erakapitali. Arutlus tõi esile tõsiasja, et ka tulevikus peavad koostööprojektid keskenduma kohalikele vajadustele ning innovatsioonile.

Rahvusvahelise koostööprojekti tulemused ei ole alati lühiajaliselt materiaalsed ja mõõdetavad, vaid toovad positiivseid muutusi pigem pikemas perspektiivis (nt uued teadmised, oskuste parandamine). Oldi üksmeelel, et projektis osalejad oskavad ise kõige paremini tulemusi hinnata. Rahvusvaheline kogemus võimaldab neil kogeda ja õppida erinevusi ning aitab ületada piirkondlike, institutsionaalseid ja riiklikke piire.

Teematoas „Loodustooted - kosmeetika ja taimed“ esitleti ühte Sloveenia ja kahte Eesti näidet. Sloveenia loodustoodete LEADER projektidest tegi ülevaate Aleš Zidar, Sloveenia LEADER tegevusgruppide võrgustikust.

Sloveenia 33 tegevusgrupil teevad enamasti koostööd lähiriikide Itaalia, Austria ja Saksamaaga. Kaunite mägedega Sloveenia on tuntud suusaspordi ja matka sihtkoht. Kliendid hindavad kõrgelt mahetooteid ja -teenuseid ning selles suunas tehakse suuri jõupingutusi. Lisaks mahetoidule pakutakse tooteid ka kohalikest ravimtaimedest, kus on kasutusel rahvatraditsioonid koos kaasaegsete lahendustega.

Loodus-spaa ja mahekosmeetika teemat tutvustas Ene Lill Põhja-Harju Koostöökogust mahe-spaa Harmoonikum tegevuste baasil. Kõrvuti teadliku mahetoidu kasutamisega mõtlevad järjest rohkem naisi ka sellele milline on nende kosmeetika ja millega tehakse protseduure spaades. See valdkond on arenev ja oleks kindlasti üks võimalus teha rahvusvahelist koostööd, et leida ideid, mõttekaaslasi ja ka uusi kliente.

Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonna toidufestivale ja metsikute taimede toidulaual kasutamist tutvustas Mercedes Merimaa. Üks tuntumaid on võilillefestival, kus propageeritakse selle lõbusa kevadtaime väärtusi ja võimalusi. Võimaluste hulka kuuluvad võilille kohvi, siirup, mesi, salatid ja tõmmised.

Teine laialt levinud ja tihedamat tutvust vajav taim on nõges, milles on palju kasulikku ja erinevaid kasutamisvõimalusi. Erinevate taimede-, looduslähedaste- ning mahetoodete festivalid ja päevad on kindlasti arenev trend, mis leiab huvilisi ka lähiriikidest ja on hea pinnas koostööprojektideks.

Teematuba „Kunst ja käsitöö“ käsitles ühte olulist maaelu mitmekesistamise ja koostöövaldkonna võimalust. Tiina Sergo tutvustas Ida-Harju Koostöökoja kunsti- ja käsitööprojekte Tammiku kaasaegse kunsti keskuses ja Anija mõisas, mida on arendatud ka LEADER toetuste abil ja kus on potentsiaali viia läbi rahvusvahelisi koostööprojekte korraldades töötube, suveseminare või rahvusvahelisi loomekeskusi.

Kunsti- ja käsitööprojektidel on tugev traditsioon ka Leedus ja neid tutvustas videofilmide abil Agne Kanapeckaite Leedu Ukmerge regiooni tegevusgrupist.

Koostöö ideid

Maaturismi valdkonnas pakuti välja neli konkreetset koostööprojekti algatust.

Arendada külaturismi kohaliku toidu, kodumajutuse ja võrgustike arendamiseks;
Turundada väikeseid kohalikke üritusi - viikingifestival, hapukurgifestival, 18. sajandi turutraditsioonid jne;
Noored, ettevõtlus ja maaturism. Luua maaturismitooteid, et tuua noori maale puhkama;
Põhjamaade matkarada - matkaradade ja parkide arendamise koostöö.

Rannaalade koostöös toodi esile koostööprojektide teemadena järgmist:

Kohaliku toidu ja merendustraditsioonide arendamine rannaaladel;
Kalamajanduse arendamine ja noorte kaasamine;
Rannikualade reostuse vältimise ühiste strateegiate loomine;
Väikesaarte turismi arendamine;
Koostöö hüljeste ja kormoranide probleemide lahendamiseks.

Kohaliku toidu valdkonnas pakuti koostööteemasid kahes peamises valdkonnas:

Kohalikku toidu teema arendamine: traditsiooni kasutamine, koostöö edendamine, spetsialistide kaasamine, koolitused ja kursused, ettevõtluse alane koostöö ja kaubamärkide arendamine.
Kohaliku toidu viimine laiemale turule - hea kvaliteedi tagamine kohaliku kaubamärgiga, uuendused siduda traditsioonidega, internetiturunduse arendamine, koostöövõrgustike loomine, ühiste traditsioonide leidmine piirkondade vahel, tõsta esile unikaalsust ja tõsta efektiivsust koos professionaalsusega.

Noorteprojektide osas arutati kahte teemat:

Peamised põhjused, miks noorte projektid ei õnnestu on järgmised - noortel ei ole huvi osaleda, puudub transport ja ligipääs toimuvale, noori teema ei huvita, noori on vähe, tehakse noortele mitte noortega ja töötamise ranged reeglid.
Edukad projektid võiksid olla järgmised - aktiivsed ja huvitavad (muusika, kunsti festivalid), tervislikke eluviise (liikumist) propageerivad projektid, maaturismiga seotud projektid, noortele suunatud meediaprojektid (raadio vm), rahvusvahelised laagrid või üritused ja vabatahtlikku tööd edendavad projektid.

Põgenike teemal artuleti seda, et võik organiseerida ühiseid üritusi kohalikele inimestele ja põgenikele, et nad saaksid kohtuda ja õppida. Kaasata põgenikke töörühmadesse, koolitustele, kultuuriüritustele, õpetada neile kohalikku käsitööd ja kohalikke koostöö tavasid. Rahvusvaheline koostööprojekt võiks olla ka kogemuste vahetamise integratsiooni teemadel - st need, kellel on rohkem kogemusi (Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa) jagavad oma kogemusi nendega, kellel on vähem kogemusi.

IKT lahenduste leidmisel on oluline veebipõhise müügi arendamine. Siin võiks teha koostööd ühiste ideede ja mõne toote puhul nt kultuurisündmused, kohalik ressurss, piiriüleste veebikeskkondade loomine jne.

Õppereisid

Õppereisid on suure väärtusega, saab vahetult näha ja kogeda mida muidu ei saa. Isegi kui satud iseseisvalt ringi sõtma mõnes piirkonnas, siis õppereis viib sind kokku inimestega, kes oma tausta ja tegevusi tutvustavad. Sellepärast tuleb alati tuleb kasutada võimalust, et midagi näha ja samuti oma piirkonda tutvustada.

Jänedal toimunud üritustele järgnesid tegevusgruppide poolt korraldatud õppereisid, kus osales üle saja huvilise. Oma programmi pakkusid välja kuus tegevusgruppi ja lisaks veel üks, mis osalejad enne lennujaama minekut veel ühte projekti külastama viis:

Partnerite merehõngulisest tsemendilinnast värvikireva floksiaiani Virumaal
Jõgevamaa Koostöökoja jahindus-kalandustuur
Elamusrikkad temaatilised külastuspaigad Järva Arengu Partnerite tegevuspiirkonnas
Raplamaa Partnerluskogu LEADER koostöö tutvustamine
Tartumaa kogukonnad ja võrgustikud
Kohalik ja ehe Põhja-Harju
Lennujaama koos Tammiku kaasaegse kunstikeskuse külastamisega Ida-Harju Koostöökogu piirkonnas.

Vaata FOTOSID: LINK

Vaata VIDEOT: LINK

Osalejatepoolne tänu oli liigutavalt positiivne

Edgars Linde, Läti maaeluvõrgustik - "Sellised üritused on väga vajalikud, et koostööd plaanivad inimesed omavahel kohtuksid. Väga õnnestunud oli partneriotsingu osa, kus inimesed said vahetult suhelda."

Matti Jaskari, Leader YHYRES, Soom - "Augustikuu päike ja sõbralikud eestlased võtsid meid hästi vastu. Mu ootused olid kõrged leida koostööpartnereid. Korraldajad oskasid meid suhtlema panna, eriti meeldis mulle kiirkohtingu meetod. Sain suure elamuse ka Virumaa ja sealsete projektide külastamisest. Vaimustas sõbralikkus ja entusiasm."

Graham Galloway, LAG Angus, UK/Shotimaa - "Tegelen oma piirkonnas noorte muusikaprojektidega, kuid LEADER koostööprojektidest ei olnud mul palju infot. LEADER laat oli äärmiselt kasulik ja tulemuslik. Kuigi kohal oli suur arv inimesi saime kiirkohtingu ajal võimaluse keskenduda 10-minutiliseks vestluseks inimestega, keda huvitasid samad teemad."

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:

Vaata ürituse kohta täpsemalt maaeluvõrgustiku veebilehelt (fotod, ettekanded jm) - www.maainfo.ee/index.php?id=3967&page=3394

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo