MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetoidu tootmine ja tarbimine leiab üha rohkem poolehoidjaid nii siin- kui sealpool Läänemerd |
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
5. mrts 2013. a |
| Kõikides Läänemere äärsetes riikides on viimastel aastatel hoogustunud kohaliku toidu teema, sealhulgas ka mahetoidu teema. Üha enam teadvustatakse, et tervislik ja keskkonnasäästlik on tarbida seda, mida toodetakse kohapeal ning kasutusele on tulnud termin – hooajaline toit. |
|
Eelmisel nädalal toimus Tallinnas mahepõllumajanduse ja toiduteemaline konverents „Põllumajandus jätkusuutliku tuleviku jaoks - taaskasutav mahepõllumajandus“ (Farming for the future - Ecological Recycling Agriculture to save the Baltic Sea).
Konverents tõi kokku Läänemere erinevatest riikidest mitmeid osapooli, et arutleda teemal, milline on mahepõllumajanduse roll ja võimalused Läänemere seisundi parandamisel. Konverents toimus rahvusvahelise projekti „BERAS Implementation“ raames. |
 |
Projekti eesmärk on edendada Läänemere maades ringlusse suunavat mahepõllumajandust (inglise keeles Ecological Recycling Agriculture - ERA), pakkuda ideid keskkonnahoidlikuma toiduahela korraldamiseks tootjast tarbijani. Projekti raames tegeletakse kohaliku toidu, mahepõllumajanduse ja toidukogukondade arendamisega ning tehakse ettepanekuid poliitika kujundamiseks. Projekt hõlmab 24 partnerit 9 Läänemere äärsest riigist. Juhtpartner on Södertörni Ülikool Rootsis. Eestist on partneriteks Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Maaülikool.
Üks oluline osa projektist on kohaliku toidu teema. Projekti ühe alategevuse - puhta Läänemere toidulaua (Diet for a Clean Baltic) eesmärk on levitada järgmist mõtteviisi:
- Süüa tuleks head, maitsvat ja tervislikku toitu
- Kõige parem on kohalik, mahe- ja hooajaline toit
- Tuleks süüa rohkem köögivilju ja vähem liha
- Kutsuda üles toitu mitte raiskama
Teine alateema on elujõuliste toidukogukondade arendamine. Toidukogukond on koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad nii põllumajandustootjad kui ka teised toiduahela osapooled, näiteks töötlejad, edasimüüjad, talupoed, toitlustuskohad, kultuuri- ja turismiettevõtjad kuni koolide ja teadusasutusteni välja.
Koostöövõrgustike eesmärk on tõsta teadlikkust toidutootmise keskkonnamõjudest, suurendada kohalike mahetoodete tarbimist ja tugevdada jätkusuutlikku maaelu arengut. Läbiv põhimõte on, et põllumajandustootmine põhineks vaid talu enda või kohalike (lähedal asuvate) ressursside kasutamisel.
BERAS projekti raames kogutakse infot Läänemere maade toidukogukondade kohta. Näiteks Rootsi piirkond Järna/Södertälje, kus enamik kohalikke tooteid müüakse kohalikule elanikkonnale. Lisaks Euroopa Liidu Läänemere piirkonna riikidele kogutakse teavet toidukogukondade kohta ka Venemaalt ja Valgevenest. Eestist on näitena esitatud Eesti Maaülikooli Mahekeskus, mis asub Tartu külje all Õssu külas.
Konverentsi aruteluringis, mis käsitles elujõuliste toidukogukondade ülesehitamist, esitleti nelja Taani näidet: Stengaarden mahetalu, Krogagergaardi mahetalu, Skovlygaardi mahetalu ning projekti Öko-Bornholm (www.ekologiskradgivning.se/). Kõik kolm nimetatud Taani talu on väikesed mahetootjad: haritavat põllumajandusmaad 40 hektarist 100 hektarini, kõiki kolme iseloomustab mitmekesine põllumajandustootmine ja talus on ka loomad. Kogu toodang müüakse kas oma talupoes või kastisüsteemi vm otseturustusmeetodit kasutades. Loomasööt saadakse kas oma talust või lähinaabritelt. Rakendatakse ringlusse suunava mahepõllumajanduse (Ecological Recycling Agriculture - ERA) ehk taaskasutava mahepõllumajanduse põhimõtet. Nende näidete kogemustest võib välja tuua järgmise:
- põllumajandustootmine tuleb viia vastavusse tarbija nõudlusega;
- taaskasutava põllumajanduse sisseseadmine on aeganõudev, tasuvusaeg 4-10 aastat;
- sellist põllumajandus ettevõtet ei tohiks üles ehitada laenu peale;
- kiire läbipõlemise vältimiseks, peab talupere endale vaba aega lubama;
- tarbijatega usaldusel põhinev suhte loomine;
- muutuda vastavalt tarbija nõudluse muutustele.
Aruteluringis toodi elujõulise toidukogukonna toimimise peamise takistusena välja mahetoodete töötlejate vähesus. Soome esindaja tõi negatiivsete aspektidena välja ka pikad vahemaad ja hõreasustuse, mistõttu ei leidu kõikjal piisavalt tarbijaid. Leedu esindaja tõi välja ka tarbijate hinnatundlikkuse ning asjaolu, et kohalik talunik leiab sageli, et 30-40 hektarit ei ole piisav hulk maad, et sellest ära elatuda. Veel mainiti, et mahetoodete kasulikkust tuleb rohkem teavitada. Bornholmi näite esitamisel rõhutati, et aeganõudev on panna kohalikud inimesed omavahel suhtlema ja koostööd tegema, see võib võtta mitu aastat enne, kui see kenasti toimima hakkab.
LISAINFO:
- BERAS Implementation projekti lõpuseminar toimub 3.-4. juunil 2013 Poolas.
- Konverentsi kajastus maheklubi.ee veebilehel 1. märtsist 2013 - www.maheklubi.ee/uudised/uudis/konverentsil-todeti-et-mahepollumajandus-aitaks-parandada-laanemere-keskkonnaseisundit/
- Konverentsi kohta leiab rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php.
- Konverentsi esitlused tulevad lähipäevil BERAS projekti veebilehele www.beras.eu/index.php/en/news-and-events/178-international-conference-farming-for-the-future-ecological-recycling-agriculture-to-save-the-baltic-sea
|
Põnev kohaliku toidu teemaline rahvusvaheline seminar toimus eelmise aasta septembris ka Taanis. Seminari korraldas Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Assotsiatsioon (Nordic Association of Agricultural Scientists - NJF) ning seminari teemaks oli parem ja keskkonnasõbralikum kohalik toit (Local Food - a step towards better and more environmentally friendly products).
Tegemist oli esimese kohaliku toidu teemalise seminariga NJF seminaride sarjas. Osalejad: Eestist, Taanist, Soomest, Rootsist, Islandilt, Ungarist, Suurbritanniast.
Seminaril tehti kokku 21 ettekannet, mis olid jagatud nelja alateema alla. Eestlastelt oli kokku kolm ettekannet:
|
 |
Teema 1: Kohaliku toidu tootmine / mis on kohalik toit?
- Eesti ettekanne teemal „Rahvusvaheline lähenemine kohaliku toidu teemale - toimib küll!“ - T. Ohvril ja V. Parts, Eesti Maaülikool (ettekande kohapeal tegi Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus)
Teema 2: Kohaliku toidu liikumised
- Eesti ettekanne teemal „LEADER ja kohalik toit“ – Reve Lambur, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ja Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus
Teema 3: Kohalik tarne-/väärtusahel
Teema 4: Kohalike toidusüsteemide keskkonna aspekt
- Eesti ettekanne teemal „Taimekaitsevahendite jäägid Eesti kohalikus ja imporditud toidus aastatel 2008-2011“- Darja Matt, Elen Peetsmann ja Sirli Pehme, Eesti Maaülikool
Näiteks tuldi seminaril erinevates ettekannetes välja järgmiste ütlustega:
- Meie eesmärk ei ole toita kogu maailma kohaliku toiduga, vaid kuidas kohaliku toidu majandamist kohapeal parandada.
- Tuleks eristada "locality food" ja "local food". "Locality food" on toodetud teatud geograafilises piirkonnas, nt põhjapõdra liha Lapimaalt, "local food" on ka geograafilise piirkonnaga seotud, kuid koht ei ole fikseeritud nimega.
- Kohaliku toidu puhul räägitakse kolmest erinevast kauguse kriteeriumist: 1 - füüsiline vahemaa, kus toode on toodetud ja kus seda tarbitakse ning kui kaugelt kohale veetakse; 2 - inimsuhetel põhinev kaugus - usaldus; 3 - esindatuse kaugus ehk kui lähedalt on toode seotud piirkonnaga, kus see toodetud on.
Seminari ettekanded leiab NJF veebilehelt www.njf.nu/filebank/files/20130108$100412$fil$4l9rKKocUp6pvz2vOCPf.pdf
LISAINFO:
Info seminari kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
Mõisted:
*BERAS – Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society – Läänemere piirkonna taaskasutav (ringlusse suunav) mahepõllumajandus ja kogukond
*Ecological Recycling Agriculture (ERA) – ökoloogiline taaskasutav põllumajandus või taaskasutav mahepõllumajandus
*BIC - BERAS Implementation Center
* BIC-farm – BERAS projekti näidistalu |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles