Eesti Maaülikoolis toimunud konverentsil Agroforum Mare Balticum arutlesid teadlased ja spetsialistid, kuidas jätkusuutlikult rahuldada üha suurenevat vajadust toidu järele.
Olukorras, kus ÜRO põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni hinnangul pärineb 95% maailma toidust mullal kasvavatest taimedest, on ülimalt oluline, et me selle maavara eest hoolt kannaks. Ühe sentimeetri viljaka huumusekihi tekkimiseks kulub looduses sadu aastaid, samas künklikel põllumaadel võib erosiooni tagajärjel kaduda kehvemal juhul lausa mitu sentimeetrit ühes aastas. Kõige drastilisem kahjustumine on muidugi mulla katmine ehitiste või teedega. Meie suuremate linnade ümber toimunud valglinnastumine on sageli toimunud just viljaka mulla arvelt, tutvustas hetkeolukorda Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover.
ÜRO Toidu- ja maaelu taristu ning põllumajandustööstuse osakonna direktor Eugenia Serova rääkis konverentsil, et palju suuremaks probleemiks on see, et sellest toidust, mis täna põldudel kasvatatakse, läheb erinevate protsesside käigus kaduma rohkem kui kolmandik. Selle asemel, et kohe kiiresti püüda toodangut tõsta, võiks meil olla eesmärgiks hakata kadusid vähendama ja kasutada täielikult neid toiduaineid, mis me oleme tootnud.
„Me vajame üle maailma aastaks 2030 kaks korda rohkem rohkem toitu, 40% rohkem vett ja 40% rohkem energiat ja seda olukorras, kus juba praegu on Maa ressursid suure surve all,“ rääkis Serova. „Põllumajandussektor peab selle olukorraga toime tulemiseks muutuma efektiivsemaks ning kasutama toodangut senisest tõhusamalt.“
Ka professor Harald von Witzke Humboldti Ülikooli Rahvusvahelise põllumajanduskaubanduse ja arengu õppetoolist tõi välja selle, et toidu tootmise suurendamisest 90% peaks tulema just produktiivsuse kasvust ja ainult 10% uue maa kasutusele võtust.
Konverentsi raames otsiti uusi ideid ja lahendusi ka väiksematel ümarlaudadel. Erinevate maade ministrid, nõunikud ja spetsialistid arutasid, kuidas tõhustada riikidevahelist kaubandust. Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Schanki sõnul jäid peamisteks kõlanud mõteteks, et nii Euroopa-siseses Euroopa-siseses kui ka lääne ja ida vahelises kaubanduses tuleb tagada toodete mitmekesisus, efektiivne tootmine ning riskide maandamine, et vähendada turu kõikumistest tekkivaid negatiivseid tagajärgi. Rahvusvahelisel tasandil on oluline koostöö ning infovahetus kõikide partnerite vahel.
Konverentsi Agroforum Mare Balticum korraldas Eesti Maaülikool koostöös Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja, Läänemeremaade nõukogu ja Maaelu Edendamise SA-ga koostöös Peterburi Põllumajandusülikooliga. Konverentsil osalesid kokku 17 riigi delegatsioonid, sealhulgas Ukraina põllumajandusminister, Eesti maaeluminister, Peterburi Põllumajandusülikooli rektor, FAO ja OECD esindajad.
Konverentsi videoülekannet ja lektorite ettekanded leiate konverentsi veebilehel http://agroforum.emu.ee. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles