12.-13.11.2009 - IV Eesti Innovatsiooni Aastakonverents InnoEstonia 2009 Salme kultuurikeskuses Tallinnas

Allikas: Ave Bremse, maaeluvõrgustik
Link ürituse veebiosale (sh ettekanded): www.maainfo.ee...
Link piltidele: www.maainfo.ee...
17. november 2009

Kahel päeval oli Salme kultuurikeskus Tallinnas innovaatiliste ideede päralt paljudest erinevatest valdkondadest. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus osales konverentsil koostööpartnerina, korraldades IV saalis seminari teemal "Leader programm - väljakutse uuendusteks".

Ülevaade Leader programmist

Sissejuhatavas loengus avas maaeluvõrgustiku üksuse juht Krista Kõiv Leader programmi tagamaid, andis ülevaate programmi arengust Euroopa Liidus ning Eestis ning tõi välja põhilise, miks paljude teiste meetmete hulgas on Leader programm oma partnerluse põhimõtte ja teiste aspektide poolt eriline ja innovaatiline. Leader programm käivitus 2006. aastal, kuid üle Eesti hakkas projektide elluviimine 2009. aastal.

 
Oma piirkonnas tehtud uuenduslike projektide tutvustuseks said sõna järgemööda seitse kohalikku tegevusgruppi:

Väikeste unistuste täitumisest

Väikeste unistuste täitumisest rääkis Indrek Tammoja, andes ülevaate Kodukant Läänemaa noortele suunatud projektist Bändkämp, kus eri eas ja erineva muusikalise ettevalmistusega noored said kokku tulla, et koos muusikat õppida ja teha.
Ürituse tulemusena ei olnud ainult kasulikult veedetud aeg muusikast teadmisi saades, vaid eelkõige võimalus, et sama piirkonna noored omavahel

 
tutvuksid ja tihedamalt suhtlema hakkaksid, et ka edaspidi rohkem ette võtta.

Kuidas kogukond saab ellu viia hariduslikku mitmekesisust 

„Kuidas kogukond saab ellu viia hariduslikku mitmekesisust" oli MTÜ Rosma Haridusseltsi esinaise Tiina Länkuri ülevaade Põlvamaa Partnerluskogu projektist, mille abil toetatakse Rosmal tegutsevat waldorfkooli ja -lasteaia väljaehitamist. Hoone rekonstrueerimisel kasutatakse looduslikke materjale (kohupiimavärv) ja suur töö

 
tehakse ära lastevanemate vabatahtliku tööga. Lasteaed-kool on rohkem kui haridusasutus, see on koht, mille tegemistes saab osaleda koos terve perega ning see aitab kaasa kogukonna arengule

4D kohvist, tõrvast ja elektrist 

 

Hiidlased Reet Kokovkin ja Ilmi Aksli kasutasid oma projektide ettekandmiseks mitmeid meetodeid. Alustati filmi näitamisega „4D kohvist, tõrvast ja elektrist" mille jooksul täideti ruum ka ehtsa tõrva lõhnaga, lõpetuseks jagati saalisolijaile mälestuseks Hiidlaste Koostöökogu poolt tõrvane suveniir.

 

Uuenduslikkus Virumaa südames loob võimaluse noorte naasmiseks maale 

„Uuenduslikkus Virumaa südames loob võimaluse noorte naasmiseks maale" ettekandega tutvustas Aili Ilves Virumaa Koostöökogust kahte nende piirkonna just noortele suunatud projekti: MTÜ Mürakaru Arenduskeskuse poolt ellukutsutud beebide loovussring ja MTÜ Miila Hiiemäe motokrossirada. Beebide loovusringi osas mainis Aili, et see võib olla

 
mõnes teises piirkonnas juba tehtud, kuid Ida-Virumaal selline loovusring varem puudus ning vajadus selle järele oli olemas.

Tartumaa Arendusselts uuenduste otsingul 

„Tartumaa Arendusselts uuenduste otsingul" ettekande tegi Kaidi Randpõld Tartumaa Arendusseltsist (TAS). TAS on uuenduslike ideede ja kohaturunduse Tartumaal oma südameasjaks võtnud. Huvitavatest ettevõtmistest toodi välja „Sibulatee" projekt Peipsi ääres, mis ei koondaks enda alla ainult sealse hea kvaliteediga sibula turustamist, vaid vaatab laiemat piirkonna arengut.

 
Hoopis suured plaanid on aga Peipsi piirkonnale iseloomuliku materjali, pilliroo kasutamisel kohaliku materjalina. Nimelt tehti Koosa külapäevadel algust töötoaga, mille jooksul valmis roopaat, mis tõepoolest ka suurt meest veepeal kandis. Ideed, mida kohapeal kasutada, ei pea alati olema täiesti uued. Veidi internetis otsimist ja mõnegi idee saab kuskilt mujalt maailmast üle võtta. Nii leiti, et Peruus ollakse roo kasutamisega vägagi huvitavatele saavutustele jõutud - nimelt on seal terve roost saar koos onnikestega valmis tehtud. Nüüd ongi tõsine plaan otse kaugelt Ladina-Ameerikast mõni kohalik spetsialist suveks kohale kutsuda, kes aitaks siin rookasutamise näpunäiteid jagada.

"Romantiline Rannatee" ehk kuidas luua mitte millestki midagi! 

„"Romantiline Rannatee" ehk kuidas luua mitte millestki midagi!" tulid oma ideid tutvustama Raili Mengel-Sünt ja Marika Kose Pärnu Lahe Partnerluskogust. Pärnu laht on suurem, kui Pärnu linn. Kui Pärnu linna ja selle puhkamisvõimalusi teatakse, siis paraku ülejäänud piirkonnad on suhteliselt tundmatud. Seda tühikut on asunud

arendama Pärnu Lahe Partnerluskogu, kes oma piirkonnas ei taha olla vaid rahastamisotsuste tegija, vaid ise ette võtta projekte, mis aitaksid kaasa piirkonna arengule.

Peeter Suure merekindlus, kui tulevane turismiobjekt ja sõjaajalooline vaatamisväärsus 

"Peeter Suure merekindlus, kui tulevane turismiobjekt ja sõjaajalooline vaatamisväärsus" oli Nelja Valla Kogu esimehe Deiw Rahumägi ettekande sisuks. 20. sajandi alguses planeeriti ümber Tallinna suurejoonelised militaarehitised, mille kaugem eesmärk oli kaitsta Perteburgi vaenlase eest.

 
Kuigi ehitistest on valmis vaid osa, on see vägaomanäoline ning 500 km raadiuses selliseid militaarseid betoonrajatisi ei leidu. Kahjuks ei teata suure turismipotentsiaaliga objektidest ka eestlaste seas just palju. Ka ei ole objektide seisukord just kiita. Siiski on osa rajatisi juba külastatavad ning nende edasine kordategemine Nelja Valla Kogu üks prioriteete.

Kõiki ettekandeid ja Hiidlaste Koostöökogu filmi saab vaadata Maamajanduse Infokeskuse kodulehel: www.maainfo.ee...

Mõni sõna ka teistel seminaridel toimunust:

Vahetult enne Leader programmi tutvustavat seminari toimus samas, IV saalis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) Innovatsiooniseminar „Innovatsioon kodanikuühiskonnas". Ka KÜSK oli lisaks enda tegutsemise põhimõtete tutvustamisele kohale kutsunud oma partnerid, nii need, kelle projektid olid nende poolt rahastatud, kui ka muidu sõpru ja partnereid.

KÜSKi tutvustas programmide juht Kaja Kaur: KÜSK loodi 2007, kuid reaalselt hakkas tegutsema 2008. aastast. Tegutsemise eesmärgiks on toetada kohalike organisatsioonide innovatiivseid ideid ja tegevuste arengut. Toetust jagatakse taotlusvoorude kaudu, sihtgruppideks on MTÜ-d ja SA-d, kelle eesmärk on laiem ühiskonna areng ja kes tegutsevad avalikes huvides. Sellepärast on taotluse esitajatele nõue, et taotleja kodulehel peab olema väljas nii ühenduse põhikiri, juhatuse liikmed ja eelmise majandusaasta aruanne.

Lisaks rahastamisele nõustatakse inimesi projektide ja projektiideede juures. Et taotlejatega tekiks tihedam side on taotlusvoorudes positiivse otsuse saanud projektide läbiviijate ja KÜSK vahel lepingute allkirjastamine alati pidulik sündmus, kus võetakse natuke aega üksteisega tutvuda. See tekitab suurema partnerluse tunde.

Kodanikealgatuste elluviijatest ettekannete sisuks olid:

13. novembri töötubadest võiks mainida Saalis II toimunud Forseliuse Seltsi innovatsiooniseminari, mida juhatas seltsi esimees Madis Linnamägi. Ka siin esinesid erinevad ettekandjad lühikeste ülevaadetega oma valdkonnast. Peep Leppik tõi esile tõe, et laps ei arene iseseisvalt inimeseks, vaid oluline on kasvatus, suhtlemine ja tegelemine lapsega kõige esimestest päevadest peale. Sirje Raadik peatus mängu teemal lapse arengus, tuues välja, et algklassides ja ka hiljem saab paljusid tunde ka koolis teha mängulisteks, viia vabasse õhku. Nii jääb lapsele läbi vahetu kogemuse paljud asjad hoopis paremini meelde. Toivo Ärtis rääkis kutsesobivusest ning sellest, et pahatihti ei ole koolilapsed käinud kutsekeskkoolides vaatamas, milline õppekeskkond seal on ja mida õpetatakse. Väga paljudes kutsekeskkoolides on uuenenud sisseseaded ja tingimused, mis on paremad mitmestki keskkoolist. Tehnikaülikooli professor emeeritus Leo Võhandu rääkis huvitavalt õppeprogrammide optimeerimisest ja matemaatika praktilisest kasutamisest. Tema artikleid tasub ajakirjandusest üles otsida ja lugeda.

Viimati muudetud: 03.03.2010