1. Kuidas defineerida kalasadama territooriumi? Määrus ütleb, et esimesest teljest on tegevused abikõlblikud siis kui need viiakse ellu juba olemasoleva kalasadama territooriumil. Piirkonnas on enamike kalasadamate territooriumid (kinnistud) suhteliselt väikesed, liiati asuvad need pea alati ehituskeelu vööndis, seega mingite rajatiste tegemine on kaunikesti võimatu. Seega millistele õigusaktidele tuginedes võib taotleja kinnitada, et tegemist on kalasadama territooriumiga? Kas selleks on sadama omaniku otsus või midagi muud?Kas sadamakinnistu kõrval asuval kinnistul asuvat hoonet võib lugeda kalasadama territooriumiks? Hoone on aiaga piiratud sadamalalt väljas, kuid sellel on otsene side just nimelt kalurite ja nende tööga. Mõlemad kinnistud kuuluvad sadama omanikule.
Lähtudes sellest, et territoorium on valdusala, siis kalasadama territoorium on kinnistuala, millele on antud sadama sihtotstarve. Ehk siis tugineda saab ainult kahele konkreetsele asjale: peab olema kinnistu, mille piirid ongi ühtlasi territooriumi piirideks ja selle kinnistu sihtotstarve peab olema sadam vms. Kui kõrval asuv kinnistu ei ole detailitud sadamaks ehk selle maa sihtotstarve ei ole sadam, siis seal ei saa selle toetussuuna alt midagi teha. See, kas ja kuidas sadamates ehitada saab tuleb aga teistest õigusaktidest, mida meie määrus otseselt ei käsitle.
2. §7 lõige 1 punkt 2 ütleb, et maaost mille maksumus ületab 10% projekti abikõlblikest kuludest on abikõlbmatu. Paraku ei ütle määrus, millal ja mis tingimustel on maaost lubatud ja abikõlblik.
Maaost kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest on abikõlblik. Paraku kirjeldatakse seda veel ainult projektitoetuse väljamaksmise tegemise korra all §30 (1) punktis 4. See peaks võimaldama näit. sadamate arenduse korral projekti elluviimist takistava kaasomaniku väljaostmise.
- Otseturustamisega seotud tegevuste toetuse taotleja peab olema kalandussektori mikroettevõtja, kes on kalapüügiloa omanik, kes turustab enda püütud, kohalikult (Eestis) lossitud ja enda töödeldud (jahutatud, fileeritud suitsutatud, grillitud jne) kala või vesiviljelustooteid
- Kalandustoodete otseturustamisega seotud projekti võib ellu viia mis tahes Eesti piirkonnas
- Otseturustamine on kalandustoodete töötlemine ning kalandustoodete turustamine tootjalt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab need otse tarbijale
- Kalandustoodete töötlemisseadmete soetamine otseturustamise raames ei ole abikõlblik
- kalandustoodete töötlemisseadmete soetamine otseturustamise raames ei ole abikõlblik.
- Otseturustamise raames ei ole suitsu- ja grillahju jne.soetamine abikõlblik.
4. Kas kalapüügiloa omanik kelle asukoht ja tegevuskoht on suurema kui 4500 elanikuga linnas võib otseturustamise toetust taodelda sinna samasse linna? Näiteks soovib ehitada sinna otseturustamise kioskit vms?
Linnas elav kalapüügiloa omanik võib seal linnas otseturustamist arendada küll. Ta võib endale sinna kioski püsti panna ja sellega seotud tehnosüsteemid teha ja külm. seadmed osta ja ka külm. auto selleks tarbeks osta. vt. §6 (2) p. 9, 10, 11, 12 .
Samuti saab ta toetust ka mingis osas ettevalmistavatele töödele küsida, vt. §2 (4)
5. Kas otseturustamise mõistes oleks abikõlbulik ka nt. kaubanduskeskuses mõne kioski rentimine?
Kaubanduskeskustes müügipindade rent ei ole abikõlblik. Teoreetiliselt peaks olema võimalik endale osta nö. kokkumonteeritav müügipaviljon koos sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, mille saab sinna keskusesse üles sättida. Sel juhul peaks see inimene ise rentima pinna ja ülejäänud osas saaks juba toetust.
6. Millised tingimused peavad olema täidetud, et oleks tegemist kalandussektori sihtasutusega?
Kalandussektori sihtasutuse põhikirjaline eesmärk peab olema seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja selle sihtasutuse juhatuse või nõukogu liikmetest vähemalt 50% tegevus peab olema otseselt seotud kalandussektoriga (50% liikmete otsese seotuse nõue kalandussektoriga tähendab seda, et need liikmed peavad sisuliselt olema kalandussektori ettevõtjad, vt. §10 (3)). Sama kehtib ka kalandussektori mittetulundusühingu liikmelisusele esitatud nõuete puhul. Antud juhul tähendab see seda, et peate näit. oma sihtasuse juhatusse võtma juurde mõne kaluri või muu kalandusettevõtja ja muidugi põhikirjalise eesmärgi viima vastavusse.
7. Kalasadamate ja lossimiskohtade tegevuste all näit. 2.1.8 kood kalasadama või lossimiskoha kai laiendamine, uuendamine ja tehnosüsteemide muutmise kulud ning sadama akvatooriumi ja sadama mere poolt sissepääsukanali ühekordse süvendamise *kulud.*
Tegevuse realiseerimiseks tuleb teha järgmised hanked(lepingud):
- hanke korras leping ehituse projektijuhiga
- hanke korras ehituse, süvendamise ja seadmete ostmise lepingud
- hanke korras ehituse järelvalve leping
- hanke korras peale süvenduse lõpetamist sügavuste kontrollmõõtmise leping
Need on ehitusalase seadusandluse kohalselt vaja korradada, muidu ehitada ei saa.
Kas need kõik tegevused on ikka abikõlbulikud?
Määruse §6 loetletakse abikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemisel. Projektide elluviimisel tuleb täita erinevaid seadusandlikke nõudeid, mis ei tähenda, et nende nõuete täitmisega seotud tegevused oleks selle määruse tähenduses abikõlblikud. Seega Teie poolt näitena toodud tegevused (peamiselt lepingute sõlmimised) ei ole abikõlblikud.
§2 (4) kirjeldatakse, millistel juhtudel ja millised ettevalmistavad tööd võivad olla erinevate tegevussuundade toetatavate tegevuste osaks.
8. Kas taotluse toetatavatele tegevustele on ette näha ka ca 10% varu, ettenägemata kuid toetatavate tegevuste katteks, mida saab käsutata ainult taotleja?
Ettenägemata toetatavate tegevuste katteks ei ole varu ette nähtud.
9. Kas tegevus on abikõlbulik EKF meede 4.1. § 6 p. 4 mõistes, mis käsitleb turistide teenindamiseks vajaliku puhkemaja ehitamist? Nimetatud kinnistul asuvad elumaja + abihoone ning turistide majutamiseks 10-kohaline eraldi hoone kodumajutusena. Samale kinnistule soovitakse ehitada 2 uut väikest ühepere majutamiseks mõeldud palkmaja, ~a x 44 ruutmeetrit.
Kui taotleja kinnitab, et kasutab neid hooneid sihipäraselt ehk siis ei lähe sinna ise elama ega pane ka oma sugulasi nendesse elama ning need hooned saavad kui turistide majutamiseks mõeldud hooned kasutusloa on see projekt abikõlblik.
10.Ehitusseadus § 29 Ehitise omaniku kohustused ja õigused p. ( 1 )
Ehitise omanik on kohustatud tagama ..... ja p. ( 2 ) lõige 1) korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle, tagades sealjuures omanikujärelevalvele võimaluse tutvuda järelevalve tegemise lähtealuseks oleva informatsiooni ja ehitamise tehnilise dokumentatsiooni.
Ehitusseadus sätestab tõesti kohustused ehitise omanikule, mis tuleb ehitamisega seoses täita. See, et rannapiirkondade säästva arengu meetme raames ei toetata ehitusjärelvalvega seotud tegevusi, ei vabasta omanikku ehitusseadusega pandud kohustuste täitmisest. Seega peab omanik rahastama sarnased toimingud oma vahenditest.
11.Kui soovijal, st. kutselisel kaluril on võimalus kaasata näit. huvipaatide omanikke kalalossimiskoha kai renoveerimisel 50:50, kindlaksmääratud osal. Kuidas peab käituma juriidiliselt korrektselt kalanduspiirkonna mtü? See, et avalduses ja eelarves peab kajastama, see on selge. Võib olla saavad huvipaadiomanikud EASist positiivse otsuse kas varem või hiljem kui kalur PRIAst.
Kui tegemist on ühel kinnistul asuva ühe lossimiskoha renoveerimisega, siis saate ju ära määratleda näiteks renoveeritava kai pikkuse alusel konkreetse investeerinu objekti. Näit. kalurid renoveerivad x meetrit konkreetse alguse ja lõpuga ja huvipaatide omanikud y meetrit konkreetse alguse ja lõpuga kai osa. Samas tuleb see ka kidlasti taotlusvormil ära näidata, et sellisel sadama osal on kaasfinantseerimine jne.
Hetkel on minu teada EAS-is väikesadamate meede avatud, seega saaksite ka enam-vähem samale ajale planeerida ehitustööd.
12.Meie piirkonna ühe aasta projektide raha on 12,9 milj. Kuidas toimida, kui näiteks 2009.a. I voorus on taotlusi 13milj. eest? Kuna 2009.a. rahastamine toimub nagunii 2010.a., kas siis on võimalik, et puudujääva osa võime "laenata" 2010.a. proj. eelarvest kui paremusjärjestuse viimane taotlus on 300 tuh.? Tavaliselt ei tohi, aga...
Määruse § 27 (9) sätestab: kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi projektitoetuse taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet "Kalandusturu korraldamise seaduse" §19 lõike (9) alusel ülejäänud taotluse kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
13.Kas kalaturismi paati tohib ekstra osta binokli ja kompassi? Või kui need on hinnapakkumuses kirjas?
Kalaturismi paati binokli ja kompassi ostmine ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud on päästevarustuse ostmise kulud.
14.meede 4.1. II telg kood 3.2.1 - kas agariku kuivatamiseks vajaliku hoone ehitamine ja hoone ümbruse ( agariku kuivatamise plats ) esialgne rajamine on abikõlbulik?
Agarikuga tegelemist toetame üldiselt töötlemise meetme raames.Neljanda telje raames võiks agarikuga tegelemist toetada mitmekesistamise suuna alt, kus taotlejateks saavad olla kalandussektori mikroettevõtjad.
15. Meede 4.1. lisa 2 osa 2 rida 2.1.4. lubab osta jahutusseadme sadama
territooriumile. Koguva sadam renoveeritakse EASi toetusel MTÜ Ankur taotluse alusel, sadamaregistrisse kantakse 2010. MTÜ Ankur soovib sadama territooriumile paigaldada jahutuskambri värske kala säilitamiseks. MTÜ Ankur esindaja on kutseline kalur.
Põhimõtteliselt ei näe probleemi vastava jahutuskambri muretsemiseks Koguva sadamasse. Tuleb tähele panna seda, et esimese toetussuuna all saab taotlejaks olla kalandussektori MTÜ või kalandussektori ettevõtja. Samas tuleb silmas pidada määruse §16 lõikeid (10), (12), (13), (14), sealhulgas seda, et taotleja peab olema selle sadama õiguspärane kasutaja.
Täita tuleb kindlasti rida 23.1, kus näidatakse ära saadud toetus muudest vahenditest
Viimati muudetud: 13.04.2010