VASTUS: |
Kogu paremusjärjestus kinnitatakse korraga, mitte projektide kaupa.
Seotuse ilmnemisel tuleb igat juhtumit eraldi vaadata, et selgitada välja, kas on alust taandada või mitte. Juhul kui kohalik omavalitsus (KOV) esitab projektitaotluse (või esitab taotluse selle KOVi allasutus) ja selle KOVi esindaja kuulub tegevusgrupi juhatusse, siis peab kindlasti taandama. LEADER määruse seletuskirja § 21 lõige 4 punkti 4 kohaselt peab juhatus järgima taandamise nõuet.
Kui aga paremusjärjestuses on näiteks antud valla piirkonna taotlejate taotlused, siis vallavanem ei peaks ennast sellise paremusjärjestuse kinnitamiselt taandama. See ei saa olla reegel, sest igal juhul tuleb välja selgitada, kas on alust taandamiseks või mitte ja käituma vastavalt.
NB! Samas kui peaks tekkima olukord, kus juhatuse liikmetest taandavad end muude sektorite esindajad ja otsustamisel tuleb enamus hääli avaliku sektori esindajatelt, siis ei ole juhatus täitnud Euroopa määruse 1305/2013 artikkel 34 lõige 3b nõuet, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused ja ei ole juhatus pädev paremusjärjestust kinnitama.
Sama kehtib ka olukorras kui peaaegu kõik juhatuse liikmed taandavad end otsuse tegemisel seetõttu, et nad on seotud paremusjärjestusse kantud projektidega.
Kui juhatus paremusjärjestuse kinnitamisel ei vasta määruse nõuetele, siis tuleb paremusjärjestus kinnitada üldkoosoleku poolt. |