| PROJEKT: |
Rakendusuuring - TÜ Talukartul ja Jõgeva SAI |
| MEEDE: |
1.7.1 |
| Meetme nimi: |
Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö |
| Valdkond: |
teadusalane koostöö |
| Projekti algus: |
2011 |
| TOETUSE SAAJA: |
Tulundusühistu Talukartul |
| Projekti taust: |
Tegemist 3-aastase projektiga, mida teevad koostöös TÜ Talukartul ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut (SAI). Projekti juhib Jõgeva SAI eesotsas projektijuhi Mati Koppeliga. Rakendusuuringu täpne nimi on "Kohtspetsiifilise kartuli-lehemädaniku tõrje ning niisutusvajaduse monitooringusüsteemi rakendamine kartuli kvaliteedi parandamiseks ja omahinna optimeerimiseks".
Projekti idee sai alguse kümmekond aastat tagasi alustatatud Eesti-Taani koostööprojektist, mille raames Jõgeval kasutati automaatilmajaamadest laekuvat informatsiooni ja vastavaid programme kartuli-lehemädaniku tõrjeaegade prognoosimiseks. Eesti-Taani projekti raames saadi info ainult Jõgeva kohta, kuid puuduvad teadmised kuidas süsteemi rakendada suuremas mastaabis. |
| Projekti eesmärgid: |
Projektil on kaks suuremat eesmärki:
1) kartuli-lehemädaniku tõrje;
2) niisutusvajaduse uurimine kartulikasvatuses. |
| Peamised tegevused: |
Projekti raames on püstitatud 13 i-Metos automaatilmajaamast koosnev vaatlusvõrk üle kogu Eesti, sh kolmes ettevõttes on kaks ilmajaama. Ilmajaamad on paigutatud arvestusega, et oleks võimalik uurida ilmastikust tulenevaid kartuli-lehemädaniku tõrje vajaduse erinevusi kolmel tasandil: kogu Eesti, maakond ja ettevõtte siseselt. Projektis osalevad on TÜ Talukartul liikmed. Ilmajaamadest saadud andmed salvestuvad automaatselt Austria serverisse, ning on kõigile projektis osalejatele Internetis kättesaadavad. Talunik saab andmeid näha veebilehelt www.fieldclimate.com, kuhu ta saab sisse logida oma kasutajanime ja salasõnaga. Samalt veebilehelt saab talunik tellida ka ilmajaama asukoha põhise lokaalse ilmaennustuse.
Projektis kasutatavad i-Metos automaatilmajaamad mõõdavad õhuniiskust ja -temperatuuri, sademeid, tuulekiirust, päikesekiirgust, kaste hulka ning maa sees oleva sensoriga mullaniiskust. Ilmajaamad töötavad päikesepatareidega ning andmed kantakse GPRS modemi abil Austrias paiknevasse serverisse. Ilmajaamu saab programmeerida andmeid mõõtma ja edastama kasutajale vajaliku sagedusega. Käimasoleva projekti jaoks mõõdetakse andmed iga poole tunni tagant ning mõõdetud andmed laetakse kolm korda päevas andmed internetti, mis tähendab, et põllumees saab värsket infot ilma kohta igal hommikul, lõunal ja õhtul.
Projekti raames on tõlgitud vajalikud kasutusjuhendid, veebilehe sisu ja kasutatavad programmid eesti keelde. On muretsetud litsentisid erinevate kartuli-lehemädaniku tõrje programmidele ning lokaalsele ilmaennustusele. Projektis kasutatavate i-Metos ilmajaamadega on seotud mitu kartuli-lehemädaniku tõrjevajaduse arvutamise mudelit. Kõigis mudelites esitatakse informatsioon küllaltki keeruliste tabelite ja graafikutena, millest algajal tavakasutajal on väga raske aru saada. Lisaks on mudelite info vaja seostada Eestis kasutatavate kartulisortide ja fungitsiididega. Mõlemas osas kuluvad ära Jõgeva SAI teadmised, mida jagatakse projektis osalevate talunikega. Projekti algusetapis annab Jõgeva SAI mudelite põhjal projektis osalevate talunike põldude kohta soovitused, millal ning millise preparaadiga tuleb põldu kartuli- lehemädaniku vastu pritsida ning talunik märgib ära, millal ta pritsis.
Automaatilmajaamad mõõdavad sademeid ning mullaniiskust, vastav mudel arvutab iga päeva kohta evapotranspiratsiooniga mullast eemalduva niiskuskoguse. Kokkuvõttes saadakse teada taimede normaalseks kasvuks ja arenguks vajakajääva sademete hulga. Käesoleva aasta juuli lõpuks oli projektis osalevatest kohtadest kõige kuivem Jõgeval, kus taimede niiskusevajak ületas 100 mm.
Projekti raames toimuvad ka projektis osalevate talunike koolitused eesmärgiga õpetada talunikke iseseisvalt programme kasutama. |
| Projekti tulemused: |
Projekt algas alles käesoleva aasta (2011) aprillis, siis hetkel veel raske suuri tulemusi välja tuua. Esimesteks tulemusteks saab lugeda eestikeelsete kasutusjuhendite, programmide ja veebilehe olemasolu ning 13 ilmajaamast koosneva vaatlusvõrgu töölerakendamist. Programmide senine kasutamine on näidanud väga suuri erinevusi kartuli-lehemädaniku tõrje vajaduses Eesti erinevates piirkondades. Juuli lõpuks oli eri põldudel tehtud 2-4 pritsimist, seejuures tuli eri põldudel kasutada erinevaid fungitsiide.
Projekti tulemusena saab jooksvalt teha mullaniiskuse monitooringut. Nt 2011.a juunis erines see kohtades, kus automaatilmajaam asub, kahekordselt. Nt Jõgeval 67 mm, Kohilas 137 mm (Inglistes 125 mm). Mullaniiskust mõõdab see ilmajaam 20 cm sügavusel maa sees oleva sensoriga. Juunikuu vaatluste põhjal saab öelda, et kõige kuivem oli Jõgeval. |
| Kogemused ja saadud õppetunnid: |
Ilmajaamad annavad head infot kuid on tavapõllumajandusettevõtjale kasutamiseks keerulised ning nõuavad tõsist tööd. Maailmas on ilmajaamade ja nendest laekuval informatsioonil töötavate programmide kasutamine põllumajandustööde planeerimisel laialt levinud, kuid Eestis senini mitte. Kuna igal maal on oma eripärad, siis teistes maade väljatöötatud programme ja mudeleid ei saa kunagi otse üle kanda. Need vajavad täiendamist ja kohandamist vastavalt kohalikele oludele.
Projektis osaleb ka Kalle Hamburgi talu, kelle põldudel on kaks ilmajaama: "Kui juba ühe kartuli-lehemädaniku tõrje saab tänu projektile vähem teha, siis on projekt taluniku jaoks ennast ära tasunud."
Projektile on juba praegu plaanis jätkuprojekt. |
| Kontaktisik: |
Mati Koppel, Jõgeva SAI |
| Maakond: |
Järvamaa |
| Projekt andmebaasi sisestatud: |
2011-08-11 |
« Tagasi
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles