INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2023-09-06
Nr:	532
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=9958&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Külade areng
Kirjatüki pealkiri:	Küla elab, küla jääb - Aasta küla 2023 konkursist
Kirjatüki autor:	Helene Kõiv ja Reve Lambur
Organisatsioon:	maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=9949&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Külaliikumine Kodukant on konkurssi "Aasta küla" korraldanud juba aastast 2005, seda igal teisel aastal. Seega sai see aasta tähistada konkursi 10. aastapäeva! Uhke ja pidulik! Aasta külaks valitakse küla või alevik, mis on olnud ühel või teisel moel silmapaistev külalistele ning suurepärane elupaik kohalikele elanikele. Kodukandi koostatud konkursi põhikirja järgi on ettevõtmise eesmärgiks avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest, jagada laiemalt häid kogukonna toimise praktikaid, aidata kaasa maaelu positiivse maine kasvule ning teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti Vabariigis. Parimatest parimate valimine läbi kolme vooru Aasta külaks kandideeris sellel aastal kokku 33 küla, mille hulgast valiti maakonna siseselt välja 15 nominenti, kõigist 15st Eesti maakonnast. Väljavalitud külad olid tõesti mitmekülgsed! Seejärel hinnati nominente kaheastmelise süsteemi alusel - külade saadetud ankeediinfo põhjal ja "oma silm on kuningas" meetodil ehk küladega käidi ka kohapeal tutvumas. Komisjoni kuulusid Riigikogu esimees Lauri Hussar, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Taavi Kurvits, Eesti Leader Liidu tegevjuht Triin Kallas, Maaelu teadmuskeskuse Maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur. Eesti Maaturismi Ühingu nõukogu liige Aare Rebban, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Mailiis Kaljula, Eesti Külaliikumine Kodukant liikmeskonna esindaja Tiina Heidemann ning eelneva Aasta küla esindaja Viskla külavanem Erkki Karjamaa. Kliki fotol, et suurendada. Fotol hindamiskomisjoni liikmed. Allikas: Eesti LEADER Liidu Facebooki leht. Maaeluvõrgustiku esindajal on juba mitmendat korda olnud au olla hindamiskomisjonis. Sel aastal esindas maaeluvõrgustikku Reve Lambur, varasemalt on olnud komisjonis Ave Bremse, Ester Valdvee, Konstantin Mihhejev. Reve Lambur leiab, et aasta küla hindamiskomisjoni liikmeks olemine on väga suur privileeg: "Kõik nominendid olid vähemal või rohkemal määral väärt aasta küla tiitlit, kuid valik tuli teha ning hindamiskomisjoni poolt ostus valitus Kaerepere alevik Raplamaalt. Eks kaks tundi oma külas võõrustada hindamiskomisjoni, oli väljakutse kõikidele küladele - kuidas tuua esile oma küla kõige paremad palad. Taaskord sai kinnitust teadmine, et "Küla elab, küla jääb, küll ta elab, küll ta jääb, külatanumatel kaigub vabaduse hääl" (fraas külade hümnist Aapo Ilvese sõnadega) ning et Eesti inimesed on sõnaseletamatult sõbralikud, tegusad, rõõmsameelsed, andekad ja kokkuhoidvad. Suvistele aasta küla nominentide külastustele tagasi mõeldes on pea täis helgeid mõtteid ning süda on täis tänutunnet." Aasta küla hindamiskomisjoni kohta leiad rohkem infot SIIT Varasemad aasta küla laureaadid leiad SIIT Hurraa kõik on võitjad! Võitja ja eripreemiate saajad kuulutati välja 19. augustil 2023 Sadala kõlakojas Jõgevamaal, kuhu olid kutsutud kõik konkursile esitatud küla, sh 15 nominenti. Saame nendega lähemalt tuttavaks. Neil küladel tasub silm peal hoida ja võimalusel külastada! Eestimaa on täis üllatusi, toredaid inimesi ja ägedaid ettevõtmisi. Vedanud on kohtadel, kuhu satuvad hullude mõtetega sädeinimesed, kes tulevad ja teevadki ära ning suudavad kaasata ka külarahvast. Mitmed nomineeritud külad said aasta küla konkursist tõuke, et oma küla sümboolika välja mõelda, osadel oli see varem olemas. Kaerepere alevik Raplamaal - AASTA KÜLA 2023 Kaerepere alevik (541 elanikku) koos seda ümbritsevate küladega (Kumma, Saunaküla, Valtu-Nurme, Kaerepere, Saksa, Hertu ja Põrsaku) on ideaalne elupaik igas eas inimestele. Õnnelik on see, kellel on olnud võimalus siin kasvada ja elada ning kes on siia oma tee leidnud või leidmas - Kaerepere kandis kanda kinnitanud elanikel on olnud oskust ja jaksu hoida järjepidevust ja traditsioone aastakümneid, olles tänulikud eelnevatele põlvedele ning andes võimalusi uutele tulijatele. Olulised paigad: Seltsimaja, külaplats, ujula, koolimaja seinal olev pilt, laste rulapark, kogu küla heakord Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Kaerepere lummas oma heakorraga - oli tunne, et seal käib kogu aeg konkurss, kelle koduõu (sh ka kortermajade ümbrused) on ilusaim. Lummas vanal koolimajal olev laste osalusega valminud suur pilt, rulapargi saamislugu, ooperivaatamise õhtud, seeniorite aktiivne tegevus. dd dd Kaerepere küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Leesi küla Harjumaal Leesi küla asub Kuusalu vallas Juminda poolsaare läänerannikul. Leesi külas viimastel aastatel tehtud tööd ja tegevused on kestlikud, väärtustades olnut, aidates ühendada kogukonda ja erinevaid põlvkondi. Seda kõike ikka selleks, et tublidel Eestimaa inimestel oleks rohkem põhjust kokku tulla, üheskoos väärtust luua ja tehtu üle rõõmu tunda. Olulised paigad: Leesi Katariina kirik ja surnuaed, Leesi kogukonnapood, Leesi rahvamaja, Leesi sadam Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Armas kaluriküla, kus koos tegutsevad noored ja vanad ning kogukonna koostöös ja rahastusel rajatud Leesi pood on väga väärt ettevõtmine! Lisaks on neil oma sadam, mille on rajanud tubli kohalik ettevõtja. Rahvamaja on toimekas ja tegus. Poe taga toimuvad juba kolmandat aastat kontserdid - sel aastal valmis kogukonna koostöös uhke lava. Palju mõtteid ja ideid, mis ootavad oma järge! dd dd Leesi küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Puski küla Hiiumaal Aastal 2020 asus külasse elama järjest kolm uut perekonda, mis tekitas rahvaarvu kasvu 300%-liseks. Hetkeseisuga on külas neli aastaringset ja kaks suvist talupidamist, milles elavad aktiivse ja positiivse meelelaadiga ühte hoidvad pered. Külas elavate inimeste ametite näol on esindatud toitlustus, turism, ärindus, ehitus, meditsiin, kultuur, loodus ja sotsiaaltöö. Loovust voolab ojana! Ja huumorimeel viib edasi! Olulised paigad: Puski kirik Instagram Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Puski küla asus justkui eikusagil, kuid seal olles ja kolme aktiivse talu pererahvaga suheldes said aru, et see ongi see päris maa elu - keset metsi, aga ikkagi turvaliselt, sest Sul on naabrid, kes on samal ajal ka Su sõbrad - naabersõbruskond? dd Puski küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Soonurme küla Ida-Virumaal - Valdade ja Linnade Liidu eriauhind Soonurme külaliikumine on suhteliselt värske - küla üritustega alustati 2018. aasta suvel kohalikus Soonurme raamatukogus külapäeva korraldamisega. Olulised paigad: Soonurme külamaja/raamatukogu, Janeku pood Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Soonurme küla vastuvõtt oli väga soe - justkui oleks sattunud väikesele perekondlikule koosviibimisele, kus räägitakse, tantsitakse, lauldakse. Mõnus sõbralik koosolemine. Külas asuv pood oli justkui see päris külapood oma võlgnike vihikuga. dd Soonurme küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Tapiku külade piirkond asub Jõgevamaa lääneosas Põltsamaa vallas. Tapiku külade piirkonda kuuluvad Lahavere, Kauru, Tõivere, Jõeküla, Vanaküla, Tamsi, Uduküla. Tapiku on teistest asulatest niivõrd eemal, et kunagi kutsutud teda väljaspool isegi "Tapiku Vabariigiks", muust maailmast eraldavad teda metsad, sood ja rabad. Küla sümboolikal on kõrvits ning Tapikut on kutsutud isegi kõrvitsa pealinnaks, sest sel sügisel toimub juba kuuendat korda Kõrvitsapäev! Olulised paigad: Tapiku raamatukogu-külamaja koos külaplatsiga, Tapiku mõis, Vabadussõja Võidualtar, Eesti kuulsaima vilepillimeistri töökoda Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Tapikul saime kõige armsama külamaja saamisloo osaliseks, mida rääkis Hiie Nugis - tema armsus, vahetus ja huumor, tegid külamaja saamisloo kuulamise väga nauditavaks. Tegemist on tõelise kõrvitsapealinnaga, sest isegi jäätise sisse pannakse seal kõrvitsat - väga hea näide ettevõtja (kohalik kõrvitsakasvataja) ja küla omavahelisest koostööst. dd Tapiku külade piirkond. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Albu küla Järvamaal - Maaeluvõrgustiku eriauhind Albu küla on tõeline traditsioonide kants - Alburahva Teater tähistas 2022. aastal oma 40. sünnipäeva ning 1986. aastast käib koos segarahvatantsurühm Kakerdaja. Lisaks on külas segakoor Sink Sale Proo, tegutsevad rahvamuusikud Albu simmeldajad ning Ärmoonikud, 20. korda on Tammsaare sünniaastapäeva tähistamiseks läbi viidud koolinoorte võistulugemist "Hansenist Tammsaareni", 22. korda on korraldatud Albu mõisa kunstisuve, 20. korda on toimunud Albu rahvusvaheline karikavõistlus klassikalises tõstmises (Albu Cup) ning toimuvad 28. korda Indrek Liiva mälestusvõistlused sangpommitõstmises. Viimastel aastatel on sellesse uhkesse nimekirja lisandunud ka laste pillilaager "Meite lapse pillituba" ning rahvamuusika tantsutoad. Olulised paigad: Albu mõisakool, Jäägri villa Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Albu külastus oli kõige aktiivsem ja tegevustest tulvil - kahe tunni jooksul sai sõita ATVga, näha tõstmist ja rahvatantsu, kuulata laulukoori ja klaverimängu, vestelda kohalike eakatega ja lastega, nautida lühikest etendust, külastada Jäägri villat. Oli näha, et kogukonnas jagub tegevusi kõigile, kes midagigi teha soovivad. dd Albu küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Puise küla Läänemaal - Leader Liidu eriauhind Puise küla ümbritseb meri ja tegemist on vana kalurikülaga, mis asub Matsalu rahvuspargi alal. Külas tegeletakse väikest viisi põllu- ja loomapidamisega ning käsitööga. Suuremaid ja väiksemaid lambakarju on näha igas küla nurgas ning lisaks kasvatatakse ka lihaveiseid, kes on head rannaniitude hooldajad. Kalapüügiga tegeletakse Puise ninal, endised kalatšehhi ruumid on aga ümber ehitatud majutusasutuseks Olulised paigad: Külamaja/bussiootepaviljon, Puise sadam, Puise Nina külalistemaja, mälestuskivi Puise suurpõgenemise paadipõgenikele, Põgari palvemaja Veebileht, Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Puise küla jäi väga eredalt meelde oma bussiootepaviljoniga, mis ühtlasi täitis ka külamaja funktsiooni - sealt saab külarahvas kätte oma kirjad, istuda koos, lugeda ajalehti-ajakirju, soetada iseteeninduskülmikust midagi söödavat. Küla ise oli väga mitmekesine - kalandus, loomapidamine, maaturism… ning kalasupp maitses imeliselt! dd Puise küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Vainupea küla Lääne-Virumaal Vainupea küla paikneb Haljala vallas Lahemaa rahvuspargi idapiiril Vainupea jõe suudmes. Küla on tuntud suurepärase suvituskohana oma vaikust ja privaatsust pakkuva asustuse ning puutumatu loodusega. Pulmalistele ja pulmakorraldajatele on Vainupea tänu romantilisele rannakabelile meelispaigaks. Läbi aja on kohapeal toimunud seltsielu ning küla kogukonna eestvedamist. Suvine kultuuriprogramm on nii kohalikele kui ka kõigile külalistele rohkelt elamusi pakkuv. Küla kogukond panustab vabatahtlikkuse alusel Vainupea kabeli haldamisse ja sündmuste korrapidajaks olemisse. Olulised paigad: Vainupea kabel, rippsild, laudtee Veebileht, Facebook, Instagram Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Vainupeal oli väga tugevasti tunda noort hingamist ja energiat - meeletut soovi ja tahet panustada küla arengusse ja muudkui teha midagi koos ära. Külal on olemas nii veebileht kui ka FB ja Instagrami konto. Külavanem saadab igakuiselt kogu küla listi õnnitlused sünnipäevalastele. dd Vainupea küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. - Peri külas tegutsevad aktiivsed noored mehed, kes panustavad aktiivselt oma küla arengusse. Kogukonna algatusena on valminud uhke mänguväljak lastele. Olulised paigad: Peri raamatukogu, Peri mõisa park, sh Oru pettai, laste mänguväljak, talvel uisuplats koos uisulaenutusega Facebook - Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Peri külasse on kolinud viimasel ajal aktiivsed noored pered, kes on valmis oma küla arengusse panustama. Juba praeguseks on märkimisväärselt tehtud, kuid plaanid on suured. dd Peri küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Suurejõe küla Pärnumaal - Päästeliidu eriauhind Suurejõe küla asub ajalooliselt Uue-Vändra mõisa piirkonnas. Elukeskkond on looduskaunis, kus Käru jõgi ühineb Pärnu jõega. Olulised paigad: rahvamaja, laste mänguväljak Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Hindamiskomisjoni külaskäiguks oli kohale kutsutud mitmed piirkonna ettevõtjad, kellest osa pakkusid oma tooteid müügiks. Oli näha ja tunda, kuidas kogukonda on tulnud elama noori aktiivseid peresid, kes oma piirkonda on valmis panustama. Külavanem ise aktiivne naiskodukaitse liige, mistõttu oli väga hästi läbi mõeldud ka kogu küla kriisiplaan. dd Suurejõe küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Neemi küla Saaremaalt - Suurperede Liidu eriauhind Sel aastal loodi Neemi küla logo, kus läbivateks sümboliteks on: kaugele paistvad kõrged puud dendraariumis ja ka mitmetes kohtades külas; sõna "neem" ise, mis on otsene sild kaugesse minevikku (üks pikemaajaliselt käibinud termineid selle paiga tähistamiseks); lapsed toimetavad Neemi küla igas õues - küla kui suur koduõu. Suured ja väikesed, vanad ja noored - eluring; labürint; kiviaiad. Olulised paigad: Postimaja ja külaplats, Eesti suurim labürint, Mihkel Ranna dendraarium, pikad kiviaiad Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Tõeline Bullerby, kus lastel on täiesti omaette n-ö PÄRIS maa elu! Väga muljetavaldav oli labürint ning kiviaedade juurde rajatud tootsi peenrad. Samuti oli väga muljet avaldav dendraarium, mille puhul tundus, et selle looja on alles hiljuti meie seast lahkunud, mitte juba üle 60 aasta tagasi - uskumatu kogemus, kuidas on suudetud seda hoida selliselt, et see mulje tekkis. Kogu küla oli justnagu üks suur pere. dd Neemi küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Äksi alevikus Tartumaal elab ca 500 inimest. Alevik asub Vooremaa Looduskaitse alal ja laiub mööda Saadjärve kallast. Järv, purjekad, paadid, kunst ja looduslähedus on väga suureks osaks kogukonna tegemistes. Olulised paigad: Galerii No 1, Äksi Kaubanduskeskus, Äksi kirik, Jääaja keskus, Äksi sadam, Järve pood Veebileht, Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Äksi lummas oma kunstnikuhinge ja hullude mõtetega - Galerii No 1 ja humoorikas Äksi kaubanduskeskus on igal juhul külastamist väärt. Kuna mõlemad asuvad tee ääres, siis tee julgelt peatus ja astu läbi. Äksi on külana väga laialivalguv, kuid õnneks on olemas inimesed, kes seda kõike koos hoiavad oma hullude ühiste tegemistega. dd Äksi küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Ritsu küla Valgamaal Ritsu küla asub Tõrva vallas ja nagu öeldakse, et heal lapsel mitu nime, siis ametlikult on küla nimi Linna küla, aga kõik ütlevad Ritsu, nii nagu ta kunagi ammu oli. Olulised paigad: Raamatukogu, noortetuba, kogukonna köök, mänguväljak, võimla Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Väga muljet avaldav oli see, kui palju oli ära tehtud vanas nõukogude aegses hiiglaslikus hoones, kus asub raamatukogu, noortetuba, kogukonaköök, võimla, jõusaal, kuid veel on pikk tee käia, et kogu maja saaks kasutusse võetud, sh ka ujula, mis kunagi valmis ei saanudki. Oli tunda, et töö noorte suunal ja nende kaasamine, on väga oluline. dd Ritsu küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Valma küla Viljandimaal - MTÜ Eesti Maaturism eriauhind Valma küla on Võrtsjärve ääres ainuke küla, mis asub vahetult Võrtsjärve kaldal. Valma on atraktiivne külalistele ning siinne romantiline rannaküla meelitab tagasi tulema nii omasid kui turiste. Valma külas on võimalik tegeleda põneva kalaprindiga (gyotaku). Olulised paigad: Infopunkt ja kalurituba, kalepurjekad Facebook Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Valma küla lummas sellega, et hindamiskomisjoni oli tulnud tervitama väga suur hulk kohalikku rahvast. Esmalt sõitsime ATV-dega läbi küla sadamasse, kus istusime kalepurjekasse, mis sõidutas meid Võrtsjärvele, kus nägime, kuidas kalurid tööd tegid. Seejärel oli võimalus osaleda väga eksootilisel kalaprindi õpitoas ning süüa imemaitsvat angerjasuppi ning vestelda kohaliku külarahvaga. dd Valma küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Ostrova küla Võrumaal - Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eriauhind Ostrova küla on pisike küla Setomaal, kus ametlikke elanikke on vaid 5, kuid sellegipoolest on tegemist väga aktiivse elanikkonnaga. Küla sündmustel saab viiest elanikust ca 35, sest kokku tulevad püsielanike suured suguvõsad ning Ostrova külast pärit, aga mujal elavad inimesed, kes siiski tunnetavad suurt sidet oma kodukülaga ning soovivad olla kaasatud ja kogukonnasündmustest osa võtta. Küla ja talud on korda tehtud ja heakorrastatud ning kõige aktiivsemad talud on Lilleoru, Soo, Mäeotsa, Viitkari ja Kännu. Külas kasvatatakse mustsõstraid ning Ostrova Mari valmistab neist põnevaid tooteid. Olulised paigad: Ostrova küla festival, mis on toimunud juba 13 korda, osalemine Seto Kostipäeval Veebileht, Facebook1, Facebook2 Hindamiskomisjoni liikme mõtted: Ostrova on aasta küla 2023 nominentidest kõige väiksem või üks väiksemaid, kuid vist kõige kuulsam või üks kuulsamaid. Tegemist on tõesti väikese külaga, kus kõik vana on väga hästi hoitud ning majade ümbrused on hoolitsetud. Lisaks Ostrova küla lugudele sai kuulda seto meestelaulu ning saime osa Seto jaanitulest. dd Ostrova küla. Kliki fotodel, et suurendada. Autor: Reve Lambur. Palju õnne kõigile! Suurim tugevus Eesti külaelus on aktiivsed inimesed 2021. aasta küla tiitli võitnud Viskla küla külavanem Erkki Karjamaa sõnul on selle-aastase võitja puhul raske välja tuua seda ühte faktorit, mis võidu tõi: "Ikka kõik kokku - korrastatud alev, sära inimeste silmades, kes meid vastu võtsid, koostöö kohaliku omavalitsuse ja kohalike ettevõtjatega - seal oli kõik olemas. Arvan, et suurim tugevus Eesti külaelus on inimesed, kes tahavad midagi oma elukeskkonna paremaks muutmiseks ära teha. Õnneks neid inimesi meil Eestimaal ikka veel on." Karjamaa sõnul teised osalenud külad, keda eriliselt ära ei märgitud, kurvastama ei pea: "Kõik kes aasta küla konkursil osalesid on ju võitjad! Kindlasti tehke sirge seljaga oma asja edasi, kuni su küla veel elab, elad sina ka." Karjamaa leiab, et konkursil osalemine on meeletult äge kogemus, kogu küla pingutab ühiselt, ka inimesed kes muidu tagaplaanil on. "Peale võitu on meid külastanud üle 1000 inimese, Eestimaa eri paikadest ja välismaalt. Uued tutvused ja kontaktid, tuntus ja tunnustamine. Meie küla puhul on üheks kasuteguriks ka uue tolmuvaba tee rajamine KOV-i poolt, oleme seda oodanud üle 20 aasta J. Kuna võitja küla esindaja osaleb ka hindamiskomisjoni töös, siis minule isiklikult oli ka see väga tore kogemus. Näha mis toimub Eesti külades, millised on rõõmud ja mured, millega tegeletakse jne. Lihtsalt võrratu!" Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Taavi Kurvits leidis, et Kaerepere aleviku edu võti oligi eelkõige stabiilsus ning tugevus kõikides aspektides, mida hindamiskomisjon hindas. "Neil oli väga tugev kogukonna sisemine koostöö, töötav ja toimiv suhtlus kohaliku omavalitsuse ning piirkondlike arendusorganisatsioonidega ja selge tegevusplaan oma eesmärkide saavutamiseks. Kui aga peaks ühe konkreetse teguri välja tooma, siis selleks on loomulikult inimesed. Ka Kaerepere inimesed olid need, kes võidu koju tõid ja muutsid Kaerepere Aasta küla tiitli vääriliseks." Kurvits tunnustab kõiki osalenud külasid: "Kõik 15 küla, kes lõppvõistlusel osalesid on omamoodi võitjad. Võttes arvesse, et Eestis on üle 4000 küla, on juba oma maakonna esindamine selliselt auväärt üritusel märkimisväärne saavutus. Mitmed külad said ka eripreemiad valdkondliku silmapaistva tegevuse eest. Paratamatult on iga küla erinevas arenguetapis ning võitjaid saab teatavasti olla ainult üks. Samas olen ma täiesti kindel, et kõik osalenud külad on kogemuse võrra rikkamad ning näevad selles protsessi osalemisest suurt väärtust oma edasises tegevuses." Kurvits nendib, et taolisel konkursil on mitmeid boonuseid: "Konkursil osalemine küla tasandil annab võimaluse suurendada kogukonna ühtsust ja koostööd ühise eesmärgi (elukeskkonna arendamise) nimel. See loob soodsa pinnase uute ideede tekkeks, kogukonna laialdaseks kaasamiseks ning senise saavutuste hindamiseks. Oma küla saavutuste esile tõstmine ja heade praktikate jagamine teiste külade ja piirkondadega on kindlasti oluline osa külade arengust. Kui hinnata kasutegureid laiemalt, siis oluline väärtus on ka laiemale avalikkusele tutvustada, et Eestis on aktiivsed ja elujõulised külad ning kõikjal Eestis on hea elada." Lisainfo: Vaata videot YouTubest 19. augustil toimunud Aasta küla tunnustussündmusest Sadalas. 2. septembril läks ETV eetrisse hooaja esimene Maahommik, kus on Eestimaa aasta külast - Kaerepere alevikust - 15 minutiline ülevaade. Saade on vaadatav SIIT, Kaerepere lõik algab 20.47.

« Tagasi