08.11.2008

Eesti ja Vene delegatsioonid hakkavad Põlvas kalandusläbirääkimisi pidama

---

Allikas: Koit, Jaan Lukas

8. november 2008

Esmaspäeval algab Põlvas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vaheliste komisjonide järjekordne läbirääkimiste voor Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalanduse teemadel. Sel puhul andis ajalehele Koit intervjuu Eesti delegatsiooni üks liikmetest Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ja ühtlasi Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees URMAS PIRK.

Mis põhjusel Eesti ja Venemaa valitsusdelegatsioonid otsustasid seekordseid kalandusläbirääkimisi Põlvasse pidama tulla?

Selleks, et protsess väga üksluiseks ei kujuneks, on tavaks saanud, et läbirääkimised ja lõpp-protokolli allakirjutamine toimub ühe või teise riigi erinevates paikades. Seekord valis Eesti pool kohtumispaigaks Põlva.

Millistel teemadel on eesmärk kokkuleppele jõuda?

Põhimõtteliselt arutatakse tuleva aasta püügikorralduse ja kalakvootidega seonduvat. Nendest valdkondadest sõltubki ennekõike kalurite «leib». Kindlasti tulevad käsitlemisele ka täiendavad püügikorra muudatused.

Ise ootan Vene poolelt vastuseid küsimustele kalapüügist Pihkva järve Eestile kuuluvas osas. Samuti loodan ahvenakvoodi suurendamist teadlaste väljapakutavale, kuna kalurid hindavad ahvenavaru suuremaks kui teadlased.

Kes läbirääkimistel Eesti Vabariiki esindavad?

Delegatsiooni juhib keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Eestipoolse komisjoni koosseisu kuulub keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnajuhataja Ain Soome ja kalandusnõunik Lauri Vaarja, teadlasi esindab Tartu Ülikooli Mereinstituudi teadur Vaino Väino, kalureid mina ja Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing, Keskkonnainspektsiooni Lõuna-Regiooni peainspektor Tõnis Saarits. Kokku on delegatsioon üheksaliikmeline.

Kuidas võiks üldse iseloomustada Peipsi-äärse kalanduse hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid Põlvamaal?

Kahjuks on viimastel aastatel Põlvamaa kalandus teatud mõttes soikuma hakanud. Pean silmas ennekõike seda, et paljud kohalikud kalurid on müünud ajaloolised püügiõigused edasi teistest maakondadest pärit firmadele. Arvan, et eetilisuse mõttes võinuks nad püüda müüa püügiõiguse oma maakonda. Küllap kardetakse aga, et «naabrimees» saab rikkaks. Edukaimaks Põlvamaa kalandusettevõtteks võib praegu pidada tulundusühingut Salo-Kala Räpina rannas. Ka Tartumaa ettevõte Latikas püüab kuigipalju kala Põlvamaale kuuluva ranniku piirkonnas.

Kui head või halvad võimalused on Põlvamaale jäävas Peipsi järve osas kala kätte saada?

Põlvamaa püügipiirkonda jäävad Lämmi-ja Pihkva järv. Lämmijärves on hooajati väga head võimalused kohapüügiks, kõige rohkem leidub seal aga latikat.

Olete Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ja ka hiljuti loodud Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees. Millega need organisatsioonid tegelevad?

2002. aastal muutsime 1996. aastal loodud Peipsi Ühenduse Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liiduks, sest organisatsiooniga ühinesid ka jõgede ja väikejärvedeäärsed kalurid, tänaseks on meiega ühinenud ligi 2/3 piirkonna püüdjatest. Tegeleme põhiliselt kalurite ja riigi vahelise suhtlusega, koolituse ja kõigi kalanduspoliitiliste probleemidega, üheselt kalurite huvide kaitsega.

Tänavu kevadel moodustati põhieesmärgiga säilitada ja edendada Peipsiäärset elulaadi Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, millesse kuuluvad lisaks kalandusettevõtjatele ka kalanduse ja turismiga seotud mittetulundusühingud ja piirkonna omavalitsused. Praeguseks on arendajate koguga liitunud kaksteist omavalitsust ja peagi on ühinemas ka kolmeteistkümnes. Momendil on liikmeid kokku juba 106.

Kui tugevasti on nii ühes kui teises organisatsioonis esindatud Põlvamaa?

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidus on põlvamaalasi, TÜ-s Salo-Kalaja mitmed teised kalandusettevõtjad. Kalanduspiirkonna arendajate koguga on liitunud Räpina vald ning soovi on avaldanud on Mikitamäe vald ja ka Võõpsu Kalurite Selts.

Tasub märkida, et arendajate kogus on võrdsed õigused nii firmadel, valdadel, MTÜ-del kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatel. Arvatavasti peaks Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu kaudu kindlasti toetust saama Räpina sadama väljaehitus.

Kindlasti on võimalik toetust leida ka mitmetele turismiprojektidele ja on palju muidki võimalusi. Raha laekub aga siis, kui on koostatud strateegia.

Kõige olulisem ongi praegu arendajate kogu strateegia välja töötamine, mille kavatseme valmis saada tuleva aasta maikuuks.

Kogu on moodustanud ka töögrupid, millest üks tegeleb sadamate renoveerimisega, teine mikro-ettevõtete kala töötlemise ja otseturustamisega, kolmas turismi ja rannakülade taaselustamisega, samuti peavad siit ilmnema ka muud alternatiivsed piirkonnale sobivad elulaadi variandid.

Mida võib järeldada sellest, et Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu embleemi kaunistab Euroopa Liidu ja Euroopa Kalandusfondi sümboolika?

See tähendab seda, et Euroopa Liit aitab rahastada selle piirkonna ettevõtlikke inimesi.

Kui hästi on teie arvates Peipsi kala Eesti tarbijale kätte saadav?

Arvan, et Peipsi kala võiks siseturul rohkem müügil olla. Minu arvates võiks luua kala paremaks turustamiseks müügiketi. See tähendab logistilist süsteemi, mis tagaks näiteks selle, et Jõgevamaal Kasepää vallas asuva restorani Kuldkala tooteid saaks osta ka teistest Peipsi-äärsetest paikadest, et OÜ Latikas toodet oleks võimalik osta ka Vasknarvas, et Räpinas turul oleks võimalik osta Saadjärve angerjat jne.