EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2017-10-25
Nr: 375
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6477&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Portugalis arutati maaelu innovatsiooniküsimusi
Kirjatüki autor: Ave Bremse
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6474&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Oktoobri keskel toimus Portugalis Euroopa Liidu põllumajandusinnovatsiooni tippkohtumine - AGRI Innovation Summit 2017.

Esinduslikul üritusel oli kohal ligi 500 osalejat: põllumajandustootjad, ettevõtjad, erinevad organisatsioonid, teadlased, nõustajad, LEADER tegevusgruppide esindajad, korraldajate ja maaelupoliitika kujundajate esindajad - eesotsas Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogan, korraldajamaa Portugali ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikud.

Üritus andis igaühele võimaluse leida huvitavat infot ja kontakte. Laiemat visiooni tutvustati plenaaridel, kus esinesid tippametnikud ja teadlased. Tippkohtumise töörühmad andsid võimaluse leida kitsam valdkond, teema või isegi konkreetne projekt endale huvitavas valdkonnas.

Kus ollakse ja kuhu edasi

Põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas oma sõnavõtus, et igasuguse kaasaegse maapiirkonna arengu eelduseks on piirkondade digitaliseerimise vajadus. Täna veel ei jõua piisava kiirusega internet kõikjale. Selle nimel peavad nii Euroopa kui kohaliku tasandi ametnikud kõvasti pingutada.

Oluliste tegevuste ja teemade hulgas nimetas ta veel uute tehnoloogiate ja arenduskeskuste osakaalu. Positiivsete saavutuste poolelt märkis ta juba käivitatud programme nagu Horizon 2020, maaelu arengukava uusi innovatsioonimeetmeid ja innovatsioonipartnerlusi.

Portugali põllumajandusminister Luís Capoulas Santos tõi esile, et Portugalis on enamuses väikesed peretalud, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Oluline osa on ka noorte talupidajate põlvkonna pealekasvamisel. Paremate tulemuste saavutamiseks peab suurenema ka koostöö teadlaste, uurijate ja ettevõtjate vahel. Selle abil saab teha tootmist efektiivsemaks ja innovaatilisemaks.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juht Rob Peters märkis, et tänapäeva innovatsiooni olemus on mitmesektoriline.

See tähendab, et samasse protsessi kaasatakse palju erinevaid sektoreid ja huvigruppe. Kaasata tuleb kohe alguses, siis on tulemused kasutatavamad ja koostöö tulemuslikum.


Leitrim Stentson Regioonide Komiteest arutles teemal, kuidas saavutada maapiirkonna paremat vitaalsust ja elamisväärsust. Paraku on aga maapiirkonnad arengult linnadest taga ja vahe kasvab. Puudu on töökohtadest ja noortest. Siin võiks olla abi nutika küla (Smart Village) lahenduste arendamine, kus vaadeldakse mitmeid aspekte komplekselt ja uuenduslikus võtmes.

Linna- ja maapiirkonnad ei pea üksteisega vastanduma, vaid tegema koostööd. Ka Cork 2.0 deklaratsioon soovitab koostööd ja me peame seda tegema. Maapiirkondade areng on riigi ja eelkõige kohalike omavalitsuste ülesanne. Internetilahenduste saamiseks LEADER projekti kirjutamine ei ole õige, sest see vajab suuremaid ressursse ja võimalusi. Tuleb välja töötada piloot-mudel ja koos hakata arendama nutika küla prototüüpe. Muidu ei ole meil maal varsti enam midagi.

Teadlased innovatsioonist maapiirkonnas

Uuendused ja teadlased on lahutamatud. Oma ala tippteadlaste ettekandeid ja sõnavõtte sai kuulda nii plenaaril kui töörühmade teema sissejuhatusena. Mõned huvitavad nopped esinenud teadlastelt:

Dr Henrique Leitao, Hispaania teadusajaloolase ettekandes "Mineviku innovatsioon - ideed tulevikule" vaadati tagasi innovatsiooni arengu ajaloole. Toodi esile, et minevikust saab võtta kogemusi, mida saab kasutada tänapäeval.

Enamik instrumente olid ja on edasiarendused teistelt maadelt või varasematest aegadest pärit instrumentidest. Innovatsioon on tihti mingi varasema asja lihtsustamine, vahel üsna radikaalne lihtsustamine.

Kommunikatsioon on samuti üks võtmeküsimusi ja see kuidas informatsioon liigub. Ajalugu on meile näidanud, et informatsiooni säilitamine on oluline. Näiteks merendusajaloost logiraamatud. Tänu logiraamatute täitmisele saab täna jälgida päev-päeva haaval, kuidas suured merereisid toimusid. Oli ka kohustus anda logiraamatud teadusasutustele. Ka täna on meil vaja tehnoloogia arendamiseks informatsiooni kättesaadavust.

Dr Elvira Furtunato, materjaliteadlane Portugali ülikoolist rääkis infotehnoloogiast, saastest ja keskkonnasõbralikest materjalidest. Maailmas on tohutult plastikrämpsu ja suur osa sellest jõuab ka ookeani.

Teadlased võtavad tihti ideid ulmefilmidest, näiteks pilti vahetav paber/ajaleht. Tselluloos on lagunev materjal, mida peaks kasutama rohkem.

Töö käib E-paberi (Lab-on-Paper) väljatöötamise ja täiustamise suunal, mis töötaks nagu transistor. Meditsiinis katsetakse analüüside jaoks tselluloosist või paberist testribasid, mis lagunevad. Palju asju saab teha loodussõbralikumaks ja odavamaks. Selles suunas tehakse tööd ja see on jätkusuutlik.

Tippkohtumise töörühmad põllumajanduse arengust

Töörühmi toimus neljal teemal, mis omakorda jagunesid veel neljaks alateemaks. Iga alateema juures sai tutvuda kümne projektiga, seega oli tõepoolest suur hulk valikuid ja võimalusi. Reaalselt jõudis kohapeal osaleda kümnekonna teema tutvustamisel või arutelul. Mõned näited:

Töörühmas "Geneetilised ressursid ja kliimamuutused" tutvustati kliimamuutustega seotud projekte nii looma- kui taimearetuse valdkonnas. Temperatuur tõuseb, merevesi tõuseb jne. Mõjusid saab olema palju. Töötada tuleb liikude vastupidavuse suurendamise suunal. Koostööprojektide näidete hulgas oli nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi erinevate ülikoolide teadlaste ja tootjate koostööst.

Töörühmas "Piirkonna väärtustamine ja endogeensete ressursside kasutamine" tõdeti, et maapiirkonnas ei ole põllumajandus enam ainus tootmisviis ega tööandja. Suurem tähelepanu tuleb pöörata ettevõtlusvaldkondade mitmekesistamisele. Paljud tegelevad mitme asjaga. Uuenenud mõtlemine ja maaelu arengu strateegia on edastada uusi teadmisi, mis on ka uus väljakutse nõustajatele.

Näiteks on Portugalis palju taimehaigusi, kuna haritavat maad kasutatakse intensiivselt ja alati ei kasvatata sobivaid kultuure. Kasutatakse valesid, sobimatuid või võõraid seemneid ja kultuure. Tootmismudelid peavad olema tulusad, kvaliteeti parandavad ja suurema tootlikkusega.

Töörühmas „Põllumajandus ja maaelu areng“ otsiti vahendeid, mis aitaksid talupidamisel otsuse tegemisele kaasa. 21. sajandi informatsiooni külluses on probleemiks see, kuidas leida õige info. Digilahenduste juures on oluline kasutamise lihtsus ja oskus infot analüüsida. Oluline on välja töötada abistavaid andmebaase ja veebilahendusi, kus talunik saaks analüüsida oma võimalikke tootmiskulusid.

Näiteks Prantsusmaal Bretagne’is, kus toodetakse 78% Prantsusmaa köögiviljadest, on käimas projekt, kus putukapüüdjatesse püütud putukate analüüs näitab putuka ja kahjuri liike.

Talunik saab selle abil infot, millised kahjurid ja haigused on tema põllul, kuidas õigesti tõrjuda ja samas mitte kahju teha kasulikele putukatele. Projektist saab kasu üle 3000 aedviljakasvataja.

Aruteludel, mis järgnesid esitlustele, keskenduti uuenduslike aspektide leidmisele kui ka digitaliseerimise teemadele. Mõned näited:

Innovaatilised aspektid:

Iidsete liikide ja tõugude uurimine kasutades kaasaegset metoodikat
Aretustöös kultuuripärandi tutvustamine
Kohalike tõugude ja sortide väärtustamine
Rahvuslike sortide ja tõugude geenivaramu talletamine ja kasutamine

Digitaliseerimise osatähtsuse aspektid:

Lairiba väljaarendamine maapiirkonnas on hädavajalik! Sellest oleneb nii talupidajate kui uute väike-ettevõtete areng ja efektiivne tegevus
Geenipanga loomine, genotüüpide kindlakstegemine
Andmebaaside loomine ja kättesaadavaks tegemine
Andmebaase saavad kasutada nii teadlased kui talunikud
Näidis-veebiplatvormide loomine ja kasutamine. Samas, kui töötatakse välja uusi andmebaase või veebiplatvorme, tuleb algusest peale kaasata talupidajad, et hiljem neil sellest tõesti reaalses töös ka kasu oleks
Andmebaasid peavad olema kasutajasõbralikud, muidu ei ole nende kasutegur piisav

Projektid, partnerid ja teemad esitleti plakatitel, milledega võib tutvuda konverentsi kodulehel või ka maaeluvõrgustiku lehel.

Maaelu arengu töörühmad

Maaelu arengu töörühmad keskendusid samuti kahele peasuunale: digitaliseerimine ja innovatsioon.

Töörühmas "Strateegiad ja lähenemised parandamaks maapiirkonna liitumist võrkudega" arutati teemat, kuidas teha digilahendused ja lairiba kättesaadavaks oma kogukonnas. Ilmnes, et probleeme on nii Rootsi põhjapiirkonnas looduspargi ala elaval põdrakasvatajal, mägistes piirkondades Itaalias, Hispaanias, kui ka sajakonna kilomeeri kaugusel suurtest linnadest asuvas Hollandi väikelinnas.

Jagati näiteid nii kogukonna algatuse korras lahenduste loomisel, kohalike poliitikute ja teenust pakkuvate firmade veenmisest. Töörühma aruteludest ilmnes, et liiga palju maapiirkondi Euroopas on ilma piisava digilevita. Selle nimel tuleb tõsist tööd teha. Soovitati vaadata ja häid mõtteid laenata Aafrikast. Seal on vaesus suurem ja kliendid vaesed, kuid vahel leitakse seal häid lahendeid, et saada piirkondadesse mobiililevi ja internet.

Töörühmas Nutikas küla (Smart Village) arutati võimalust, kas see meetod võiks maapiirkonda uut hingamist tuua.

Nutikas küla (Smart Village) on maapiirkond, mis ehitab üles kaasaegse elukeskkonna nii digitaalselt kui sotsiaalselt, kasutades ära oma traditsioone. Siia teemasse kuulub nii tervishoid, sotsiaalsed teenused, haridus, tehniline areng, kui ka tugev kogukond. Sellekohast ettepanekute dokumenti töötab välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Tom Jones’i (UK) juhtimisel. Häid näiteid on Soomes ja Itaalias. Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kontaktpunkt hakkab koguma andmebaasi häid näiteid. Koguneb vastav töörühm. Kutsutakse üles edastama näiteid

Itaalias tehti 2012. aastal algust pilootprogrammiga, kuhu valiti 72 pilootpiirkonda. Kohalike omavalitsuste juhtimisel koostati arengustrateegiad, mis keskendusid teenuste kättesaamise parandamisele. Tõdeti, et alati ei olegi peamine probleem vahendite vähesus, vaid heade ideede vähesus. Piirkonnad said vahendeid kohalike koolide, sotsiaalsüsteemi, tehnoloogia jm arendamiseks.

Soome valitsus arutab, kuidas arendada maapiirkonda. Soomes on maapiirkonna digitaliseerimine üsna hea, kuid puudu on teenustest. Seni on siiski eesmärgi saavutamise nimel veel palju ära teha. 2008. aastal võeti vastu esimene strateegia lairiba arendamiseks maapiirkonnas. Kasutatud on nii LEADER meedet kui ka teisi maaelu arengukava meetmeid.

Näiteks on Lapimaal arendatud terviseteenuste-kioskit, eakate inimeste teenuste tagamisele kaasaaitamist, kohalikke lairiba ühendusi. Eskola külas arendati kogukonnateenuseid ja organiseeriti distantsõpet põhikoolis, sest kool kaugel. Nende meetmete eesmärgiks on teha maapiirkond vitaalseks ja elamisväärseks. Plaanis on uued uuringud ja meetmed.

Mõtted lõpuarutelult osalistelt:



Digitaalse ühenduse arengukava olemasolu igas liikmesriigis ja regioonis on äärmiselt oluline;
Põllumajandustootmise ja kogukondade arenguks on äärmiselt oluline omada head digitaalset ühendust - et toota, et turustada, suhelda riigi ja omavalitsusega;

Töötada selle nimel, et elukvaliteedi vahe linna ja maa vahel ei oleks nii suur;

Noorte lahkumine maapiirkonnast on suur probleem;

Talunikel peab olema rohkem võimalusi oma toodangut otse turustada;

Euroopa innovatsioonivõrgustikud ja koostöö teadlastega saavad koostöös luua olulist praktilist kasu.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo