NÄDALAINFO

SUUR Nädalainfo

• Kalanduspiirkondade ümarlaud
  

• Kalandusvõrgustiku nädalainfo 4.  - 11. mai 2012

04. aprillil kogunes sel aastal esimest korda kalanduspiirkondade ümarlaud. Päevakord oli tihe alljärgnevalt ülevaade mõndadest olulisematest teemadest.

Seoses uue perioodi planeerimisega on koos käinud strateegia planeerimisgrupp. Kalandusstrateegia koostamist sel perioodil Euroopa poolt nõutud ei ole, kuid strateegiagrupp, mis koosneb kalandussektori esindajatest leidis, et ühtse strateegia koostamine on siiski vajalik. Grupp on koos käinud kolmel korral ning esimesed teesid eesmärkide seadmiseks on paika saanud. Need on läbiräägitud ka Põllumajandusministriga, kes samuti leidis, et niisuguste teesidega võiks edasi töötada.  Põhimõtteline seisukoht strateegiagrupis on see, et rannakalanduses peaks jätkama senise regionaalse lähenemisega. See on ka põhjus miks esialgsete teeside hulgas on ranna- ja sisevetekalandus sõnastatud väga üldsõnaliselt. Seda osa kalanduspoliitikast on kavas planeerida regionaalsel tasandil ning tihedas koostöös kohalike tegevusgruppidega.
Ümarlaual tegi Kädi-Liis Sepp ettekande kalanduspoliitika visiooni eelnõu kohta. (ettekanne kättesaadav kalandusvõrgustiku veebis) Ettekandega seoses tõusetus arutelu seoses harrastuspüügi ja kutselise püügi tasakaalustamisega. Antud teemal nähakse palju probleeme. Seetõttu ongi oluline hõlmata ka harrastuskalanduse ühtsesse kalandusstrateegiasse. Strateegiagruppi on kaasatud ka harrastuskalanduse esindajad ning see annab pinnase ühiselt teemaga seonduvad probleemid ja vastuolud selgeks rääkida.

Põllumajandusministeeriumil on lähiajal plaanis tulla välja konkreetsema ajakavaga sellest kuidas võiks kalanduspiirkondade tasemel tulevast strateegiat arutada. Sellega seoses peaks kalanduspiirkonnad ühiselt leidma, mis on järgmisel perioodil Eesti rannakalanduse väljakutsed ning kas on ka probleeme, mis on kõikidel piirkondadel ühised. Nende probleemide osas peab kindlasti ka seadma prioriteedid. Kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup on seisukohal, et käesoleval perioodil olid rannakalanduses väga selged ja ühesed probleemid mida sai lahendada konkreetsete investeeringutega. „Võimalik, et järgmise perioodi väljakutsed ei pruugi olla eurorahaga lahendatavad,“ on Reinup mures.

Ümarlaual leiti, et käimasoleva perioodil tehtu hindamise ja järgmise perioodi planeerimisega peab nii piirkondlikult kui ühiselt alustama kohe. Sellele teemale on kavas pühendada ka kalandusvõrgustiku suveseminar 2012. Peavad ju uued piirkondlikud arengustrateegiad olema valmis hiljemalt 2014. aasta keskpaigaks. Ümarlaualt leidis aega osa võtta ka Juhani Papp, kes viimasel ajal rohkem Brüsselis resideerib. Brüsseli tasandil on hetkel käimas kaks suurt arutelu. Ühelt poolt on laual ühine kalanduspoliitika, mis üldjoontes vastab eesti ootustele ja seisukohtadele. Ainus, mille eest eesti esindus aktiivselt selles vallas võitlemas, on kalalaevaregistri piirangute kaotamine. Ühise kalanduspoliitika puhul teeb paljudele riikidele muret individuaalkvootide sisseviimine. Eesti kaluritel sel puhul muretsemiseks põhjust ei ole.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga on lood natuke segasemad. Praegu ei ole veel jõutud vaadata dokumenti kui tervikut, käimas on artiklitepõhine arutelu. Juhani Pappi hinnangul on ebareaalne eesmärk, mille kohaselt peaks aprilli lõpuks artiklitele „ühe tiiru peale saama“. „Eelnõu teksti veel muudatusi sisse viidud ei ole, kuid arutelude käigus on muutunud retoorika. Kui siiamaani on valitsev olnud nägemus territoriaalse arengu korraldamisest läbi ühe strateegia ja ühe tegevusgrupi, siis on töögruppides kõlanud ka arvamused ja arusaamised, et on ka teisi võimalusi. Lisaks on kindlasti suure löögi all laevastiku toetused. Detailides on lahendusi veel raske ennustada. Tundub ka, et kavas on oluliselt muuta administreerimissüsteemi. Praeguses eelnõus on endise 20 meetme asemel 40 meedet. See on saavutatud peamiselt tegevuste erinevate meetmete vahel laiali löömisega. Rohkem meetmeid tähendab kahtlemata ka rohkem aruandlust ja bürokraatiat. Praeguse seisuga on väga raske öelda millal fondi määrus võiks lõplikult valmida. Kindlasti peaksime oma tegevusi planeerima nii, et me ei oleks väga üllatunud, kui 2014.a. programm veel ei käivitu.“ vahendavad Brüsselis toimuvat Juhani Papp ja Kädi-Liis Sepp. Ülemineku perioodist tingitud viivitusi on kavas pehmendada käesoleva perioodi jääkide arvelt.

Kalakoelmute seis

Teise suurema teemana käsitleti ümarlaual Eesti kalakoelmute hetkeseisu ja tulevikku. Herki Tuus tutvustas keskkonnaministeeriumi kalakoelmutega seonduvaid tegevusi ja põhimõtteid. Seni on keskkonnaministeerium tegelenud peamiselt ohustatud liikide koelmute aladega ning vooluveekogudega. Laiaulatuslike merealadega tegelemine on kordades keerulisem. Täna on käimas projekt, mille käigus inventeeritakse olulisemad vooluveekogud. Põhimõte ongi selles, et kõigepealt kaardistatakse olukord ja probleemid ning seejärel leitakse võimalikud lahendused. Viimasel ajal on kõige rohkem tegeldud paisudega, peamiselt just merre suubuvates jõgedes. Viimase paari aastaga on kaladele ületatavateks muudetud 15 paisu. Erinevaid projekte on rahastatud näiteks KIKI vahendite ja Euroopa tõukefondide toel. Keskkonnaministeerium näeb ka EKFi kasutamise potentsiaali. Siin oleks hea ka kohaliku kogukonna algatused just nende kohalikult oluliste objektide puhul, mis täna keskkonnaministeeriumi prioriteedi hulka veel ei mahu.
Lisaks paljud vooluveekogud, mis on maaparandussüsteemi riiklikult hooldatavad eesvoolud, mida majandab Põllumajandus Amet. Nende puhul on projekteerimistingimustega ettenähtud, et nad peaksid endised sirgeks kaevatud eesvoolud taastama, lisama sinna voolusuunajaid, koelmuid jm.  Paisude omanikele on pandud vastav kohustus täitmiseks hiljemalt 1. jaanuar 2013. a. Siin on hetkel probleem selles, et paljud paisuomanikud alles avastavad, et neil selline kohustus on. Riigi kohustus EL veepoliitika raamdirektiivi kontekstis on tagada veekogude hea seisund 2015. aastaks.
Küsimus on selles kes võiks koelmute taastamisprojekte teha? KEM tegeleb suuremate ja raskemate projektidega ning prioriteetsemate liikidega. Keskkonna Amet tegeleb kohaliku tähtsusega objektidega. Täna on olukord selline, kus koelmute taastamisega võiksid tegeleda ka MTÜ-d. Kuna nii Keskkonnaministeeriumi kui Keskkonna Ameti ressursid on piiratud oleks niisugused ettevõtmised väga tervitatud.
Ümarlaud tundis muret, et tänane seis seoses ülesannete ja tegevuste jaotumisega erinevate ametkondade vahel on väga segane. Siin Herki Tuus vastu vaielda ei saanud. Ka ametkonnad ise ei ole omavaheliste ülesannete jaotustes selgusele jõudnud. Kurb reaalsus on ka inimressursi puudus. Näiteks Hiiumaal on kavas korraldada laia haardeline keskkonnateemaline seminar. Kuhu on plaanis kaasata kõikide seotud ametkondade ja huvitatud poolte esindajad. Piirkondade esindajad kasutasid ka võimalust keskkonnaministeeriumi esindajalt vahetult uurida kohalike probleemsete objektide ja nendega seonduvate projektide kohta. Samuti vahetati mõtteid kohaliku algatuse korras projektide läbiviimise osas.

Kalanduspiirkondade ümarlaua päevakord, ettekanded ja kokkuvõtted on kättesaadavad SIIN