Leader tegevusgruppide II suveseminar Lätis - "Õppida ja jagada kogemusi!"

Maamajanduse Infokeskus korraldas 29. ja 30. juulil 2009 Leader kohalike tegevusgruppide II suveseminari. Seekord Lätis ja koostöös Läti riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ning Läti Leader tegevusgruppidega.

Suveseminari teisel päeval toimus Lätis ka õppereis, külastamaks Läti Leader+ perioodi Leader-tüüpi meetme raames toetust saanud projekte. 

Leader II suveseminari avasid Läti poolt Martins Cimermanis, Maaelu nõuande- ja koolituskeskuse juhatuse esimees ning Eesti poolt Maamajanduse Infokeskuse direktor Hannes Aamisepp. 

Samuti ütlesid oma tervitussõnad mõlema riigi põllumajandusministeeriumide esindajad: Liene Jansone, Läti Põllumajandusministeeriumi Euroopa Liidu ja riigiabi osakonna asedirektor ja Anneli Kimmel, Eesti Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja. 

Seminari esimeses osas tutvustasid Eesti ja Läti põllumajandusministeeriumide esindajad oma riigi Leader meetme rakendamise hetkeseisu: Eestist Anneli Kimmel ning Lätist Andra Karlsone. Lätis on Maaelu arengukava 2007 - 2013 kogueelarvest 2,5% ehk 22,8 miljonit latti (510,72 miljonit eesti krooni) eraldatud Leader tegevustele. Võrdlusena on Eestis Leader-telje rakendamiseks 10% arengukava vahenditest (1,34 miljardit eesti krooni). Samuti tutvustasid seminari esimeses osas Ave Bremse Eesti maaeluvõrgustiku üksusest ja Liene Feldmane Läti maaeluvõrgustiku üksusest oma riigi maaeluvõrgustikke.

Seminari teises osas toimusid paralleelsed seminarid, kus Eesti ja Läti tegevusgruppide esindajad rääkisid oma Leader meetme rakendamise kogemustest.

Eestist tegid A-seminaril ettekanded: Aili Ilves (Virumaa Koostöökogu), Kaidi-Mari Liping (Piiriveere Liider), Ene Sarapuu (Kodukant Läänemaa) ning Kristiina Liimand (Tartumaa Arendusselts). Samaaegselt B-seminaril andsid ülevaate oma tegevusgrupi kogemustest: Mercedes Merimaa (Pärnu Lahe Partnerluskogu), Andrus Rekor (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda), Heiki Vuntus (Arenduskoda) ning Aive Tamm (Jõgevamaa Koostöökoda). Mõlemas seminaris oli ka kaks Läti tegevusgruppide esindajat rääkimas oma Leader rakendamise kogemustest. Kõikide ettekannetega on võimalik eesti keeles tutvuda veebiaadressil: www.maainfo.ee...

Seminari teisel päeval tutvustas Salacgriva kohaliku omavalitsuse esindaja Dagnis Straubers ümberkaudset piirkonda ning ka kahe ümberkaudse tegevusgrupi: NGO „Jurkante" ning Vidzeme „Brasla" partnerlus, esindajad andsid ülevaate oma tegevusgrupi tegevustest.

Samuti toimus teisel päeval õppereis marsruudil Salacgriva-Limbaþi-Dikli- Salacgriva.

Suured tänud ja tunnustus Eesti ja Läti tegevusgruppide esindajatele ning kõigile Leader sõpradele!

Täisversiooni artiklist saab lugeda SIIT.

INFOKS:

• 7. - 9. august 2009 korraldab külaliikumine Kodukant Maapäeva, mida korraldatakse iga 2 aasta tagant alates 1996. aastast. 8. maapäev toimub Rannus Tartumaal. Maapäevale eelneb väliskülaliste õppereis 5.-6. augustil (väliskülaliste nimed ja õppereisi kava on lisatud ürituse veebiosale). Maapäeva üheks kaaskorraldajaks on ka Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus. Rohkem infot ürituse kohta: http://www.maainfo.ee...  

• 4. augustil 2009 toimub Olsztyn´is Poolas rahvusvaheline konverents "Küla - siin elan, töötan ja puhkan" ning sellele järgneb 5. augustil Läänemere regiooni maaelu arengu töögrupi koosolek. Eestist osaleb nimetatud üritustel Ivika Maidre, Kirderanniku Koostöökogu projektijuht. Rohkem infot ürituse kohta: http://www.maainfo.ee...

Läti maaeluvõrgustikust

Lühikirjedus Läti kohta: pindala: 64 589 km²; rahvastik: 2,2 milj elanikku (rahvastiku tihedus: 36 elanikku/km²); maapiirkonnas elab ca 32% rahvastikust. Kogu Läti territooriumist ca 27% on põllumajandusmaa ning ca 47% metsamaa.

Läti maaeluvõrgustik katab terve riigi. Alates 25. juulist 2008 tegutseb Läti maaeluvõrgustiku sekretariaadi ülesannetes Läti maaelu nõuande- ja koolituskeskus , mis on aktsiaselts, millest 99% kuulub Läti Põllumajandusministeeriumile. Maaeluvõrgustiku sekretariaadi moodustab üks keskbüroo Ozolnieki linnas (4 töötajat), 8 regionaalset maaeluvõrgustiku üksust (igaühes üks spetsialist) ning kihelkondade spetsialistid.

Läti maaeluvõrgustik on loodud selleks, et edendada koostööd maarahvastiku ja Läti maaelu arengu programmi 2007-2013 rakendamisega seotud erinevate organisatsioonide ja haldusüksuste vahel. Peamine Läti maaeluvõrgustiku ülesanne on informeerida maaelanikke, ettevõtteid ja organisatsioone Läti maaelu arengu programmi võimalustest.
Läti maaeluvõrgustiku üksus selgitab välja maaelanike vajadused ja suunab Läti maaelu arengu programmiga seotud poliitika tegijate tähelepanu maapiirkonna vajadustele.

Rohkem infot Läti maaeluvõrgustiku ja Leader programmi kohta veebiaadressil: www.maainfo.ee...

Euroopa Liidu ürituste KALENDER - veebileht:  http://europa.eu/eucalendar/

Toimuvatest üritustest:

• 4. - 8. august 2009 - Esimene ülemaailmne keskkonna ajaloo kongress, Kopenhaagenis Taanis.
  http://wceh2009.org/
  

Uuringud:

• Notre Europe, uudiskiri, juuli 2009
• Uuring: ÜPP reform pärast 2013. aastat: arutelu pikemas perspektiivis
  http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/cap-reform-beyond-2013-an-idea-for-a-longer-view/ 
• Euroopa maaelu arengu strateegia olulised punktid - ettepanekud ÜPP tuleviku reformide jaoks
  http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/the-keys-to-a-european-strategy-for-rural-development/ 
• Maaelu areng Euroopa poliitikas; tagasivaade - ülevaade Euroopa maaelu arengu poliitika loomusest ja hinnang selle seotuse kohta teiste EL poliitikatega: http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/rural-development-in-eu-policy-a-retrospective/ 
• ÜPP ja teised Euroopa poliitikad: erinevused ja sidusus - ülevaade Brüsselis 2008. a detsembris toimunud seminari kohta: http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/translate-to-english-la-pac-et-les-autres-politiques-europeennes-particularites-et-convergences/
• EL27: Kuidas tulla toime põllumajanduse ja maaelu arengu uute väljakutsetega? - Prahas 2008. a oktoobris toimunud sümfoosiumi taustapaber: http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/eu-27-how-to-cope-with-the-new-challenges-of-agriculture-and-rural-development/
• Biokütused: Ähvardav oht Euroopa toiduohutusele? http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/biofuels-an-emerging-threat-to-europes-food-security/

Põllumajandus ja maaelu areng:

• EL pressiteade (31.07.2009): Ühise põllumajanduspoliitika reform: Euroopa Liidu veinisektori reformi viimane etapp jõustub 1. augustil
  2007. aasta detsembris põllumajandusministrite poolt kokkulepitud Euroopa veinisektori reformi viimane etapp jõustub 1. augustil. Ulatuslik reform, mille esimene etapp algas eelmise aasta 1. augustil, peaks tasakaalustama veinituru, järk-järgult kõrvaldama raiskavad ja kulukad turusekkumismeetmed ning võimaldama eelarvet kasutada arukamate ja ettenägelikumate meetmete võtmiseks, millega tõstetakse Euroopa veinide konkurentsivõimet. Reformiga nähakse ette veinisektori kiire ümberstruktureerimine, mis hõlmab vabatahtlikku kolm aastat kestvat väljajuurimiskava, et pakkuda konkurentsivõimetutele veinitootjatele muid võimalusi ja kõrvaldada turult liigne vein. Järk-järgult kaotatakse erakorralise destilleerimise ja alkohoolsete jookide destilleerimise toetused ning liikmesriigiti eraldatavaid toetusrahasid saab kasutada muudeks meetmeteks, nagu veinide müügi edendamine kolmandate riikide turgudel, ümberstruktureerimine ning viinamarjaistanduste ja veinikeldrite moderniseerimine. Reformiga antakse panus viinamarjakasvatuspiirkondade keskkonnakaitsesse, kaitstakse traditsioonilist ja usaldusväärset kvaliteedipoliitikat ning lihtsustatakse märgistamiseeskirju, mis on kasulik nii tootjale kui ka tarbijale. Istutusõiguste piirangute süsteem tühistatakse ELi tasandil alates 1. jaanuarist 2016, kuid liikmesriigid võivad soovi korral säilitada seda süsteemi kuni 2018. aasta detsembrini.
  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1214&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en 

Keskkond:

• EL pressiteade (29.07.2009): Valdav enamus eurooplastest arvestab oma ostude tegemisel toodete mõjuga keskkonnale
  Eurobaromeetri uuringust selgub, et viiest eurooplasest neli arvestavad ostude tegemisel toodete mõjuga keskkonnale. Kõige rohkem arvestasid sellega kreeklased: 10st küsitletust 9 väitsid, et toote mõju keskkonnale mängib olulist rolli nende ostuotsuse tegemisel. Sama uuringu kohaselt oli võrdselt neid, kes uskusid tootjate väiteid toodete keskkonnatoime kohta, kui ka neid, kes suhtusid sellistesse väidetesse skeptiliselt. Peaaegu pooled leidsid, et loodussõbralike toodete edendamiseks oleks kõige õigem omavahel kombineerida keskkonda kahjustavate toodete puhul maksude tõstmist ja keskkonnasõbralike toodete puhul nende langetamist. Samuti toetati tugevalt jaemüüjate rolli suurendamist keskkonnasõbralike toodete edendamisel ja CO 2 alase märgistamise kohustuslikuks muutmist. Uuringu kokkuvõte
  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1201&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en
  

Majandus:

• EL pressiteade (31.07.2009): 2009. a juunis oli euro-ala tööpuudus 9,4%, EL27-s 8,9%
  Madalaim tööpuuduse tase oli Hollandis (3,3%) ja Austrias (4,4%) ning kõrgeimad Hispaanias (18,1%), Lätis (17,2%) ja Eestis (17,0%).Võrreldes 2008. a sama ajaga on tööpuudus suurenenud kõige aeglasemalt Saksamaal (7,3%-lt 7,7%-ni), Rumeenias (5,7%-lt 6,2%-ni) ja Hollandis (2,7%-lt 3,3%-ni) ning kõige kiirimeni Eestis (4,6%-lt 17%-ni), Lätis (6,4%-lt 17,2%-ni) ja Leedus (5,1%-lt 15,8%-ni).
  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=STAT/09/112&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en 

• Euroopa Komisjon (27.07.2009): Mure töökohtade pärast. Uuring - eurooplased tööväljavaadete osas pessimistlikud
  Kolmandik eurooplastest on väga mures selle pärast, et nad võivad oma töö kaotada, ning veelgi rohkem muretsetakse selle pärast, et lähikuudel võivad töö kaotada kas nende elukaaslane või lapsed. Juunis ELi teostatud uuringu tulemused ei ole üllatavad. Euroopa püüab rabeleda välja sügavaimast sõjajärgsest majanduskriisist - sellel aastal väheneb majanduskasv tõenäoliselt 4 %. Majandust stimuleerivate eelarvepõhiste ja fiskaalmeetmete mõju hakkab eeldatavasti avalduma 2010. aastal, kuid mitte enne 8,5 miljoni töökoha kadumist.
  Uuringu kokkuvõte, inglise keeles ;
  Faktileht Eesti kohta, inglise keeles
  http://ec.europa.eu/news/employment/090727_et.htm
  

Muu info:

• EL pressiteade (03.08.2009): 2008. a sündis EL27-sse 5,4 miljonit last
  1. jaanuaril 2009 oli EL27 rahvastiku arv 499,8 miljonit, võrdlusena 01.01.2008 497,7 miljonit. Seega kasvas EL27 rahvastiku arv 2,1 miljoni võrra, millest loomulik iive moodustas 0,6 miljonit ja sisseränne 1,5 miljonit. Kokku sündis 2008. a EL27-s 5,4 miljonit last ning kõikides riikides v.a Saksamaal sündide arv kasvas (suurim kasv oli Leedus 10,4%). 2008.a registreeriti EL27-s 4,8 miljonit surma, suurim surmade arvu kasv oli Saksamaal, Maltal ja Prantsusmaal ning suurim kahanemine Lätis, Luksemburgis ja Eestis.
  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=STAT/09/113&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en
  

• Euroopa Parlament (27.07.2009): On suvi, ka parlamendis
  Võtab veel veidi rohkem kui kuu, enne, kui juulis Strasbourgis esimest korda kokku tulnud uued parlamendiliikmed 14. septembril taas kohtuvad. Parlament on ametlikul suvepuhkusel.
  http://www.europarl.europa.eu/news/public/default_et.htm