lmselt ei pea paljusid enam veenma, et kiire internetiühendus on Eestis töövahend igal pool. Teisalt leidub Eestis veel piirkondi, mis on ebaühtlaselt kaetud kvaliteetse internetiga.
Me ei pea leppima, et töövahend maapiirkondades on ebaühtlaselt kättesaadav. Kui tahame tõepoolest, et meie maapiirkonnad oleksid elujõulised ja atraktiivsed elu- ja töökeskkonnad, peame leidma võimalusi uudseist tehnoloogiatest võimalikult palju kasu saada.
Nüüdisaegne sidevõrk on sama tähtis kui teede- ja elektrivõrgud. Sideühendus on hädavajalik vahend piirkondade ettevõtjaile, eelkõige väikeettevõtjaile, kes sõltuvad kiirest internetiühendusest. Kohalikul või välisel potentsiaalil põhinev väikeettevõtlus ning uudsed tooted ja teenused või uudsed lahendused tööhõive suurendamiseks on otseselt seotud moodsate sideühenduste võimalustega.
Paljud piirkonnad, tõmbekeskused ja kohalikud omavalitsused on oma sihiks seadnud ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamise ja elukeskkonna parendamise ning teenuste ja hariduse kvaliteedi parandamise. Nüüdisaegse sideühenduseta ei ole see võimalik.
Seetõttu on tähtis, et kohalikud omavalitsused seaksid eesmärgiks ka sidevõrkude ehituse. Vastasel juhul ei ole eelmainitu kindlasti saavutatav. Baasvõrgu ehitamise on juba riik enda õlule võtnud, samuti teevad sideoperaatorid investeeringuid, aga siiski on midagi puudu.
Eesti on võtnud sihiks, et aastaks 2020 on uue põlvkonna side baasvõrk valmis ehitatud, mida nimetame projektiks EstWin. Seda rahastatakse struktuurivahenditest ja sideoperaatorite omapanusest. See on üle 6000 km valguskaablit üle Eesti. Baasvõrguga ühendatakse kõik mobiilimastid tõenäoliselt aastaks 2018. Viimaseta poleks kiire andmeside nutitelefonides enam mõeldav.
Peale selle on kavandatud ehitusseaduses muudatused, mis võimaldaks sidevõrke lihtsamini ehitada. Lisanduvad mitmesugused võimalused struktuurivahendite investeeringute rahastusmeetmeis. Miks ei saa kõik soovijad kiiret internetti maapiirkonnas?
Sideoperaatorite investeeringuteta kaablid inimestele internetti ei too. Seega on sideteenuse pakkumiseks vaja nii klienti kui ka teenuse pakkujat. Kvaliteetse teenuse pakkumine on aga kallis, mis tuleneb jaevõrgu ehitamise ja selle haldamise kuludest. Seetõttu on probleem ulatuslikum, kui esmapilgul tundub. Jaevõrgu turutõrke kõrvaldamiseks peab otsima mitmeid lahendusteid, arvestades kõigi osapoolte huvidega.
Juurdepääsuvõrgud on lairibavõrkude kõige kallim osa. Arenevad edasi traadita ühendused ning piirkondade ühendamiseks, kuhu kaablivõrgu rajamine on mõeldamatu, on võimalik piiratud võimalustega ühendusi pakkuda. Teisalt ei jõua sideoperaator kaabliga võrguga mitte igale poole.
Huvitav on tõik, et täpselt sama probleemi ees seisavad maapiirkondades nii poolakad, rootslased kui ka soomlased. Arutledes üht- ja teistpidi, jõuame välja mõtteni, et kui piirkonnas on kindel soov kiire interneti järele, on paari kilomeetri valguskaabli mahapanek täiesti võimalik ning sideoperaatoritega saab samuti kaubale. Hea näide on Suure-Jaani vald. Nemad tegid selle ära.
Julgustan igati piirkondlikke initsiatiivgruppe, et nad vähemalt kaaluks kiigeplatside ja jalgrattateede kõrvale sideühenduste ehitamist. Üks kilomeeter sidevõrku maksab umbes 10 000 eurot ja peab vastu vähemalt 40 aastat. Kui on mõnigi klient piirkonnas nõus käed külge lööma, vald natukenegi toetama ning toetusprogrammi LEADER partnerluskogud rahaliselt aitama, on võimalik märkimisväärsele osale inimestest kiire internet koju tuua.
LAIRIBAFOORUM 2014 toimub 28. oktoobril 2014. a Jänedal, Maamajanduse Infokeskuses. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles