INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2017-03-22
Nr:	351
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6150&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri:	Koostöös teeme paremini
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6146&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Me kõik teame, et eestlased on individualistid, kes tahavad ise otsustada ja ise kõike teha, sest tundub, et nii saab kiiremini. Saabki, aga koostöös jõuab kaugemale, mistõttu edu võti peitub pigem koostöös. See kehtib pea kõigis eluvaldkondades ning eriti tänapäeva globaliseeruvas majanduses, sh põllumajanduses, kus Eesti on kogu maailmaga võrreldes väga väike, rääkimata ühest ettevõttest või ettevõtjast. Ühistegevust on Eestis üha enam ja enam, kuid ikka tundub, et seda on liiga vähe ning sageli nähakse üksteises konkurenti, mitte koostööpartnerit. Selleks, et ühistulist mõtteviisi põllumajanduses arendada, on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toel alustanud ühistegevuse pikaajaline programm. Programmi eestvedaja on Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Koostööpartneriteks on vastühinenud Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eestimaa Talupidajate Keskliit, KEVILI ja MTÜ Kevili Koolitused Põllumajanduse Valdkonnas. Programm kestab neli aastat ning selle raames toimuvad igal aastal infopäevad, täiendkoolitused, õpiringid, ettevõtete külastused ja konverents, antakse välja erinevaid infomaterjale ning kogu info koondatakse veebilehele www.yhistegevus.emu.ee. Esimesed infopäevad toimusid märtsi alguses teemal "Alustav ühistu - tutvustav osa ja praktiku vaade", kus anti näpunäiteid nii alustavale ühistule kui ka juba toimivatele ühistutele. Infopäeval toimus väga elav arutelu, mille käigus jagati oma kogemusi ka teistega ning arutleti ühistegevuse võimaluste ja kitsaskohtade üle. Järgmised infopäevad toimuvad 27. märtsil ja 10. aprillil seadusandluse teemal. Kõige alus on usaldus Kõlab justkui abielu, aga nii see teoorias ja tegelikkuses on, et ühistegevuse üheks alustalaks on usaldus. Usalduse kohta ütles kenasti infopäeval osalenud Marek Linnutaja, kelle juhtimise all sai teraviljakasvatajate ühistust KEVILI suurettevõte: "Igale inimesele antakse tutvumise või tegutsemise alguses usalduskrediit – ta hakkab seda oma tegevusega, kas kasvatama või vähendama." Infopäeval andis ühistegevuse alustest ülevaate Olav Kreen, kes on olnud pikaajaline põllumeeste ühistu KEVILI liige ning EPKK ühistegevuse toimkonna juht. Oma ettekandes kasutas ta palju Eesti Maaülikooli õppejõu Jaan Leetsare kirjapandud põhimõtteid. Lisaks usaldusele, on ühistegevuse alusteks ka õlg-õla tunne, kokkulepetest kinnipidamine ja hea juhtimine. Ühistegevuse kandvaks ideeks on ühistu liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine. Ühistegevust saavad arendada vaid ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalenute vajaduste rahuldamiseks. Väärtushinnangud peavad sobima! Marek Linnutaja kommentaar: "Kõige raskem on alla neelata neid otsuseid, mis sulle ei meeldi. Seega taandub kõik koostöö ja suhtlemise peale. Liikmeid peab koolitama ühiselt tegutsema!" Kuidas ühistut luua? Ühistu loomiseks peab olema vähemalt kaks liiget ning tuleb sõlmida asutamisleping, kus on välja toodud ühistu eesmärgid ja visioon nende saavutamiseks (kellega koos ja mida tehes?). Marek Linnutaja rõhutas, et eesmärkide kaardistamine on ülioluline. Enne ühistu loomist võiks kaaluda, kas üldse luua uus ühistu või astuda olemasoleva liikmeks. Milleks luuakse ühistuid? Põhjused võivad olla erinevad ja neid võib olla mitu: Turgudele juurdepääsu saavutamine (Kevili näide: saavutati juurdepääs välisturule); Hindade kujundamine; Teenuste osutamine oma ühistu liikmetele omahinnaga; Kindlustunde saavutamine tooraine müügis (on väga oluline nt piimanduses); Nõuande ja koolituse tagamine liikmetele; Olmeliste vajaduste rahuldamine (nt korteriühistud), vaimsete vajaduste rahuldamine (üldjuhul MTÜ baasil, aga miks mitte ka TÜs, et ajada ühist Eesti asja. Kuid head näited on ka rahvatantsurühm ja laulukoor.). Miks liituda ühistuga? Põhjuseid võib olla üks või mitu: saada paremat (õiglast ja head) hinda oma tooraine eest; vähendada kulutusi sisendite ostmisel (hea näide on Farm In); soetada varusid (head näited on hoiu-laenuühistud, kus hulga peale tekib vaba raha); hoida kokku kulutusi ladustamisel ja hoiustamisel; tootmisriskide vähendamine; saada kasumist osa; ühisinvesteeringud (nt Kevili Roodevälja terminal). Liikmete õigused ja kohustused Liikmetele tuleb kohe alguses selgeks teha, milline on ühistu visioon ja reeglid ning kuidas on võimalik ühistust lahkuda, et saaks otsustada, kas see ühistu sobib. Mida ma saan ja mida ma annan? Lihaveisekasvataja Roland Tarumi kommentaar: "Tegelikult peab enne andma ja siis alles saad." Kõige lihtsam on tegutseda nende inimestega, kes saavad aru, et enne tuleb anda, siis saad ka tagasi. Ühistegevuses tuleb kinni pidada kokkulepetest. Liikmetel peab olema huvi ühistu toimimise vastu - jälgitakse, et juhtkond täidab põhikirja ja üldkoosoleku otsuseid. Liikmed peaksid osa võtma ühistu finantseerimisest, siis kasvab ka omanikutunne ja vastutustunne. Liikmed peavad oma ühistut toetama võimalikult suure hulga teenuste tellimisega. Samas, kui keegi pakub teenust turul odavama hinnaga, siis peaks ühistus arutama, kas on võimalik ka odavamalt pakkuda või on tegu dumpinguga, siis on ehk mõttekas mingiks ajaks oma teenus konserveerida. Need otsused tuleb ühiselt vastu võtta. Ühistegevust ei saa hinnata lühikeses perspektiivis, sest ühistu eesmärk on stabiilsus, mis tähendab pikaajalisust. Ühistus väga kiireid otsuseid vastu võtta ei saa. Liikmed peavad olema aktiivsed, propageerima ühistu tegevust ning kaitsma oma ühistu juhtkonda, austama enamus ostusid, vajadusel kritiseerima juhtkonda ja soovitama uusi ideid. KEVILIs loodi sellel eesmärgil "nurinate nimekiri". Samuti peavad ühistu liikmed hoidma ennast kursis ühistu tegevustega. Kui ikkagi mingil põhjusel ühistu ei sobi, siis tuleb sealt välja astuda. Kes ja kui palju panustab? Ühistu puhul kehtib võrdelisus, mitte võrdsus. Igaüks panustab vastavalt oma võimetele ja kui hiljem jagatakse tulemusi, siis saab igaüks vastavalt sellele, kui palju ta panustas. Tulundusühistu Farm In kogemus Tulundusühistu Farm In kogemust jagas tegevjuht Urmas Pallon. Tegemist on keskühistuga, mille eesmärgiks oli suuremahuliste sisendite ühine hankimine: elekter, vedelkütused, mineraalväetised, loomasöödad, silotarvikud, teravilja-, õlikultuuride- ja heinaseemned, ja taimekaitse preparaadid. Ühishangetega hoitakse kokku liikmete aega, teenuseid saab osutada omahinnaga, ning konkurents hankes osalejate vahel (viib hinna alla) ning lühendab tarneahelat. Peamised nõrkused: alati ei ole kõik ühistu liikmed aktiivsed ning sageli ei jõua info keskühistult põllumeheni, mistõttu on kavas hakata üha rohkem suhtlema otse põllumehega. Kuid arveldamine jääks siiski liikmes-ühistute toiminguks. Keskühistu positiivne mõju on see, et hinnad on stabiliseerunud ning sisendite hinnaerisused väike- ja suurtootjate vahel on vähenenud. Lõpetuseks - pole midagi uut siin päikese all Ühistu edutegurid aastast 1934: Aus tahe Püsivus Üksmeel Teadlik suhtumine ühistegevusse Rahvusvaheline Ühistegevusliit on defineerinud ühistegevuse väärtusteks järgmise: omaabi, isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus, solidaarsus. LISAINFO: Programmi kohta saab lugeda ka Rando Värniku 26.01.2017 artiklist "Ühistegevuse pikaajaline programm" Infopäeva lühiülevaade: Mis? Infopäev "Alustav ühistu - tutvustav osa ja praktiku vaade" Kus? Paides Millal? 8. märtsil 2017 Ettekanded - www.pikk.ee/sundmused/2017/03/08/11073#.WMEON-S7rWP Pildid - www.maainfo.ee/index.php?b=784&page=3538&action=pic_list& Osalejad: Rando Värnik - EMÜ, ühistegevuse pikaajalise programmi juht ning Liis Võlli - programmi assistent; Reve Lambur ja Krista Kõiv - Maamajanduse Infokeskus; Roland Tarum, Booty OÜ (lihaveisekasvataja) Ida-Virumaalt; Rando Treimuth - Eesti Lihaveisekasvatajate Ühistu (20 liiget, 1 aasta tegutsenud); Tiina Soosaar - Kivimurru OÜ esindaja, Pärnumaa Viljaühistu liige, mis eelmisel aastal sai tootjarühmana tunnustatud; Margus Kopp - aianduse konsulent (maasikas, vaarikas, sõstar); Mae Alviste - Järvamaa Põllumeeste Liit; Toomas Härm ja Uno Jääger, Halinga Metsaomanike Selts; Margo Kuusk - TÜ Farm In; Rainer Soosaar - Kõlleste Garlic OÜ, küüslaugukasvatus (eesmärk luua küüslauguühistu); Ermo Sepp - Lehtse Masinaühistu eestvedaja, seakasvataja, kuulub mitmetesse ühistutesse; Marek Linnutaja - TÜ Viljavakk Pärnus; Urmas Pallon - TÜ Farm In, varem tegeles loomasöötadega; Olav Kreen - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Nõukogu esimees.

« Tagasi