Toomas Kevvai

Leader konverents „Leader – kas organisatsioon või projekt?“ Pärnu,15.-16. november 2007

LEADER ja maaelu poliitika

Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004. Seega oleme olnud tänaseks üle 3 aasta EL täisliikmed. Sealhulgas oleme rakendanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, mille üheks osaks on ka maaeluarengupoliitika. Kui vaadelda meetmeid, mida oleme rakendanud, siis oleme liikunud nn lihtsatelt meetmetelt keerulisematele. Leader meede on ilmselt nii administratiivselt kui ideoloogiliselt üks keerulisemaid meetmeid EL maaeluarengupoliitikas üldse. Tooksin alljärgnevalt välja mõned olulisemad jooned Leader meetmest mis eristavad seda „traditsioonilistest“ maaeluarengumeetmetest:

• Strateegiliste valikute delegeerimine liikmesriigi valitsuselt Leader tegevusgruppidele

• Projektide valikukriteeriumide ja valiku delegeerimine Leader tegevusgruppidele

• Koostöö kohalike huvigruppide vahel meetme rakendamisel

• Integreeritus – Leader kui MAK kolme telje meetmete täiendamine ning regioonide ja rahvusvahelise koostöö vorm

• Uuenduslikkuse rõhutamine ja võimalus uuenduslike projektide läbiviimiseks.

• Kohalike eripärade arvesse võtmine - piirkonnal põhinevate strateegiate elluviimine

Mida Leader ei ole? Leader ei ole vahend asendamaks kohalike omavalitsuste või teiste allikate rahastamist. Võtmesõnaks on siin täiendavus. See tähendab, et Leader ressurss on täiendav, mitte olemasolevaid rahastamisi asendav vahend kohalikuks arenguks. Kindlasti ei saa Leader`it käsitleda ka maaeluarengu ressursside raames muude eesmärkide kui EL maaeluarengu kolme prioriteedi raames projektide rahastamiseks.

Tulles käesoleva konverentsi pealkirjas tõstatatud küsimuse juurde – „Leader, kas projekt või organisatsioon?“. Ilmselt võib Leader`it kõige paremini siiski iseloomustada omadussõnaga „lähenemisviis“. Sisuliselt ju kõige spetsiifilisem omadus, mis Leader`it eristab teistest maaeluarengu meedetest on just lähenemisviis meetme rakendamisel. Ehk siis võtmesõnadeks on siin selgelt kohalik initsiatiiv ning koostöö kohalike huvigruppide vahel.

Eesti, nagu enamik Euroopa Liiduga liitunud riike, on alles astumas esimesi samme Leader`i rakendamisel. Teatud mõttes võib siin tuua paralleele SAPARD programmiga. Selleks, et see õnnestuks, on vaja kõigi osapoolte koostöötahet. Nii Leader tegevusgruppide, põllumajandusministeeriumi kui PRIA vahel. Suureks abiks siin on kindlasti käivitunud maaeluvõrgustiku tugistruktuur Maamajanduse Infokeskuse juures.

Loodan, et Leader tegevusgruppidest areneb kohaliku tasandi koostööplatvorm, mille ambitsioonid kasvavad laiemaks MAK Leader ressursside kasutamisest. Tulevikus võiks need grupid olla kindlasti tegevuspartnerid ka paljudele muudele programmidele ja fondidele, mis on seotud regionaalse ja kohaliku arenguga.

Vaata Word dokument