2008. aastal tuli Rootsi maaeluminister Eskil Erlandsson välja visiooniga, et „Rootsist saab 2020. aastaks Euroopa juhtiv kulinaariariik“. See visioon puudutab kogu ühiskonda, sh toiduainete sektorit. Tegemist on pigem poliitilise visiooniga kui programmi või projektiga.
Visioon vajadust põhjendati töökohtade loomisega, eesmärgiks oli 20 000 uut töökohta aastaks 2020.
Visiooni loomise ajal polnud kulinaaria Rootsi kui turismi sihtriigi turundamisel eriti olulisel kohal. Kui Prantsusmaa puhul rõhutatakse kohalikku kööki kui tähtsamat põhjust riigi külastamiseks, siis Rootsi köök oli 2009. aastal alles 12. argument Rootsi kui turismi sihtriigi turundamisel.
Alates 2008. aastast on Rootsi toidu eksport kasvanud 34%, toiduettevõtete arv on suurenenud 11%, tekkinud on 9100 uut töökohta. Paranenud on toidu avalike hangete korraldamine, mille tulemusel on kohalikel toidutootjatel paremad võimalused hangete võitmiseks. Selleks loodi süsteem kohalike omavalitsuste nõustamiseks (teatavasti ei tohi hanked minna vastuollu EL reeglitega). Turistid kulutavad toidule 30% rohkem raha. 74%
rootslastest usuvad, et Rootsi toidukultuur on viimastel aastatel paranenud ja 80% rootslastest usuvad, et kohalik toit on kõrge kvaliteediga.
2008. aastal loodi visioon, 2009. aastal võeti vastu tegevuskava, 2010. aastal suurendati visiooni elluviimiseks vajalikku eelarvet ja võeti vastu kommunikatsioonistrateegia.
Eesmärgi saavutamisse on kaasatud erinevad osapooled: valitsus ja ministeeriumid, ametkonnad, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, võrgustikud jne.
2012 viidi läbi vahehindamine aastate 2008-2012 kohta. Tegevuste vahehindamine näitas, et huvigrupid on hästi kaasatud ja eesmärkide täitmine on üldiselt läinud hästi, siiski on valdkondi, kus arengud pole olnud piisavad.
2013. aasta lõpus võeti vastu uus kava, mille raames struktureeriti ümber olemasolevaid eesmärke ja lisati uusi. Rohkem tähelepanu pöörati toidusektori jätkusuutlikkuse ja rahvatervise aspektidele.
Tähelepanu keskmes on järgmised valdkonnad: esmatootmine, avalik toitlustamine, toidutöötlemine, kaubandus, restoranid ja toiduturism.
Uuendatud lähenemises pööratakse suuremat tähelepanu ka kodumajapidamistele ning kodusele toiduvalmistamisele, mis tähendab automaatselt, et tegevustesse tuleb haarata ka kaubandus.
Kava eesmärkideks on näiteks: Rootsi toidutootmise suurendamine, toidutöötlemisettevõtete arvu 20% kasv, toiduekspordi kahekordistumine, tipprestoranide paiknemine Rootsi erinevates piirkondades, Rootsi toitu tarbimise suurenemine välisturistide poolt.
Tegevusi rahastatakse maaelu arengukavast, Euroopa Kalandusfondist, riigieelarvest ja erasektori poolt. Alates 2008. aastast on investeeritud kokku 1,8 miljardit Rootsi
krooni.
Konkreetsetest tegevustest on maaelu arengukava raames toetatud investeeringuid, restoranides müüdava toidu käibemaksu vähendati poole võrra, avaliku toitlustamise parandamiseks loodi kompetentsikeskus, toidu avalikeks hangeteks loodi suunised, vähendati tapamajade tasusid, loodi toiduekspordi soodustamise programm, arendati gastronoomilisi piirkondi, parandati
ulukiliha käitlemise taristut, loodi piirkondlikud toidusaadikud jms.
www.tryswedish.com |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles