Taanimaal Leader praktikat hankimas
Allikas: maaeluvõrgustik19. juuni 2009 VAATA! õppereisi pilte SIIT 8.-14. juunil 2009 korraldas Leader tegevusgrupp Arenduskoda õppereisi Taani, tutvumaks kohaliku tegevusgrupiga Djursland. Õppereisil osalesid Arenduskoja liikmed, külalisena oli kaasa kutsutud Helene Kõiv Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroost. Kontaktid õppereisi korraldamiseks sai Arenduskoda eelmine aasta maaeluvõrgustiku poolt korraldatud õppereisilt Taani, kus toimus kõigi Eesti ja Taani tegevusgruppide kohtumine ja infoseminar.
Taanis tervitas eestlasi soojalt tegevusgrupi Djurslandi koordinaator Karen Just, kes tutvustas meile LAG Djurslandi piirkonda.
Taani tegevusgrupp Djursland tegutseb alates 2007. aastast, millal alustati ka piirkonna arengu strateegia koostamist. 2009.a. aprilli seisuga on tegevusgrupis 112 liiget. Tegevusgrupi liikmeteks saavad olla organisatsioonid, ühendused, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja piirkonna ametiasutused. Taanis saavad tegevusgrupi liikmeteks olla ka eraisikud, alates 15. eluaastast, kes on huvitatud piirkonna maaelu ja kalanduse valdkonna arengus.
Tegevusgrupp Djurslandi loetakse üheks aktiivsemaks uueks Taanis tegutsevaks tegevusgrupiks.
Sarnaselt enamike Eesti Leader tegevusgruppidega alustas ka Djursland strateegia rakendamisega esmakordselt käesoleval Leader meetme perioodil. Erisusena Eestist, kus Leader-meedet ja kalanduse säästva arengu meedet rakendavad erinevad tegevusgrupid, on Djursland`i tegevusgrupp töötanud välja kaks strateegiat, ühe Maaelu arengu kava Leader meetme ja teise Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007 - 2013 kalanduspiirkondade säästva arengu toetuse rakendamiseks.
Üldosalt on need kaks strateegiat sarnased, kuna nad kirjeldavad Djursland piirkonda, väljakutseid ja eesmärke sarnaselt. Tegemist on rannikupiirkonnaga, mis hõlmab kahte omavalitsust: Norddjursi ja Syddjursi kommuuni ning Djursland maa- ja kalastuspiirkonda. Piirkonnas on põhiprobleemiks, et elanikke, kes seal alaliselt elavad on vähe, elanikkond vananeb ning vähe tuleb juurde noori. Piirkonnas asub vaba- ja ökoküla, mida õppereisi käigus samuti külastasime. Tegevusgrupi piirkonnas palju inimesi, kes käivad linnas tööl või asuvad neil piirkonnas ainult suvemajad. Seega on vähe neid aktiivseid kohalike inimesi, kes mõtleks välja uusi huvitavaid projektiideesid ja taotleks nende elluviimiseks ta toetusi
Tegevusgrupp Djursland põhilisteks strateegilisteks arengu suundadeks on elukeskkonna arendamine, maapiirkonna elavdamine ja rannikualade kasutamine, tööhõive suurendamine ning ettevõtluse arendamine.
Õppereisi jooksul külastati üheskoos mitmeid tegevusgrupp Djurslandi projekte, saadi aimu ükseise Leader-alastest tegevusest, arvamustest ja tulevikulootustest.
Vabalinn FRILAND
Esimesel päeval toimus sõit vabalinna „Friland". Tegu oli kommuuniga, kelle tegevuspõhimõteteks on kuidas kõige vähem oma elutegevuse käigus loodust ja loomulikku keskkonda rikkuda. Kommuuni pered kasvatasid toiduks kasvuhoones ökovilju, energiat ammutati päikepatareide abil ning kümmeldi vihmavees. Vabalinna veebiaadress: http://www.dr.dk/dr2/friland. Ka Eestis mõeldakse ökokülade teemadel, vaata Eesti Päevaleht, 06.01.2009 "Lilleorusse kerkib üle kümne majaga ökoküla" www.epl.ee...
Kalandusmuuseum
Teisel päeval külastati kaluriküla Blå Flagstationen Bønnerup. Tegemist oli endise kalapüügipiikonnaga, nüüdseks seal kutselise kalapüügiga enam ei tegeleta, sest piirkonna kalavarud on end ammendanud. Praegu on see piirkond hinnatud puhkepaik ja endist kalapüüki meenutab võimalus laenutada kalatarvikuid ja tegeleda õngitsemisega. Kalurikülla on aga rajatud kalandusmuuseum. Muuseumi on kogutud vanaaegseid kalapüügivahendeid, näiteks kalavõrke jms. Samas teevad muuseumi hästi põnevaks elus-eksponaadid: kalad, teod ja meritähed, mida külastajad saavad ka katsuda. Näiteks meritähte silitada. Muuseumi arendamine on saanud ka toetust tegevusgrupi Djursland kaudu - projekt: kohaliku kultuuripärandi kogumine ja levitamine raames muuseumi kliima- ja turvaseadmete ostmiseks, vaatefilmi koostamiseks. Taotlus esitati 2008.a. septembris.
Külakogukonna kooskäimise ala arendamine
Veel külastati Põhja-Djurslandis asuvat küla Fjellerup Østergård'i, kus tegutseb väga aktiivne külakogukond. Külasse on rajamisel uus kohalik külakoda, mis küll ei olnud külastuse hetkeks täielikult valminud, kuid siiski jättis juba suursuguse mulje. Külakojas on suur ruum, kus saab üritusi korraldada ning külakoja juures kena aed, lillede ja ilupõõsastega.
Aeda, loodulikule künkale on kavas rajada laululava. Leader projekti taotlus esitati 2009.a. jaanuaris, projekti kestvus 01. veebruarist 2009 kuni 31. jaanuarini 2011.a. Projekti käigus on kavas rajada piknikukoht, näituseplats, mänguväljak, välitualett, piirdeaed, samuti täiendada iluaega ajaloolist sorti roosipõõsastega jm. tegevusi. Projekti omavahendite leidmiseks on kavas kasutada ka vabatahtlikku tasustamata tööd, kokku 1 370 tundi.
Masinate muuseum
Viimaseks külastatavaks projektiks oli väga suur ning huvitav masinate ja mootorite muuseum "Dansk Motorsamling". Muuseumis oli vanaaegseid masinaid ja mootoreid, bensiinikanistreid, igasugu sorti liikumisvahendeid, eksponaatide hulk oli väga suur. Põnev asjaolu muuseumi juures oli see, et osa neist vanades masinates olid täiesti töökorras, mida külastajatele ka eksponeeriti. Muuseumi arendamiseks - õppematerjalide koostamiseks, turvasüsteemide soetamiseks, külastajate kaupluse ja söögitoa väljaarendamiseks saadi Leader projektitoetust. Leader projekti periood oli 2008.a. august kuni 2009. mai. Mootorimuuseumi veebileht: http://www.motorsamling.dk/nyengelsk/index.html
Õpikogemused ja äratundmine
Õppereis kohaliku tegevusgrupi Djursland`i tekitas eestlastes mõned uue idee, mis oleks Arenduskojal enda projektide rakendamisel abiks.
Leiti olevat nii mitmeidki ühiseid probleeme, mis projektitaotluste esitamisel, nende läbivaatamisel ja hindamisel mureks. Taani tegevusgrupi esindajad oli mures oma piirkonnast uute ideedega projektitaotluste vähese esitamise üle. Taotlusi esitatakse küll suhteliselt palju, kuid nende kvaliteet ei alati sugugi mitte kõige parem.
Sealne piirkond on end alles üles töötamas, esimene Leader projektitaotlusvoor korraldati 2008.a. alguses ja esimesed 11 projektitoetust kinnitas tegevusgrupi juhatus 2008.a. mais. Esimeste projektide hulgas olid näiteks toetus raamatupidamise teenust osutavale ettevõtjale, paadisilla ehitamine, Djursland piirkonna rannaala loodus- ja kultuuriväärtuste ning ärivõimaluste ülevaate kogumiku väljaandmine ning näiteks ka juba eelpool kirjeldatud projekt - masinate ja mootorite muuseum „Dansk Motorsamling".
4. mail lõppes Taani tegevusgrupil taotlusvoor, laekus 10 projekti, millest kaks on suunatud toetuse taotlemiseks teistest fondides. Kokku on tegevusgrupp pooleteist aasta jooksul vastu ca 40 projektitaotlust.
Eesti tegevusgruppidel on esimene aasta rakendada oma strateegiaid, kuid oleme saanud juba kogemus, mida jagada. Taani tegevusgrupp oli üllatunud, et Arenduskojal juba esimese taotlusvooruga laekus nii palju projektitaotlusi. Djursland`i tegevusgrupil nagu ka Arenduskojal on hea ülevaatlik veebileht, kus avaldatakse kõik tegevusgrupi poolt toetust saanud projektid, sh kontaktandmed, teema ja toetuse summa.
Taanist saame kindlasti eeskujuks võtta nende Leader-tegevuse alase tohutu teotahte ja üldise positiivsuse.
LAG Djurslandi tegevusega saab lähemalt tutvuda veebiaadressil www.lag-djursland.dk (Google tõlkeversioon )
Lisaks Midtjylland`i regiooni kohta www.landdistriktsprogram.dk...
Programmperioodil 2007 - 2013 tegutseb Taanis kokku 56 kohalikku tegevusgruppi, kelles:
- 40 tegevusgruppi rakendavad Leader-meedet Maaelu arengu programmi raames;
- 11 tegevusgruppi rakendava nii Leader-meedet, kui ka kalanduse säästva arengu meedet (kalanduspiirkonnad);
- 5 tegevusgruppi rakendavad kalanduse säästva arengu meedet (kalanduspiirkonnad).
Taani tegevusgruppide kohta (inglise keeles): www.landdistriktsprogram.dk
Vaata lisaks Taani maaeluvõrgustiku ettekannet 12. mail 2009 - Põhja- ja Baltimaade võrgustike koosolekul 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles