Madis Kaldmäe

Leader konverents „Leader – kas organisatsioon või projekt?“ Pärnu,15.-16. november 2007

Regionaalpoliitilised meetmed ja maapiirkondade areng

Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 üheks põhieesmärgiks on Eesti eri piirkondade püsiva konkurentsivõime tagamine.

See seisneb eeskätt piirkondade spetsiifiliste arengueelduste ja –võimaluste senisest paremas ärakasutamises ning erinevate institutsioonide ja piirkondade vahelise koostöö tihendamises piirkonna arengu suunamisel ning arengutingimuste kujundamisel.

Eesti maapiirkondade arengu tugevdamisel on väga tähtis regionaalpoliitika ning maaelu arengu poliitika võimaluste ja vahendite omavaheline integreeritus. Enam ei ole kõige suuremaks probleemiks rahaliste vahendite vähesus.

Viimaste aastatega on oluliselt laienenud võimalused nii maaelu arengu poliitika kui ka regionaalpoliitika raames. Kõige olulisemaks kujuneb see, kuivõrd efektiivselt ja kavakindlalt neid konkreetse piirkonna huvides kasutatakse.

LEADER tegevusgruppidel on väga suur potentsiaal täiendada ja omavahel ühitada selles osas juba olemaolevat initsiatiivi ning oskusteavet nii avalikus kui ka mittetulundussektoris.

See on oluline kahes plaanis:

• piirkondliku arengu kavandamisel, ja

• konkreetsete projektide elluviimisel

Euroopa Liidu 2007-2013 struktuurivahendite raames on regionaalsele arengule orienteeritud omaette prioriteetne suund: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.

Selle kaks kõige olulisemat meedet on:

• Kohalike avalike teenuste arendamine, ning

• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine.

Neist esimene toetab selliste avalike teenuste infrastruktuurinvesteeringuid, mis peavad inimesele tingimata olema võimalikult kättesaadavad: kool, lasteaed, vabaajavõimalused jms. Meetme raames koostatakse kõigepealt nn KOIT kava, mille ettevalmistamine on alanud.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede on suunatud kohaliku külastus- ja ettevõtluskeskkonna arendamisele, et sel viisil muuta piirkond atraktiivseks, soodustada uute töökohtade loomist ning erasektori investeerinuid.

Võtmesõnadeks on siinkohal piirkonnale omaste konkurentsieeliste väljaarendamine ning arengupotentsiaali ärakasutamist takistavate kitsaskohtade kõrvaldamine.

Lisaks Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditele on võimalik kasutada mitmete siseriiklike regionaalprogrammide võimalusi.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programm täiendab Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet, toetades väiksemamahulisi projekte.

Piirkondliku arengu kavandamise programmi abil võib investeeringuprojekte ette valmistada koostades tasuvusanalüüse, objekti välja arendamise kavasid, keskkonnamõjude hinnanguid.

Käivitumas on ka programm, mille abil on võimalik parandada eraldipaiknevate majapidamiste vee- ja elektrivarustust.

Lisaks neile on mitmed konkreetsetele aladele suunatud meetmed: Setomaa programm, Kihnu kultuuriruumi programm ja järgmisest aastast käivituv Peipsiveere programm.

Kõige traditsioonilisem ja praegusel kujul kõige pikemat aega eksisteerinud programmiks on Kohaliku omaalgatuse programm, mis toetab väikesemahulisi omaalgatuslikke arendustegevusi ja mille olemuslikud seosed on LEADER programmiga kahtlemata kõige tugevamad.

Vaata Word dokument