16.05.2008 - Läti maaeluvõrgustiku ettekanne

Riikliku maaeluvõrgustiku asutamisest Lätis - ETTEKANNE /tõlge - maaeluvõrgustik/

Edgars Linde, Läti maaelu nõuande- ja koolituskeskuse nõukogu liige

16. mail 2008 toimus rahvusvaheline seminar "Läti, Leedu ja Eesti maaeluvõrgustike asutamisest. Soome maaeluvõrgustiku kogemused." ("Establishment of National Rural Network in Latvia, Lithuania and Estonia. Finland experience on establishment of National Rural Network.”)

Maaeluvõrgustik Lätis:

Maaeluvõrgustiku kavandatavad tegevused on suunatud:

• maapiirkonnas olemasolevate võrgustike koordineerimisele;

• arvestatavate ressursside (inimesed, organisatsioonid, rahastamine) tugevdamisele maaelu arendamisel;

• informatsiooni ja kogemuste vahetusele.

Hetke olukord:

Põllumajandusministeerium asutab maaeluvõrgustiku nõukogu ja määrab kindlaks maaeluvõrgustiku sekretariaadi ja tegevusprogrammi ülesanded;

• maaeluvõrgustiku sekretariaadi kohuseid hakkab täitma Läti Maaelu nõuande- ja koolituskeskus (maaeluvõrgustiku märkus: riigi aktsiaselts).

Maaeluvõrgustiku tegevuste kavandatavad valdkonnad:

• haridus, koolitus, nõustamisteenused ja teadustegevus;

• keskkond, noortetöö ja muud valdkonnad mis omavad mõju maaelu arengus;

• Leader tegevuste rakendamine;

• põllumajandus-, metsandus- ja kalandusvaldkond;

• turism, käsitöö ja muu mittepõllumajanduslik maapiirkonna majandusvaldkond;

• territoriaalsed administratsioonid: kohalikud omavalitsused, ringkonna ja regionaalsed haldusasutused;

• riigihaldus.

Maaeluvõrgustiku organisatsiooniline struktuur:

Maaeluvõrgustiku nõukogu – kolmel tasandil esindatud (nimetatud ja valitud liikmed);

• 3 tasand: maaeluvõrgustiku nõukogu liikmed, kohustused valdavad riiklikul tasandil;

• 2 tasand: maaeluvõrgustiku kohustused regionaalsel ja ringkondlikul tasandil, katab territoriaalset mitmeid omavalitsusi;

• 1 tasand: väiksemad maaeluvõrgustiku üksused, kohustused territooriumide ja üksikute omavalitsuste tasandil, otse ühendus maapiirkonna elanikega.

Maaeluvõrgustiku sekretariaat:

Sekretariaat aitab kaasa maaeluvõrgustiku tegevusele. Sekretariaat kogub maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi koostamiseks ettepanekuid ja töötab välja maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi ning koordineerib selle rakendamist ja annab tehnilist abi.

Sekretariaadi kohustused:

• tagada tehniline abi maaeluvõrgustiku nõukogu ja töögruppide tegevuseks; tegevuskava rakendamine ja osavõtt Euroopa maaelu arengu võrgustiku tööst;

• tagada informatsiooni ja kogemuste vahetus kõrgekvaliteediliselt ja efektiivselt; koguda ja analüüsida maaelu arengu teemalist informatsiooni ning vastavaid kogemusi; teabelevi koordineerimine;

• edendada koostööd maaeluvõrgustiku 1., 2. ja 3. telje osalejate vahel;

• koguda soovituste maaelu arengu poliitika rakendamise kohta ja nende esitlemine maaeluvõrgustiku nõukogule;

• maaelu arengu ja maaeluvõrgustiku tegevuste valdkonna rakendusuuringute tellimine;

• maaeluvõrgustiku tegevuse mõju analüüsimine, koostöös maaeluvõrgustikku kuuluvate organisatsioonide ja institutsioonidega.

Maaeluvõrgustiku sekretariaadi organisatsiooniline struktuur:

Maaeluvõrgustiku sekretariaadi ülesandeid on täitma määratud Läti Maaelu nõuande- ja koolituskeskus.

Sekretariaadi struktuuri kuulub keskus (asukoht Ozolniekis) ja 9 regionaalsest üksust, keda abistavad 26 regionaalset ja 502 omavalitsuse tasandil maaelu arengu spetsialisti toetades horisontaalselt ja vertikaalselt infovoogu.

Maaeluvõrgustiku nõukogu:

Luuakse maaeluvõrgustiku nõuandev ja koordineeriv organ , kes:

• tagab maaelu arengu valdkonna kogemuste vahetuse maaelanikkonna seas, kaasates selleks erinevaid maaelu arengu spetsialiste, organisatsioone ja institutsioone;

• aitab kaasa ja abistab maaelu arengu poliitika elluviimisel;

• edendab vastastikust informatsiooni levitamist maaelu arengu võtme teemadel nii kohalikul, riiklikul, kui ka Euroopa Liidu tasandil;

Maaeluvõrgustiku nõukogu ülesanded:

• maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi heakskiitmine ja seire rakendamine;

• soovituste andmine maaelu poliitika rakendamiseks;

• aitama kaasa maaelu arengu programmi 2007 – 2103 ja maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi rakendamisele, sh vastavate infomaterjalide levitamine;

• andma hinnang ja kiitma heaks maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi rakendamise iga-aastane eduaruanne ning tegema ettepanekuid eduaruande täiendusteks;

• tegema ülevaateid avaliku arvamuse analüüsi tulemustest maaelu arenguprogrammi 2007 – 2013 ja maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi rakendamise kohta.

Maaeluvõrgustiku nõukogu liikmed:

Maaeluvõrgustiku nõukogu liikmed esindavad:

• haridus-, koolitus-, nõuandeteenistus ja teadusorganisatsioone ning institutsioone;

• keskkonna-, noorte- ja muid organisatsioone ja institutsioone, kes omavad mõju maapiirkonna arendamisel;

• Leader tegevuste rakendamisega seotud organisatsioone;

• põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori organisatsioone;

• maapiirkonna turismi, käsitöö ja muud mittepõllumajandussektori organisatsioone;

• territoriaalsed administratsioone (kohalikud omavalitsused, ringkonna ja regionaalsed haldusasutused);

• riigi administratsioone/ ministeeriume ja nende erinevaid haldusasutusi.

Maaeluvõrgustiku nõukogusse kuulub 21 esindajat, sealhulgas riigi- ja riigihaldusasutuste osakaal nõukogu liikmete hulgas ei tohi moodustada üle 50% nõukogu liikmete arvust.

Maaeluvõrgustiku tegevusprogramm:

Maaeluvõrgustiku tegevusprogramm on väljatöötamisel ja toetub järgmistele võtme tegevusvaldkondadele:

• parimate praktikate kogumise ja levitamise ning informatsiooni kättesaadavuse korraldamine;

• kogemuste ja oskusteabe vahetuse korraldamine;

• koolitusprogrammide koostamine;

• teabelevi ja uuringud (koostöö arendamine, sh Riikliku maaeluvõrgustiku ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku vahelise koostöö mõju suurendamine);

• korraldama maaeluvõrgustikus osalejate osalemist rahvusvahelises koostööprotsessis.

Maaeluvõrgustiku tegevusprogrammi väljatöötamine:

Eesmärk ja ülesanne: tegevusprogrammi töötab välja sekretariaat koostöös maaeluvõrgustikus osalejatega ja maaeluvõrgustiku nõukoguga.

• meetmed: kiidab heaks maaeluvõrgustiku nõukogu; rakendab maaelu arengu organisatsioonide ja institutsioonide koostöövõrgustik;

• tegevused (võrgustikus osalejate kanditaatide valikumenetlus, tegevuskava täitmise kanditaatide valikumenetlus ja maaeluvõrgustiku sekretariaadi tegevuse rakendamine): koordineerimine ja tehniline abi sekretariaadi tegevusele; nõukogu seiretegevus.

Maaeluvõrgustiku tegevusprogramm:

Eesmärgid ja ülesanded:

1. koguda informatsiooni, maaelu arengu parimaid praktikaid, kogemusi ja nende levitamine;
2. maaeluvõrgustiku koostöövaldkonna tegevused, tugi maaeluvõrgustikus osalejatele osalemiseks maaeluvõrgustiku tegevustes nii kohalikul, riiklikul, kui ka Euroopa Liidu tasandil;
3. soovituste koondamine maaelu poliitika paremaks rakendamiseks;
4. maaeluvõrgustiku tegevustega seotud valdkonna uuringute tellimine;
5. toetus Leader lähenemise rakendamiseks;
6. maaeluvõrgustiku tegevuste mõju hindamine lähtudes maaeluvõrgustiku eesmärkidest, ülesannetest ja eelarve juhtimisest;
7. rakendada muid maaeluvõrgustiku tegevusi.

Maaeluvõrgustiku rahastamine:

Maaelu arengu programm 2007 – 2017, kokku 1 361 646 324 eurot /21,3 miljardit krooni/, jaguneb:

• tegevuste rahastamine: 1 306 120 324 eurot /20,5 miljardit krooni/, 96% programmi eelarvest;

• tehniline abi:55 526 000eurot /869,3 miljonit krooni/, 4% programmi eelarvest.

Tegevuste rahastamise jaotus telgede vahel:

1. telg: 648 960 777 eurot, /10,2 miljardit krooni/ - 49%;

2. telg: 365 040 438 eurot, /5,7 miljardit krooni/ - 28%;

3. telg: 259 584 311 eurot, /4,1 miljardit krooni/ - 20%;

4. telg: 32 534 798 eurot, /509,3 miljonit krooni/ - 2,5%.

Tehniline abi eelarvest:

• maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamine 10 000 000 eurot /156,6 miljonit krooni/ (18% tehnilise abi eelarvest),
• sealhulgas tegevus programmi eelarve7 500 000 eurot /117,4 miljonit krooni/ (75%) ja,
• maaeluvõrgustiku sekretariaadi eelarve 2 500 000 eurot /39,1 miljonit krooni/ (25%).

Maaeluvõrgustiku rakendamise väljakutsed:

• motiveerida maaelanikkonda osalema maaeluvõrgustiku tegevustes;

• kujundada välja dialoog eri tasandite maaelu arendajate vahel;

• kindlustada maapiirkonna teabelevi, eriti just suurematest linnadest eemalejäävates piirkondades.