INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2018-06-06
Nr:	404
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6771&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Õppereis
Kirjatüki pealkiri:	Läti LEADER üllatas!
Kirjatüki autor:	Reet Kokovkin, Mai Kukk, Ülle Urbanik, Signe Müür, Kärt Kangur, Timmo Sülla, Ave Bremse
Organisatsioon:	Eesti LEADER tegevusgruppide esidajad ja Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6770&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=929&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	22.-24. mail toimus LEADER kohalike tegevusgruppide esindajatele kogemusreis Kirde-Läti nelja tegevusgrupi - LAG Aluksne Rural Partnership, kontakt: Santa Harjo Ozoliņa, santa.harjoozolina(at)gmail.com, LAG Sateka, kontakt: Daiga Gargurne, daiga(at)sateka.lv, LAG Madona Municipality Fund, kontakt: Jogita Baune jogitabaune(at)inbox.lv, LAG Cesis District Rural Partnership, kontakt: Dace Melgalve dace.melgalve(at)inbox.lv - piirkonda. Reisi programmi pani kokku Läti maaeluvõrgustik koostöös Eesti maaeluvõrgustiku ja Eesti LEADER Liiduga. Läti LEADER kontaktide saamiseks ja rahvusvaheliste koostööprojektide osas võib kontakti võtta Aiva Saulīte-Liniņaga, aiva.saulite(at)llkc.lv. "Meeldis, et kulgemisele liialt palju aega ei kulunud. Head asjad leiab ka lähemalt!" Signe Müür, Kirderanniku Koostöökogu Puhkuse võib veeta ka Aluksnes! Aluksnes leiab tegevust terveks päevaks - külastada Aluksne puhkealal, matkata ümber järve, tutvuda looduse või kultuuriväärtustega, ronida vaatetorni, sõita paadiga ja einestada. LEADER kogemusreisi alustasime LEADER toetuste abil tegutsevas söögi- ja majutusasutuses "Benevilla". "Kohvik oli mõnus ja kodune koht, kust toiduelamust suisa ei saanud, kuni palusime välja tuua koha peal oma marjadest tehtud limonaad ja jäätis. Sellest teavitas meid tegevusgrupi esindaja muu jutu sees. Tähelepanek: kui su toode on hea, anna sellest kliendile teada!" Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökogu Aluksne on ilus ja korrashoitud koht. Elanikke paiku 10 000, aga viimaste aastate linnastumise trend on ka siin oma jälje jätnud. Omavalitsus on suuna võtnud turismile, sest suurtest linnadest kaugel ei ole oodata tehaste ehitamist, Aluksne ümbrus on aga imeilus. LEADER aitab kaasa heakorra saavutamisele. Meid viidi sõitma järvele LEADER toetusega soetatud paadil. Kahe aasta eest ostetud mootorpaat on mõeldud lõbusõitudeks siseveekogul, maksis 50 000 eurot, millest 70% kattis ettevõtja toetus. Noor paadimees, selgus, et on olümpiaklassi kelgutaja, suvisel ajal veab turiste mugavas ca 15 kohalise paadiga järvel. Meie suureks üllatuseks pandi käima heligiid puhtas eesti keeles kuulsa näitleja (kelle nime keegi ei suutnud tuvastada) häälega. Saime teada, et Aluksne edule aitas juba eelmise sajandi algusest alates kaasa sõjavägi, mis ehitas kasarmuid ja sõjakoole ning rajas parke. Teiseks maastikukujundajaks oli loomulikult mõisnik Vietinghoff-Scheelide perest, kes ehitas mõisa ja rajas pargi ning sellesse paviljone ja muid silmailusid, millest säilinud on vähesed, kuid need õnneks kaitse all ja korrastatud. Retk kestis 45 minutit. Sõidu ajal küsitlesime tegevusgrupi esindajat: saime teada, et toetus ettevõtjale saab olla kuni 70%, aga toetuse suurus mitte üle 50 000 euro. Riiklikult on määratud, et pool toetusest tuleb eraldada ettevõtjale, teine poole avalikule ja MTÜ sektorile. Aluksnest sõitsime edasi Sateka tegevugrupi tegevuspiirkonda - see on ainus tegevusgrupp Lätis, milline jäi peale haldusreformi vanadesse piiridesse. Tegevusgrupp on võimeline korraldama ja võõrustama 1-3 päevaseid ringsõite oma piirkonnas. Sateka TG piirkonna projektidega tutvumine algas Litene mõisa kompleksist Gulbenes. Vanavara ja Läti omad poolvääriskivid Järgnes kohaliku vanavara väljapaneku Gunārs Ciglis Litene mõisas ja poolvääriskivide töötoa külastus. Ettevõtte eesmärgiks on väärtustada Läti kohalikke kivimeid. Tehakse koostööd ka Tartu Ülikooliga. Osta oli võimalik lihvitud kivist ehteid. Päeva lõpuks külastati kohalikku väiketootjat - siidritehast "Talavas sidris". Siidritehas oli saanud mitu LEADER toetust tootmismasinate ostmiseks: villimisliin, press ja kääritamismahutid. Valmistatakse kolme sorti siidrit, ühte lisatakse ka humalat. Toodangut müüakse koha peal ja kohalikes ketikauplustes. Jahilaskerada ja puidutöökoda Birzītes, Madona piirkonnas suurt elevust tekitanud spordiklubi "Palejas" projekt oli jahilaskerada, mida LEADER toetuste ja entusiastliku eestvedaja abiga on maailmatasemele arendatud. Samas kohas tegutseb ka puidutöökoda „JWJ“, kus plaanitakse tegeleda kvaliteet-puidudetailide väike-tootmisega. Mõlemad kohad kuuluvad samale perele. MTÜ all arendatakse lasketiiru, millele on saadud toetust mitme projektiga - 14 000 ja 19 000 eurot. Selgus, et lasketiir on Lätis ainulaadne, LEADER toetuste abiga oli rajatud 5 erinevat laskerada ja paika, kokku saab lasta kuues stiilis: jooksev metssiga ja jooksev põder jahimeestele. Lisaks on seadeldis taldrikute lennutamiseks ja eriline laskeplats olümpia-alale, millel käib harjutamas ka koondis. Kõik rajad erinesid üksteisest oma pikkuse, varustuse ja eesmärgi poolest. Kuni 300 meetrini ulatuval laskerajal harjutavad ka kaitseväelased, sõjavägi ja muud huvilised. Enamus projekti rahastusest kulus mullatöödele ja drenaaži rajamisele. Mõeldud oli ka müra summutamisele, haljastus oli erineva kõrgusega, väga täpselt olid planeeritud ka erinevad harjutamise kohad, oli väga hästi ja otstarbekalt kasutatud ka kohalikku maastikku. "See külaskäik oli üks nendest, mis grupile sügava mulje jättis." Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökoda Laskerada oli mind kõige rohkem kõnetanud projekt. Meeldis ka projekti läbimõeldud paigutus, oli kasutatud hästi kohalikku maastikku, et tagada maksimaalne turvalisus. Positiivse noodina jäi kõlama ka hea läbisaamine kohalike elanikega, kindlad ajad laskeharjutuste sooritamiseks. (Kärt Kangur, Partnerid) Kuna Läti määrus näeb ette, et 90% toetusega objektide kasutamise eest ei tohi võtta tasu, siis uurisime kuidas sellist suurt komplekti ülal peetakse. Vastus: toetuseta rajatud poole kuludest saab võtta tasudena, ülejäänud kulud, aga kannab perele kuuluv ettevõte. Olime üllatunud, kuni selgus, et noor omanik on ise kahel olümpial Lätit esindanud laskesportlane. Siit läksime sujuvalt vaatama puidutöökoda. LEADER toetus on siingi peal: uue laohoone-paaditöökoda ja kõrval asuva "vana" töökoja uue toodangu sisseseade toetusega 30 000 eurot, kogu projekti maksumus 450 000. Kahe kõrgharidusega noor peremees selgitas, et ta on juba viies põlvkond, kes tegeleb puutööga. Firma põhimõte on, et ei tegeleta odavate toodetega, vaid keskendutakse kvaliteedile. Nagu ka näiteks juurutatav ameerika stiilis 8-meetriste vineerpaatide ehitamine, või siis kvaliteetsed laste mänguväljakud, või arhitektidega koostöös tehtavad unikaalsed sisustuslahendused. Teine reisipäev Teine päev oli pikk ja põnev kõigile huvilistele. Alustasime kahe väiketootja - õllekoda "Ducimus" ja väiketootja "Cesvaines vini" külastusega Madona lähistel. "Meeldiva üllatusena tõdesin, et suurt rõhku pannaks seal pruulikojas ka toote disainile (silt ei ole mitte pudelile kleebitud vaid nööriga ümber pudelikaela), märkimata ei saa jätta ka õllekaste, käsitööna valmistatud kastid 6 õllepudeli tarvis ning kast 16 õllepudeli jaoks. Isegi need, kes õlut ei joo, siis sellist kasti märkavad küll kõik." Kärt Kangur, Partnerid Kolm oma-ala entusiasti alustasid veinitootmisega, millest on nüüdseks välja arendatud kohalikust toorainest nastoika, džinni ja viski tootmine. Destilaatorist saavad reeglina 80-kraadist puskarit. Toodavad hetkel 500 0,5 l pudelit kanget alkoholi kuus. 60% toodangust turustavad laatadel, turgudel ja kohapealses müügipunktis turistidele, 40% turustavad restoranidele ja suurtele kaubanduskettidele. Viskit valmistavad rukkileivast, õunamahlast ja veest ning laagerduvad tammelaastudel. 2016. aasta LEADER programmist saadud toetusega ehitati tootmishoones välja degusteerimisruum-müügipunkt. Järgmisena tutvusime ratsa-taluga "Pakavas", kus pakutakse ka hipo-teraapia teenuseid. Ettevõte "Raskumi" arendas kohaliku järve ääres surfi- ja veespordi teenused, SUP-laua ja surfarite baasi. Eelmisel perioodil on nad ellu viinud palju erinevaid projekte. Kogu baasi arendus sai alguse kahest kalameestele ehitatud majakesest, millistest tänaseks on välja arenenud mõnus peresõbralik surfarite baas. Jaunpiebalga taluturg "Zem Ķeņča cepures" on projekteeritud koostöös arhitektuuriüliõpilastega ja sellele on omistatud ka keskkonna-arhitektuuri preemia. Maantee äärde oli küla jaoks rajatud ilus ümmargune plats, mis oli eri värvi ja kujuga kõnniteekividega ilusti ära tehtud. Äärtes olid 3-kordsete laastukatustega, mis tagavad hoonetele pika eluea, müügitared, oli olemas korralik WC, samuti istumise kohad, prügikastid. Turg töötab nädalavahetustel, kohalikele elanikele oli müügiplats tasuta. Jõulude ajal toimuvad seal jõulumüügid, keset platsi pannakse jõulukuusk - selle otstarbeks oli spetsiaalne sügav auk. Turg on mõeldud nii kohalikule piirkonnale kui ka ümbritsevatele linnadele ja see oli tõeline maaturg. 2014. aastal kandideeris turuplats „Parim aasta ehitus Lätis 2014“ konkursil. Päris võitu ei saadud, aga siiski oldi nominent parima loodusehituse valdkonnas. Väikeettevõte "Zārdiņi" tegeleb talus kohaliku toidu valdkonna arendamisega - suitsutatakse liha, tegeletakse mesindusega ja küpsetatakse leiba. Ehitatud oli spetsiaalne leivamaja ja seadmete jaoks on toetust saadud LEADER meetmest. "Lihtne tooraine väärindamine, lihtsad kohalikud toidud. Aga milline maitse! Ja vaade! Väikesed detailid, suurepärased maitsed selles väikses armsas kohas viivad iga külastaja tagasi lapsepõlveradadele. Võibolla meie elutempo ongi nii kiireks läinud, et selline aja mahavõtmine koos lihtsa suutäiega ongi see, mida me aeg ajalt vajame." Kärt Kangur, Partnerid Drabesu mõisas tegutses "Drabeši Craft's House" (Meistrite Koda), mis on rahvakultuuriga tegutsevate töökodade keskus - rahvapillid, arheoloogiliste leidude eeskujul tehtud pronksehted, keraamika, nahatöö ja kangakudumine olid entusiastide Andris ja Inese Roze vedamisel toimuvad tegevused. Meistrite Koja käsutuses on umbes 200 m2 pinda. Tegutsetakse 2008. aastast MTÜ vormis. Alustati kangakudumisega. Toetusi saadud 6-7 projektiga. Korraldatakse töötubasid ja suvekoole, käiakse rahvakultuurivõtteid tutvustamas. Koostöö ka Eesti partneritega oli juba olemas. "Ma vist olen vähe ringi käinud, aga ma ei ole näinud nii palju erinevaid rahvuskultuuri säilitamisega seotuid tegevusi." Kärt Kangur, Partnerid Teel meie ööbimiskohta jäi silma 1852. aastal Saksa mõisniku poolt ehitatud Āraiši tuuleveski, millisest ei saanud peatumata mööda sõita. Tuuleveski renoveeriti esimest korda 1980. aastal, mis oli omal ajal suhteliselt hästi säilinud. 2017. aastal tehti veskile uus müts ja paigaldati uued tiivad. Praegusel hetkel teadlikult vilja ei jahvatata, kuigi valmidus on olemas. Iga aasta juulikuus toimuvad veski juures leivapäevad. 2018. aasta leivapäevadel tahetakse veski tööle panna. Veski renoveerimiseks kulus 100 000 eurot Läti riigi Kultuurkapitali raha. LEADER toetust ei ole saadud. Tänaseks on Āraiši veski ainus Lätis täielikult restaureeritud ja töötav tuuleveski. Majutus ja "Läti-Eesti 100 õhtu" rahvamuusiku osalusel toimus turismitalus "Laimes ligzda", mis oli samuti saanud turunduse jaoks LEADER toetust. Priekuli park ja päikesekell Kolmandal päeval külastasime Priekulis kohalikku parki, kus oli arendatud välja haruldane rododendronite kasvuala, mis pani kõigil silmad särama! Pargi keskel oli päikesekell, mis oli kujundatud koostöös teadlastega ja oli tõeline maastikukunsti element. Pargi kolmas element oli terviserada paljajalu liikumiseks. Park andis külalistele palju inspiratsiooni ja soovi oma kodukohas midagi arendada. UUDISED MAAELUVÕRGUSTIK: Läti LEADER üllatas! Allikas: Reet Kokovkin, Mai Kukk, Ülle Urbanik, Signe Müür, Kärt Kangur, Timmo Sülla ja Ave Bremse 6. juuni 2018. a 22.-24. mail toimus LEADER kohalike tegevusgruppide esindajatele kogemusreis Kirde-Läti nelja tegevusgrupi - LAG Aluksne Rural Partnership, kontakt: Santa Harjo Ozoliņa, santa.harjoozolina(at)gmail.com, LAG Sateka, kontakt: Daiga Gargurne, daiga(at)sateka.lv, LAG Madona Municipality Fund, kontakt: Jogita Baune jogitabaune(at)inbox.lv, LAG Cesis District Rural Partnership, kontakt: Dace Melgalve dace.melgalve(at)inbox.lv - piirkonda. Reisi programmi pani kokku Läti maaeluvõrgustik koostöös Eesti maaeluvõrgustiku ja Eesti LEADER Liiduga. Läti LEADER kontaktide saamiseks ja rahvusvaheliste koostööprojektide osas võib kontakti võtta Aiva Saulīte-Liniņaga, aiva.saulite(at)llkc.lv. "Meeldis, et kulgemisele liialt palju aega ei kulunud. Head asjad leiab ka lähemalt!" Signe Müür, Kirderanniku Koostöökogu Puhkuse võib veeta ka Aluksnes! Aluksnes leiab tegevust terveks päevaks - külastada Aluksne puhkealal, matkata ümber järve, tutvuda looduse või kultuuriväärtustega, ronida vaatetorni, sõita paadiga ja einestada. LEADER kogemusreisi alustasime LEADER toetuste abil tegutsevas söögi- ja majutusasutuses "Benevilla". "Kohvik oli mõnus ja kodune koht, kust toiduelamust suisa ei saanud, kuni palusime välja tuua koha peal oma marjadest tehtud limonaad ja jäätis. Sellest teavitas meid tegevusgrupi esindaja muu jutu sees. Tähelepanek: kui su toode on hea, anna sellest kliendile teada!" Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökogu Puhkeala ja järveäärne arendus Aluksnes. Laevasõidul kuulasime estikeelset audiogiidi! Aluksne on ilus ja korrashoitud koht. Elanikke paiku 10 000, aga viimaste aastate linnastumise trend on ka siin oma jälje jätnud. Omavalitsus on suuna võtnud turismile, sest suurtest linnadest kaugel ei ole oodata tehaste ehitamist, Aluksne ümbrus on aga imeilus. LEADER aitab kaasa heakorra saavutamisele. Meid viidi sõitma järvele LEADER toetusega soetatud paadil. Kahe aasta eest ostetud mootorpaat on mõeldud lõbusõitudeks siseveekogul, maksis 50 000 eurot, millest 70% kattis ettevõtja toetus. Noor paadimees, selgus, et on olümpiaklassi kelgutaja, suvisel ajal veab turiste mugavas ca 15 kohalise paadiga järvel. Meie suureks üllatuseks pandi käima heligiid puhtas eesti keeles kuulsa näitleja (kelle nime keegi ei suutnud tuvastada) häälega. Saime teada, et Aluksne edule aitas juba eelmise sajandi algusest alates kaasa sõjavägi, mis ehitas kasarmuid ja sõjakoole ning rajas parke. Teiseks maastikukujundajaks oli loomulikult mõisnik Vietinghoff-Scheelide perest, kes ehitas mõisa ja rajas pargi ning sellesse paviljone ja muid silmailusid, millest säilinud on vähesed, kuid need õnneks kaitse all ja korrastatud. Retk kestis 45 minutit. Sõidu ajal küsitlesime tegevusgrupi esindajat: saime teada, et toetus ettevõtjale saab olla kuni 70%, aga toetuse suurus mitte üle 50 000 euro. Riiklikult on määratud, et pool toetusest tuleb eraldada ettevõtjale, teine poole avalikule ja MTÜ sektorile. Aluksnest sõitsime edasi Sateka tegevugrupi tegevuspiirkonda - see on ainus tegevusgrupp Lätis, milline jäi peale haldusreformi vanadesse piiridesse. Tegevusgrupp on võimeline korraldama ja võõrustama 1-3 päevaseid ringsõite oma piirkonnas. Sateka TG piirkonna projektidega tutvumine algas Litene mõisa kompleksist Gulbenes. Vanavara ja Läti omad poolvääriskivid Järgnes kohaliku vanavara väljapaneku Gunārs Ciglis Litene mõisas ja poolvääriskivide töötoa külastus. Ettevõtte eesmärgiks on väärtustada Läti kohalikke kivimeid. Tehakse koostööd ka Tartu Ülikooliga. Osta oli võimalik lihvitud kivist ehteid. Vanavara väljapanek Kohalikud poolväärsikivid Päeva lõpuks külastati kohalikku väiketootjat - siidritehast "Talavas sidris". Siidritehas oli saanud mitu LEADER toetust tootmismasinate ostmiseks: villimisliin, press ja kääritamismahutid. Valmistatakse kolme sorti siidrit, ühte lisatakse ka humalat. Toodangut müüakse koha peal ja kohalikes ketikauplustes. Jahilaskerada ja puidutöökoda Birzītes, Madona piirkonnas suurt elevust tekitanud spordiklubi "Palejas" projekt oli jahilaskerada, mida LEADER toetuste ja entusiastliku eestvedaja abiga on maailmatasemele arendatud. Samas kohas tegutseb ka puidutöökoda „JWJ“, kus plaanitakse tegeleda kvaliteet-puidudetailide väike-tootmisega. Mõlemad kohad kuuluvad samale perele. MTÜ all arendatakse lasketiiru, millele on saadud toetust mitme projektiga - 14 000 ja 19 000 eurot. Selgus, et lasketiir on Lätis ainulaadne, LEADER toetuste abiga oli rajatud 5 erinevat laskerada ja paika, kokku saab lasta kuues stiilis: jooksev metssiga ja jooksev põder jahimeestele. Lisaks on seadeldis taldrikute lennutamiseks ja eriline laskeplats olümpia-alale, millel käib harjutamas ka koondis. Kõik rajad erinesid üksteisest oma pikkuse, varustuse ja eesmärgi poolest. Kuni 300 meetrini ulatuval laskerajal harjutavad ka kaitseväelased, sõjavägi ja muud huvilised. Enamus projekti rahastusest kulus mullatöödele ja drenaaži rajamisele. Mõeldud oli ka müra summutamisele, haljastus oli erineva kõrgusega, väga täpselt olid planeeritud ka erinevad harjutamise kohad, oli väga hästi ja otstarbekalt kasutatud ka kohalikku maastikku. VIDEO laskerajast ja LEADER projektidest (lätikeelne): youtu.be/Rt6p0t9u88U Lasketiiru haldab spordiklubi "Palejas" Puidutööd ettevõte "JWJ". Mõlema tegevuse eestvedaja Janis Vilcins "See külaskäik oli üks nendest, mis grupile sügava mulje jättis." Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökoda Laskerada oli mind kõige rohkem kõnetanud projekt. Meeldis ka projekti läbimõeldud paigutus, oli kasutatud hästi kohalikku maastikku, et tagada maksimaalne turvalisus. Positiivse noodina jäi kõlama ka hea läbisaamine kohalike elanikega, kindlad ajad laskeharjutuste sooritamiseks. (Kärt Kangur, Partnerid) Kuna Läti määrus näeb ette, et 90% toetusega objektide kasutamise eest ei tohi võtta tasu, siis uurisime kuidas sellist suurt komplekti ülal peetakse. Vastus: toetuseta rajatud poole kuludest saab võtta tasudena, ülejäänud kulud, aga kannab perele kuuluv ettevõte. Olime üllatunud, kuni selgus, et noor omanik on ise kahel olümpial Lätit esindanud laskesportlane. Siit läksime sujuvalt vaatama puidutöökoda. LEADER toetus on siingi peal: uue laohoone-paaditöökoda ja kõrval asuva "vana" töökoja uue toodangu sisseseade toetusega 30 000 eurot, kogu projekti maksumus 450 000. Kahe kõrgharidusega noor peremees selgitas, et ta on juba viies põlvkond, kes tegeleb puutööga. Firma põhimõte on, et ei tegeleta odavate toodetega, vaid keskendutakse kvaliteedile. Nagu ka näiteks juurutatav ameerika stiilis 8-meetriste vineerpaatide ehitamine, või siis kvaliteetsed laste mänguväljakud, või arhitektidega koostöös tehtavad unikaalsed sisustuslahendused. Teine reisipäev Teine päev oli pikk ja põnev kõigile huvilistele. Alustasime kahe väiketootja - õllekoda "Ducimus" ja väiketootja "Cesvaines vini" külastusega Madona lähistel. "Meeldiva üllatusena tõdesin, et suurt rõhku pannaks seal pruulikojas ka toote disainile (silt ei ole mitte pudelile kleebitud vaid nööriga ümber pudelikaela), märkimata ei saa jätta ka õllekaste, käsitööna valmistatud kastid 6 õllepudeli tarvis ning kast 16 õllepudeli jaoks. Isegi need, kes õlut ei joo, siis sellist kasti märkavad küll kõik." Kärt Kangur, Partnerid Kolm oma-ala entusiasti alustasid veinitootmisega, millest on nüüdseks välja arendatud kohalikust toorainest nastoika, džinni ja viski tootmine. Destilaatorist saavad reeglina 80-kraadist puskarit. Toodavad hetkel 500 0,5 l pudelit kanget alkoholi kuus. 60% toodangust turustavad laatadel, turgudel ja kohapealses müügipunktis turistidele, 40% turustavad restoranidele ja suurtele kaubanduskettidele. Viskit valmistavad rukkileivast, õunamahlast ja veest ning laagerduvad tammelaastudel. 2016. aasta LEADER programmist saadud toetusega ehitati tootmishoones välja degusteerimisruum-müügipunkt. Väikeõlletootja Käsitöönapsitootjad Järgmisena tutvusime ratsa-taluga "Pakavas", kus pakutakse ka hipo-teraapia teenuseid. Ettevõte "Raskumi" arendas kohaliku järve ääres surfi- ja veespordi teenused, SUP-laua ja surfarite baasi. Eelmisel perioodil on nad ellu viinud palju erinevaid projekte. Kogu baasi arendus sai alguse kahest kalameestele ehitatud majakesest, millistest tänaseks on välja arenenud mõnus peresõbralik surfarite baas. Jaunpiebalga taluturg "Zem Ķeņča cepures" on projekteeritud koostöös arhitektuuriüliõpilastega ja sellele on omistatud ka keskkonna-arhitektuuri preemia. Surfiklubi Arhitektuuriauhinnaga taluturu lahendus! Maantee äärde oli küla jaoks rajatud ilus ümmargune plats, mis oli eri värvi ja kujuga kõnniteekividega ilusti ära tehtud. Äärtes olid 3-kordsete laastukatustega, mis tagavad hoonetele pika eluea, müügitared, oli olemas korralik WC, samuti istumise kohad, prügikastid. Turg töötab nädalavahetustel, kohalikele elanikele oli müügiplats tasuta. Jõulude ajal toimuvad seal jõulumüügid, keset platsi pannakse jõulukuusk - selle otstarbeks oli spetsiaalne sügav auk. Turg on mõeldud nii kohalikule piirkonnale kui ka ümbritsevatele linnadele ja see oli tõeline maaturg. 2014. aastal kandideeris turuplats „Parim aasta ehitus Lätis 2014“ konkursil. Päris võitu ei saadud, aga siiski oldi nominent parima loodusehituse valdkonnas. Väikeettevõte "Zārdiņi" tegeleb talus kohaliku toidu valdkonna arendamisega - suitsutatakse liha, tegeletakse mesindusega ja küpsetatakse leiba. Ehitatud oli spetsiaalne leivamaja ja seadmete jaoks on toetust saadud LEADER meetmest. Zardini majaperenaine Läti käsitööleib "Lihtne tooraine väärindamine, lihtsad kohalikud toidud. Aga milline maitse! Ja vaade! Väikesed detailid, suurepärased maitsed selles väikses armsas kohas viivad iga külastaja tagasi lapsepõlveradadele. Võibolla meie elutempo ongi nii kiireks läinud, et selline aja mahavõtmine koos lihtsa suutäiega ongi see, mida me aeg ajalt vajame." Kärt Kangur, Partnerid Drabesu mõisas tegutses "Drabeši Craft's House" (Meistrite Koda), mis on rahvakultuuriga tegutsevate töökodade keskus - rahvapillid, arheoloogiliste leidude eeskujul tehtud pronksehted, keraamika, nahatöö ja kangakudumine olid entusiastide Andris ja Inese Roze vedamisel toimuvad tegevused. Meistrite Koja käsutuses on umbes 200 m2 pinda. Tegutsetakse 2008. aastast MTÜ vormis. Alustati kangakudumisega. Toetusi saadud 6-7 projektiga. Korraldatakse töötubasid ja suvekoole, käiakse rahvakultuurivõtteid tutvustamas. Koostöö ka Eesti partneritega oli juba olemas. "Ma vist olen vähe ringi käinud, aga ma ei ole näinud nii palju erinevaid rahvuskultuuri säilitamisega seotuid tegevusi." Kärt Kangur, Partnerid Teel meie ööbimiskohta jäi silma 1852. aastal Saksa mõisniku poolt ehitatud Āraiši tuuleveski, millisest ei saanud peatumata mööda sõita. Tuuleveski renoveeriti esimest korda 1980. aastal, mis oli omal ajal suhteliselt hästi säilinud. 2017. aastal tehti veskile uus müts ja paigaldati uued tiivad. Praegusel hetkel teadlikult vilja ei jahvatata, kuigi valmidus on olemas. Iga aasta juulikuus toimuvad veski juures leivapäevad. 2018. aasta leivapäevadel tahetakse veski tööle panna. Veski renoveerimiseks kulus 100 000 eurot Läti riigi Kultuurkapitali raha. LEADER toetust ei ole saadud. Tänaseks on Āraiši veski ainus Lätis täielikult restaureeritud ja töötav tuuleveski. Majutus ja "Läti-Eesti 100 õhtu" rahvamuusiku osalusel toimus turismitalus "Laimes ligzda", mis oli samuti saanud turunduse jaoks LEADER toetust. Priekuli park ja päikesekell Kolmandal päeval külastasime Priekulis kohalikku parki, kus oli arendatud välja haruldane rododendronite kasvuala, mis pani kõigil silmad särama! Pargi keskel oli päikesekell, mis oli kujundatud koostöös teadlastega ja oli tõeline maastikukunsti element. Pargi kolmas element oli terviserada paljajalu liikumiseks. Park andis külalistele palju inspiratsiooni ja soovi oma kodukohas midagi arendada. Minu lemmik oli Priekuli park. Esiteks omavalitsuse soov linnaruumi parandada, unarusse jäänud maa-ala korda teha, lisaväärtusteks taimekoosluse rikastamine paikkonna puude-põõsastega, millest saab külastajatele lugu rääkida. Muljetavaldav, kuidas kogukond end pargi rajamisse pühendas! Päikesekella ideekonkurss, mille võitis lapse idee ning lahe väike, kuid efektne terviserada, mis oli samas põnev kujunduselement. Kuidas pargi rajamine nii põnevaks tehti, et suured ettevõtted ei tahtnud kõrvale jääda ja rahaliselt toetasid, samuti LEADER toetusega rajatud valgustus ja teerajad. Väga meeldis rododendronite ala kaitseks ja jalutajatele parema vaate pakkumiseks lahendus laudteede abil. Avalikud elukeskkonda parandavad projektid on minu arvates alati tänuväärsed, sest kasusaajaid on kõige rohkem. (Signe Müür, Kirderanniku Koostöökogu) "Vot see oli nüüd tõeline ime - kohalike inimeste algatusel rajatud park. Jalataldade massaažiks oli tehtud erinevatest kividest ruutude kaupa käimisrada. Usutavasti ergutasime kõik oma ravivajavaid tallapunkte, sest pärast olid kõik väga rõõmsas tujus. Eraldi vaatamisväärsuseks oli aga päikesekell, millele konkursi korras oli koolipoiss nimeks pannud „Õnnelik päike“. Giidi juttude järgi oli see üks täpsemaid päikesekelli Euroopas, võib-olla isegi maailmas." Mai Kukk, Järva Arengu Partnerid Toidutootmisega tegelevad väiketootjad Raunas oli esimeseks külastuskohaks väikeettevõte “Latnature”, mis tegeleb naturaalsete krõpsude tootmisega. Tegemist oli väga uudse lähenemisega - valmistades köögiviljadest, nagu seller, punapeet, porgand ja kapsas, tervislikke tšipse. Nendest omakorda oli tehtud veel ka magusaid variante. Lihtsalt vaimustav idee! Jällegi mitte keegi ei lahkunud ilma ostuta, mõnel lausa suured kotid käes. On tore, et nii vajalikud ja tervislikud ideed LEADERi poolt rahastust on saanud. (Mai Kukk, Järva Arengu Partnerid) “Latvijas ķiploks” tegeleb küüslaugu toodete tootmisega. Põnevad tooted nagu küüslaugu tee, mesi, kommid, pestod jm tekitasid koostööhuvi. Piirkonnas toimub ka küüslaugufestival, kuhu plaanitakse nüüd ka Eestist osalema tulla! "Meeldis nende kontseptsioon, noorte harimine koolituste kaudu, degustatsioonide korraldamine enda poes, erinevate turgude otsimine laatadel-messidel osalemise kaudu. Ära märkimist väärib ka teiste kohalike tootjate kauba müük enda poes. Erinevad tootjad teevad koostööd oma kogukonnas, nii tekibki õige kogukond." Kärt Kangur, Partnerid Viimased külastused Apes! Päeva viimased objektid olid Apes - tutvuti Ape põhikooliga, kus lisaks õppetööle on leidnud koha ka kohalikud seltsid. LEADER on rahastanud mitmeid käsitöö- ja noorte spordiprojekte. Paljud kooliõpetajad on ise seltsides, MTÜs tegutsevad ja agarad taotluste kirjutajad. Tänu hokiklubi LEADER projektile on koolimajas kogukonna käsutuses mitu lauatennise lauda, millised on pidevas kasutuses ja korraldatakse pidevalt võistlusi. Samuti on hokiklubi saanud LEADER toetust hokiväljaku rajamiseks, -varustuse ja jäätootmismasina soetamiseks. Selts "Tammetõru" on remontinud ja sisustanu koolimajas ühe ruumi, kus lapsed saavad enne bussile minekut oma vaba aega veeta, mängides erinevaid mänge ja muid tegevusi tehes. Samas hoones tegutseb Ape kõige vanem selts "Ape Arengu Klubi". LEADERist on 2011. aasta projektiga seltsile ostetud 8 õmblusmasinat ja 2 tikkimismasinat, mis on igapäevases tihedas kasutuses. Masinaid saavad kasutada kõik, kes kogukonnas soovi avaldavad ja samuti kooliõpilesed käsitöö tundide raames. Kool aitab seltsi muretseda vajalikke materjale. Peale LEADER projekti on kirjutatud veel 5 teist taotlust teistesse fondidesse. Samuti on remonditud ja sisustatud väga korralik õppeköök. Algselt oli see mõeldud kohalikele tootjatele, et nad saaksid nõuetele vastavas köögis oma tooteid valmistada. Küll on tootjad takerdunud seaduste bürokraatiasse ja köök plaanitu järgi hetkel ei toimi. Küll aga kasutatakse kööki erinevate seltside poolt koolituste läbiviimiseks ja õpilaste kodundustundide läbiviimiseks. (Ülle Urbanik, Võrumaa Partnerluskogu) Kas oli Lätil meile veel üllatusi? Oli! Selles veendusime Ape keskkoolis, kus nõukogude hiigel-aegadel ehitatud koolihoone oli seestpoolt juba kulumas ja veidi räsitud olekus. Aga nii mõnedki ruumid olid LEADER toetusega korda tehtud ning mittetulundusühingutele sümboolse hinna - 1 euro eest - välja renditud. Nii oli seal kunsti tuba, õmblusateljee ja korralik kaasaegse sisseseadega köök kokakunsti õppimiseks. Tabasin end juba korduvalt mõttelt - kõik on võimalik, kui tahetakse! Vastu võttis meid seal director Dāvja Ozoliņa. (Mai Kukk, Järva Arengu Partnerid) Viimaseks külastasime noorteklubi "Roopad" algatusel asjatundjate abiga Apesse loodud BMXi rada. Igal aastal korraldatakse rajal ka võistlusi, 2017. aastal osales 32 võistlejat. Rada hooldab KOV koos noorteklubi liikmetega. Noorteklubi algatusel ja LEADER rahadega on rajatud BMX raja äärde ka välijõusaal, mis on väga tihedas kasutuses. Samuti on valminud projekti toel kaks välivõrkpalli platsi ja katusealune koos laudade pinkidega võistluste läbiviimise tarvis. Mida õppisime, mida meelde jätsime Reis oli väga inspireeriv ja palju ideid andev. Õppereisi osalejate hulgas oli palju uusi olijaid, kes varem taolistel tuuridel osalenud polnud. Nende jaoks pakkus inspiratsiooni ka omavaheline suhtlemine. Kindlasti väärib märkimist ka see, et kohvipauside ajal ei pakutud meile lihtsalt poest ostetuid pirukaid, vaid ka need väikesed soolased-magusad saiakesed olid kohaliku tootja tehtud ja just meie külastuse jaoks. Meeldis ettevõtjate omavaheline koostöö, meeldisid toodete pakendid ning kõige tähtsam, et need inimesed nautisid seda mida nad tegid. Ja nad tutvustasid külalistele (meile) oma tooteid ja tegemisi suure uhkusega. Nii peabki olema! (Kärt Kangur, Partnerid)

« Tagasi