Leader meetme rakendamise poolaasta on olnud aktiivne!
Allikas: maaeluvõrgustik, Krista Kõiv21. juuli 2009 Maaelu arengukava 2007 - 2013 raames Leader strateegiate rakendamise esimene aasta on poole peale jõudnud, aeg teha kokkuvõtteid. Eestis tegutseb kokku 26 Leader tegevusgruppi, kellest 24 viivad ellu oma piirkonna strateegiaid ja kaks tegevusgruppi koostavad oma piirkonna Leader strateegiat.
Selle nädala VÕRGUKIRJAS lähemalt strateegiad elluviivate tegevusgruppide tegemistest. Ühes järgmistest VÕRGUKIRJADEST räägime lähemalt ka kuidas kahel uuel tegevusgrupil strateegia koostamine edeneb.
LÜHIKOKKUVÕTE ARVUDES 2009.a. juuli algus
- tegevusgrupid on vastu võtnud 1 221 projektitaotlust, toetuse summa 262,2 miljonit krooni,
- tegevusgrupid on kinnituse andnud kokku 737 projektitaotlusele, toetuse summa 136,5 miljonit krooni
- PRIA`sse on esitatud 607 projektitaotlust, millest toetus on määratud 89 taotlusele kokku summas 15,1 miljonit krooni.
Mille poolest oli esimene poolaasta edukas?
Vastab Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht: 2009 esimene poolaasta oli eelkõige edukas kolmel põhjusel: tuli palju taotlejaid, taotlused olid läbi mõeldud ja sisuliselt hästi koostatud.
Projektide hindamise töösse õnnestus tõsiselt haarata väga palju spetsialiste. Raplamaa Partnerluskogul oli igal meetmel oma hindamiskomisjon, kokku 3 komisjoni 27 liikmega. Iga komisjoni liige hindas igat projekti, pannes 15 erinevat hinnet erinevate kriteeriumide alusel, mis pärast aritmeetilise keskmisena välja toodi. Komisjonide liikmed külastasid enamikke projekte ka kohapeal, vormistati korralikud hindamisprotokollid. Hindamiskriteeriumid ja hindamise kord on avalikud ja väljas meie koduleheküljel, ka selle korra väljatöötamises osalesid komisjonide liikmed.
Projektitaotluste esitamisel taotlejad reageerisid kiiresti ettenäidatud puudustele ja märkustele ning tegid õigeaegselt parandused.
Uudse vormina viisime kevadest sisse infopäevad taotlejatele ja elluviijatele, millele järgnesid ühised talgud Leader objektidel. Nii näiteks tehti talguid Kaiu Jahimaja korrastamisel, Kaiu terviseraja tulevase trassi ettevalmistamisel, Valtu Jahimaja ümbruse korrastamisel, Kuusiku jõe äärse puhkepargi korrastamisel, Kohila jõepromenaadi korrastamisel, Kesk-Vigala aleviku puhkeala korrastamisel. Kõik need on juba kas esitatud või sügisel esitamisele tulevad ettevalmistatavad LEADER projektid.
Vastab Merle Adams, Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht: 2009 aasta esimest poolt kirjeldaks märksõnadega:
- ettevõtjate huvi Leaderi meetme vastu - keskendusime ka koos mõtlemisele ja tegutsemisele, koolitused, kohtumised, taotluste esitamine ja osalemine mittetulundusühingute tegevustes,
- konsultatsioonid ja otsekontaktid taotlejaga, ainult kaks taotlejat ei käinud konsultatsioonil. Saime hakkama, koostöökogemus ettevõtluskonsultantidega,
- taotlusvoorude läbiviimise kogemus, hindamiskomisjoni ja kriteeriumite paikapidavus,
- teadmine, et teenusena tellitud, kirjutatud projektid jäävad projektitaotluste pingereas kas keskmiseks kuni viimasele kohale! Probleem turul sebivate juhutegijatega,
- koostöö- ja looduskaitselised tegevust on kindlasti üks edutegur edaspidisel turundamisel.
- EDEN 2009 tunnustus tunnustas ju meie piirkonna koostöö- ja looduskaitselist tegevust ja on samuti üks edutegur edaspidisel turundamisel.
Keda tahaksite tunnustada lisaks oma tegevusgrupile?
Vastab Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht: Tunnustada tahaksime PRIA Raplamaa teenindusbüroo töötajaid Anu Embergi ja Kerli Koitu. Koostöös PRIA töötajatega oli meil korraldatud, et toome projektitaotlused sisse korraga kindlal päeval, mitte ei venita taotluste esitamist pika aja peale. PRIA sai küll väga suure koorumuse, aga taotlejad olid väga rahul PRIA inimeste suhtumisega ja abiga. Kindlasti peab kiitma PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo töötajaid Krista Toomi, Krista Tõnissoni ja Maria Sarve väga hea ja asjaliku nõustamise eest ja probleemide kiire lahendamise eest.
Teistest tegevusgruppidest tahaksin eriti tänada Rohelise Jõemaa Koostöökogu Merle Adamsit, kes korraldas väga asjaliku seminari aprillikuus Pärnus koos PRIA-ga ja kellelt me oleme ka mitu korda saanud praktilist nõu ja abi.
Vastab Merle Adams, Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht: Tahame tunnustada Krista Toom`i ja Maria Sarv`e PRIA maaelu investeeringutoetuste büroost. Samuti Riina Lepp`a PRIA Pärnumaa teenindusbüroo juhatajat initsiatiivi eest piirkondliku kohtumise korraldamisel 17. mail Pärnus ning Kalle Koosapoeg`a, samuti PRIA Pärnumaa teenindusbüroost, erialase pädevuse ja tahte eest tegevusgrupiga koostöös probleeme lahendada. Tunnustame PRIA iga liigutuse eest toetustaotluste menetlusaegade lühendamisel.
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast Anneli Kimmelit ja Katre Ketsi Leader määruses osaliselt tasutud kuludokumentide ja ettemaksu võimaluse rakenduse sisseviimise ja kaitsmise eest. Põllumajandusministrit Helir-Valdor Seeder`t Leader meetme rakendamise edendamise eest, sh seoses ettemaksete ja osaliselt tasutud kuludokumentide rakendusskeemi väljatöötamisega.
Vastab Piret Leskova Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht: Tahame kindlasti tunnustada PRIA Viljandimaa teenindusbüroo tublisid töötajaid Anne Kask`e, Gerli Aver`it ja Pille Nugis`st. Meie Leader taotlejad viisid projektitaotlused PRIA piirkonna bürosse kahe päeva jooksul korraga. Arenduskoja tegevmeeskond oli kogu aeg kohal, jälgis ja aitas selgitada ja põhjendada kui vaja. Need kaks päeva olid väga tegusad ja andsin hea ülevaate ka kuidas PRIA töötab. Olen ka ise töötanud klienditeenindajana ja tean, et see pingeline töö. Samas kui üldjuhul arvatakse, et ametnikud ei ole head klienditeenindajad, siis PRIA tõestab vastupidist. Kiitust väärib, kuidas PRIA töötajad lahendasid taotluste esitamisel tekkinud probleemikohad, jäädes ise samaaegselt teotahteliseks, sõbralikuks ning töötades meeskonnana. On ju Leader meede uus ka PRIA töötajatele ja nõuab pingutus.
Ülevaade Leader meetme rakendamisest
Strateegiat rakendavate tegevusgruppide esimesed projektitaotlusvoorud avati juba jaanuaris: Arenduskoda, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Hiidlaste koostöökogu. Veebruaris avas taotlusvooru juba 7 tegevusgruppi, märtsis 6, aprillis 5 ning mais ja juunis veel 2 tegevusgruppi
Kõigil 24 tegevusgrupil on hetkeseisuga esimesed taotlusvooru seljataga. 15. juulil lõppes Saarlaste Koostöökogu taotlusvoor ja nelja meetme peale kokku laekus 78 taotlust kogusummas 27,7 milj. krooni.
Kõik tegevusgrupid on olnud väga edukat ja tublid!
Seljataha on jäämas väga kiire ja pingeline periood. Praegu, suvel on paljudel hetk hingetõmbamiseks, et aasta teisel poolel jälle startida. Vaatame korra tagasi.
Märtsi lõpuks olid tegevusgrupid vastu võtnud 395 taotlust. Mai alguseks, kui möödunud oli esimesest kokkuvõtte ajast poolteist kuud olid tegevusgrupid selle ajaga vastu võtnud kokku ligi 500 taotlust. Juuli algus-keskpaigaks on tegevusgrupid üle Eesti vastu võtnud juba 1 221 Leader projektitaotlust.
Pärast projektitaotluste vastuvõtmist asusid usinasti tööle eksperdid, ekspert- ja hindamiskomisjonid. Kui märtsi alguseks oli tegevusgrupilt kinnituse saanud 115 projektitaotlust, siis juuli alguseks on see arv kasvanud juba 737 projektitaotluseni ja toetuse kogusumma 136,5 miljonit krooni.
Projektitaotlused läbivad hindamiskomisjonides tiheda „sõela", tegevusgrupid hindavad vastavust oma piirkonna strateegiaga ja kaaluvad igakülgsed projekti planeeritavaid tulemusi! Hetkeseisuga on tegevusgrupi poolt strateegia vastavuse kinnituse saanud 62% tegevusgrupile esitatud taotlustest, mis tegevusgruppide lõikes varieerub 30% - 97%`ni.
2009.a. esimese poolaasta jooksul on tegevusgrupid andnud kinnituse projektitaotlustele, mille toetussumma moodustab keskmiselt tegevusgrupi kohta 32% 2008 - 2010 Leader meetme raames strateegiate rakendamiseks kavandatud eelarvest. See protsent aga samuti on erinev tegevusgruppide lõikes - üheksal tegevusgrupil on antud kinnitusi juba üle 40% tegevusgrupile määratud eelarve ulatuses.
Tegevusgruppide poolt vastuvõetud projektitaotlusega küsitakse keskmiselt 208 tuhat krooni toetust. Tegevusgrupi pool kinnituse saanud projektitaotluste keskmine toetuse summa on hetkeseisuga 178 tuhat krooni, mis varieerub tegevusgrupiti 50 tuhandest kuni 0,5 miljoni kroonini keskmiselt toetust taotleja kohta. Keskmine toetuse summa sõltub suuresti ka sellest milline konkreetne strateegia meede tegevusgrupil avatud oli ja millise toetuse maksimummääraga. Tegevusgruppide meetmed on erinevad.
Pärast kohalikult tegevusgrupilt strateegia vastavuse kinnituse saamist saab Leader projektitaotleja esitada taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkonna büroosse. PRIA kontrollib projekti taotleja ja taotluse vastavust (abikõlblikkust) Leader määruses toodud nõuetega. Kui märtsi lõpuks oli PRIA-le esitatud 10 projektitaotlust, siis kolme kuu pärast (juuli alguseks) on PRIA piirkondlikud bürood vastu võtnud juba 607 Leader projektitaotlust.
Hetkeseisuga on tegevusgruppide keskmisena 75% kinnituse saanud projektitaotlusi vastuvõetud PRIA piirkondlike büroode poolt. Neljal tegevusgrupil on hetkeseisuga kõik kinnituse saanud projektitaotlused ka PRIA`sse jõudnud ning seitsmel tegevusgrupil on üle 90% projektitaotlusi PRIA`s vastuvõetud.
Juuni alguse seisuga on PRIA andnud heakskiidu 89 Leader projektitaotlusele ja kokku summas 15,1 miljonit krooni. Töö jätkub!
Siinkohal oleks hea lõpetada ja meenutuseks taas esile tuua Leader-lähenemist iseloomustavat seitset põhitunnust:
1. piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad
2. altpoolt tulev algatus
3. avaliku ja erasektori partnerlus - kohalikud tegevusgrupid
4. uuenduste tegemise soodustamine
5. omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavad toetusmeetmed
6. võrgustikutöö
7. koostöö
Leader meetodi rakendamine seab väljakutseid Leader tegevusgruppidele, kuid annab uusi ja arendavaid võimalusi maapiirkonna arenguks. Eesti Leaderi rakendamise senine kogemus, tegevusgruppide lähenemise erinevus strateegia rakendamisel näitab selgelt Leader meetodi toimimist.
Samad väljakutsed, nagu tegevusgruppidele, kehtivad ka Leader meedet rakendavatele ametkondadele. Leader meetod on teerajaja ka maaelu arengu programmi meetmena. Leader meetme rakendamisega tekkivad uuenduslikud võimalused ja ideed annavad mõtteainet ka teiste maaelu arengu programmi meetmete rakendamisel.
Vaata lisaks infomaterjali "2009. aastal avatavad Leader kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed" 
Leader projektitaotluste vastuvõtuvoorude kohta info leiate SIIT 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles