Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2017-02-22 |
|---|---|
| Nr: | 347 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6098&page=3265&action=article& |
| Teema: | Euroopa maaeluvõrgustik |
| Alateema: | Põllumajandus |
| Kirjatüki pealkiri: | Laastu talu lugu "Visioon on oluline" |
| Kirjatüki autor: | Maaeluvõrgustik |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6025&page=3265&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Euroopa maaelu arengu võrgustikul on ka sel perioodil oma veebilehel olemas projektinäidete andmebaas, kuhu kogutakse kokku põnevad projektid maaelu arengu programmidest toetust saanud tegevuste ja investeeringute kohta. Toome Võrgukirja lugejateni need lood eesti keeles. Esimesena tutvustame Laastu talu näidet, mis tegeleb nii maasikate kasvatamisega kui ka päikseelektri tootmisega. Vajadusest tingitud tegevuste laienemine Laastu talu on peretalu Harjumaal, mis tegeleb maasikakasvatusega. Marjakasvatuse näol on tegemist hooajalise tegevusega, mis tingis keerulise olukorra ettevõtet aastaringselt käigus hoida. Sealt tekkisid ideed ja vajadused oma tegevusi laiendada. Sai mõeldud toiduainetööstusele ja tingimuste loomiseks tooraine ehk maasikate pikemaajaliseks säilitamiseks, kuid see omakorda tõi kaasa uue probleemi - ettevõtmise energiamahukus oli kõrge. Kuna talu asub väga looduskaunis kohas, siis mõeldi, et üheks uueks tegevusvaldkonnaks võiks olla turism. Aga seegi vajab elektrit! Visioon on oluline! Talu tegevus sai alguse visioonist. Isekeskis arutleti, mida tahetakse peretaluga saavutada, milline on antud koha potentsiaal ning milline on ettevõtte inimressurss nii valdkonna teadmiste osas, lisaks ka rahaline ja ajaline ressurss. Pärast mõtlemist ja kaalumist leiti, et ettevõtte arendamine oleks vaja jagada etappideks ja järgmiseks etapiks olekski taastuvenergial baseeruva elektritootmise rajamine. Elektrimüügist tulenev lisasissetulek aitaks tagada aastaringset käivet ning see muudab omakorda peretalu ettevõtmise jätkusuutlikumaks ja annab tööd aastaringselt. Sellest lähtuvalt ja ühe omaniku teadmiste põhjal sai hakata kaardistama antud asukoha energiatootmise võimalusi. Kõige väiksema riskiga tootmisüksuseks osutus elektri tootmine päikeseenergiast. Raskused viivad sihini ning usk endasse on oluline! Enne maaelu arengukava meetme taotlusvooru väljakuulutamist olid ette valmistatud nii projekti idee kui ka osalised kooskõlastused - seda nii võrguettevõtjaga võrguühenduse osas kui ka kohaliku omavalitsusega ehituspiirangute osas. Projekti eestvedajad olid entusiastlikud ja nägid projektis palju potentsiaali! Pärast toetuse määramist tekkisid aga takistused lisarahastuse leidmisel ning projekti tõestamisel pankadele, sest taolist projekti ei olnud keegi veel sellise ärimudelina Eestis katsetanud. Tuli kulutada palju uksi ning teha erialast selgitustööd taastuvenergia valdkonna kohta, energeetikasse investeerimise ja selle tasuvuse kohta. Lõpuks leiti ka partner - SEB pank. Samasugune töö tuli läbi teha ka kindlustusettevõtete seas, kes nägid projektis ületamatuid riske ja paljud loobusid objektile kindlustuse pakkumisest. Ometi suudeti läbi selgitamise ja näidete toomise leida endale kindlustuspartner, kes oli valmis projektiga kaasa tulema. Kokkulepete sõlmimise ajal saadi edasi liikuda juba ka objekti ehitamise faasi, mis oli lükkunud algse plaani kohaselt edasi lausa 8 kuud. Ehitus võttis aega 3 kuud ning pärast seda pakuti tootena kohapeal toodetud rohelise elektri jaotusvõrku. Projekti tehniline ja majanduslik hindamine ja analüüs on pidev töö, kuid projekti eestvedajad on endiselt positiivsed ning tunnevad head meelt, et algsel teoreetilisel mudelil ja praegustel tegelikel andmetel on olemas sarnane trend. Projekti tulemused panevad silma särama Projektiga loodeti saavutada käibekasv ning positiivne projektipõhine rahavoog ning eeldus tootmisüksuse rajamiseks järgmises ettevõtte arenguetapis, mille protsessides kasutatakse enamuses kohapeal toodetud päikeseenergiat. Päikeseenergia annab ka loodustoodete ja toidutootmisele potentsiaalse turueelise - seda nii turunduse kui ka omahinna osas tänu energiakulu vähendamisele. Projektiga saavutati ettevõttele stabiilne igakuine käive ja püsiv rahavoog, mille tulemusena on võimalik panustada uute projektide elluviimisele. See aitab talu ühtseks tervikuks siduda - seda nii looduse kui ka uute tehnoloogiate arendamise osas. Projekt on veel väga värske, seetõttu on ennatlik rääkida numbritest, kuid käibe maht on suurenenud umbes 300% võrra, ettevõtte kogukasum 100% ning loodud on üks uus töökoht. Lisaks on talu külastatavus tõusnud 50 inimesest aastas lausa 500+ inimeseni, kellest väga suur osa on taastuvenergia huvilised, kes soovivad tulevikus sarnaseid projekte ellu viia. Projekti käigus on välja tulnud suur vajadus inimeste järgi, kellel on taastuvenergia valdkonnast head teadmised. Projekti eestvedajad on hakanud andma ka projektikonsultatsioone ning tulevikus on plaanis hakata läbi viima noortele mõeldud koolitusi, mis tutvustavad jätkusuutlikku majandmaist läbi looduse ja tehnoloogia koostöö. Projekti eestvedaja Mihkel Loorits on entusiastlik ja mõtleb tulevikule: „Tehnoloogilised lahendused rohelise energia efektiivseks kasutamiseks tootmisprotsessides on juba praegu olemas, kuid neid tuleb teadlikumalt rakendada, tagamaks aastatepikkuse ettevõtte konkurentsivõime ja majandusliku efektiivsuse koos keskkonna säästmisega.“ Mida sarnase projekti tegemisel silmas pidada? Sarnase projekti tegemiseks tuleks hinnata väga kriitiliselt projekti asukohta - seda nii looduse, omatarbe võimekuse ja elektrivõrgu olemasolu kohapealt. Tuleks aru saada millised on päikese-elektrijaama hooldusvajadused ning millised on erinevate seadmete ja paneelide erinevused - seda nii hinnas kui ka mõjus tootlikkusele. Kindlasti peab arvestama ootamatustega, millega ei oldud projekti alguses arvestanud - näiteks tehnilised rikked ja nende kõrvaldamine või lisarahastuse/kindlustuse leidmine ja toodanguprognoosidest kõrvalekalded. Mida teha paremini? Kindlasti võiks kaaluda sõltumatu konsultandi kaasamist, kes oskab ja teab antud projektide kohta rohkem kui vaid komponentide hindasid, ühikuid ning prognoositavaid tootmisandmeid. Projekti eestvedajad leiavad, et sarnaste lahenduste läbimõeldud areng ja nende liitmine (näiteks olemasoleva tootmisüksuse omatarbe katmiseks), on jätkusuutlik ning tasuks kaalumist Projekti info Projekti kestvus - 19.10.2015 - 12.10.2016 Rahastamine Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse arengˮ alameede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. Projekti kogu eelarve: 166 858,84 eurot, millest EAFRD rahastus: 66 402,93 eurot Projekti kohta info Euroopa maaelu arengu võrgustiku veebilehel, sama info pdf-failina Projekti kontaktid: Laastu Talu OÜ Mihkel Loorits info@magusmari.ee www.magusmari.ee www.facebook.com/Magusmari.ee |
Viimati muudetud: 30.01.2024