EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Projektinäidete andmebaas
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

Projektinäidete andmebaas

   

PROJEKT: Maakarja lehmad
MEEDE: 2.3.3
Meetme nimi: Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
Valdkond: põllumajandus/ keskkond
Märksõnad: ohustatud tõug;maakarja lehm;põllumajanduskeskkond
Projekti algus: 2008
TOETUSE SAAJA: Enno Lohu (Andressaare talu)
Toetuse summa: 2008. a - 16 278 krooni (1040 EUR), 2009. a - 18 991 krooni (1213 EUR)
Projekti taust: Andressaare talu koplites on nudipäised eesti maatõugu veised karjamaid hooldanud ja rammusat piima andnud juba seitse aastat. Esimest korda nägi talu perenaine Merja Magnus seda tõugu lehmi Pärnumaal Kurgjal C. R. Jakobsoni talumuuseumis ning mõtles, et oleks idülliline vaatepilt, kui kaks sellist lehma tema kodu juures puisniidul rohtu sööksid ja selle korras hoiaksid.

Seitse aastat tagasi olid talus eesti punast tõugu lehmad ning lihaküülikud, kuid kuna küülikuliha transportimine Tallinnasse ei tasunud ennast ära, tuli teha muudatusi.
Projekti eesmärgid: Eesti maatõugu veise kui ohustatud tõugu looma säilitamine, mis on oluline kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse tagamiseks.
Peamised tegevused: Talus kasvab neli eesti maakarja lehma, kaks mullikat, kaks vasikat ning üks pull ja lisaks ka üks mustavalgekirju lehm.
Projekti tulemused: Praeguse karja parim piima­andja on lehm Loori, kes 2008. aastal sai tiitli “Parim Eesti maatõugu lehm”. Eelmisel aastal andis ta laktatsiooniperioodil (305 päeva jooksul) 7080 kg piima keskmise rasvaprotsendiga 4,91. Kõige parema piimaanniga loom on laktatsiooniperioodi jooksul lüpsnud veidi üle 8000 kg.

Eesti maatõugu veised on väiksemad kui teised meil levinud tõud ning nende endi eluspüsimiseks vajalik energiavajadus on tunduvalt väiksem kui suurematel tõugudel. Maakarja lehmade piima valgu- ja rasvasisaldus on suurem kui teistel.

Pereema on endale loonud tänu loomapidamisele töökoha maal ning võimaldanud oma lastele toreda lapsepõlve.
Kogemused ja saadud õppetunnid: Nelja-viie lehma pidamine kuulub praegu rohkem hobi kui majandustegevuse valdkonda, kuid majandustegevust aitavad üleval hoida erinevad toetused. Taotletakse ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetust, karjatamistoetust, ühtset pindalatoetust ja puisniidu hooldamise toetust.
Lisainformatsioon projekti kohta: 4. november 2010 - Põllumajandusministeeriumi tellimusel ilmus edulugu Maalehes, link artiklile http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1144&page=3265&action=article&
Kontaktisik: Merja Magnus
Maakond: Viljandimaa
Projekt andmebaasi sisestatud: 2010-11-12

« Tagasi

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo