RAK meetme 3.6. - KKK - avaliku kasutuse lepingutest
Küsimus seoses avaliku kasutuse lepinguga. § 11 lõige 5 punkt 4 "investeering objektile, mis ei ole kohaliku tegevusgrupi omandis, kuid mis on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui tegevuseks on tegevuspiirkonnas oleva kultuuriväärtuse või loodusobjekti tähistamine, selle juurde viiva tee korrastamine ja viitade paigutamine ning nende juures puhkekoha väljaehitamine." Lõige 6 "Kui lõike 5 punktis 4 nimetatud objekti omanik ei ole omavalitsusüksus, siis peavad objekti omanik ja kohalik tegevusgrupp olema sõlminud selle kohta avaliku kasutuse lepingu vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest. "Küsimus: Kas avaliku kasutamise lepingut ei pea tegema juhul, kui maa omanikuks (ülalnimetatud tegevuste puhul) on KOV või ka teiste objektide (ehitised) puhul. | Avaliku kasutamise lepingute puhul peaks lähtuma põhimõttest, et lepingutega oleks tagatud kultuuriväärtuse või loodusobjekti kui ka investeeringuobjekti (viidad; tee, mida korrastatakse; puhkekoht) avalik kasutamine. Sest mis kasu on korrastada tee, mis viib kultuuriväärtuseni, millele avalik ligipääs puudub. |
| Kui objektiks on ehitis (§ 11 lõige 5 punkt 3), siis ei pea olema avaliku kasutuse lepingut, sest eeldame, et kui on tegevusgrupi omandis, siis saab seda ka avalikult kasutada. Samamoodi, kui on antud õiguslikul alusel tegevusgrupile kasutada, siis pole avaliku kasutuse lepingut eraldi vaja, vaid see võiks olla selle lepingu osa. | |
| Näiteks külaplats ei ole puhkekoht loodusobjekti juures, seda on võimalik iseseisvalt (ilma loodusobjektita) kasutada. | |
Segadust tekitab avaliku kasutuse definitsioon. Millisel juhul on tegemist avaliku kasutusega? Näiteks, kui eraettevõtja teeb muuseumi, kas see on avalik kasutus? Samas, kui ta müüb pileteid, mis katavad vaid halduskulud, kas see on äriline tegevus? | Hetkel kehtiva meetme 3.6 meetme määruse raames ei saa eraettevõtja teha muuseumi, ainult kohalik tegevusgrupp saab teha muuseumi ja ruum peab olema õiguslikul alusel tegevusgrupi kasutada. Järgmisel perioodil saab taotlejaks olla eraettevõtja ning siis saab ka ettevõtja muuseumit rajada. |
| Avaliku kasutamise mõiste sisu on see, et objekt on kõigile kasutamiseks ehk avatud. | |
| Avaliku kasutuse lepingu vajaduse juhud on meetme 3.6 § 11, lõikes 5 punkt 4 ja lõikes 6 sätestatud: “… kui tegevuseks on tegevuspiirkonnas oleva kultuuriväärtuse või loodusobjekti tähistamine, selle juurde viiva tee korrastamine ja viitade paigutamine ning nende juures puhkekoha väljaehitamine.”; “Kui lõike 5 punktis 4 nimetatud objekti omanik ei ole omavalitsusüksus, siis peavad objekti omanik ja kohalik tegevusgrupp olema sõlminud selle kohta avaliku kasutuse lepingu vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest.” | |
| Seega, kui kohalik tegevusgrupp korrastab matka- või loodusraja, tähistab vaatamisväärsuse või rajab puhkekoha meetme 3.6 toetuse abil on loomulik, et sellele peab olema ka juurdepääs. Kui objekt on kohaliku omavalitsuse omandis oleval territooriumil, siis avaliku kasutuse lepingut eraldi ei ole vaja. | |
| Avaliku kasutuse lepingu kokkulepe peab olema sõlmitud kohaliku tegevusgrupiga vähemalt viieks investeeringu tegemisele järgnevaks aastaks, millest nähtuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud investeeringuobjekti täpne nimetus ja kirjeldus, investeeringuobjekti avaliku kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused investeeringuobjekti avaliku kasutamise tagamiseks; | |
| Tagasi KKK avalehele | |