2023. aasta oli Eesti põllumajandussektorile keeruline, mis kajastub ka majandustulemustes. Lisaks juba mullu kiirelt kallinenud sisenditele, kiirele inflatsioonile ning tõusnud intressidele olid ilmastikutingimused taimekasvatuseks keerulised.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel nentis, et möödunud aasta oli põllumeeste jaoks raske ning riik pingutab selle nimel, et tootjaid aidata. „2022. aastal oli põllumajandussektori toodangu väärtus rekordiliselt kõrge, aga möödunud aastal langes see 20%. Oleme põllumajandusettevõtjatega tihedas dialoogis, et nende ettepanekute alusel vähendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise halduskoormust ning otsida võimalusi keerulisest olukorrast väljumiseks,“ selgitas Pärtel.
Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku u 317 miljonit eurot. Möödunud kuul otsustas valitsus suunata koroonakriisi mõjude leevendamise meetmest järele jäänud 20 miljonit eurot uuesti põllumeestele põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmeks.
Möödunud aastal küündis põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 1,3 miljardi euroni, mis oli 2022. aastaga võrreldes 20% vähem. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ilma toetusteta 28%, mis tähendab, et vaatamata toetustele ületasid kulud turutingimustes teenitavaid tulusid.
Teraviljakasvatusele avaldasid olulist mõju ilmastik ja põud, mis põhjustasid olulist saagikadu. Koristati 1,2 miljoni tonni suurune teraviljasaak, mis oli 21,5% väiksem eelnenud aasta saagist. Ka keskmine saagikus oli 20,6% väiksem kui aasta varem.
Lihasektori turuolukord oli 2023. aasta lihaliikide vaates erinev. Aasta kokkuvõttes vähenes veiste, lammaste ja kitsede arv. Aasta alguses olid ilmastikuolud keerulised, mis mõjutasid kevadsuvist söötmist ja talveks sööda varumist. Lihatootmine vähenes teist aastat järjest. Liha kogutoodang vähenes üle 5%. Vaatamata heale hinnatasemele vähenes enim sealiha tootmine, mis moodustab 53% liha kogutoodangust. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga, ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.
Sektorid, millel läks mullu paremini, olid kalandus ja piimandus. Kala püüti 2023. aastal ligi 74 000 tonni, mis oli 2022. aastaga samas suurusjärgus. Piima kogutoodang kasvas hoolimata piimahinna langusest. Kasvu toetas mitme olulise tootmissisendi, nagu elekter, diisel, väetis ja sööt, hinnalangus. 2023. aastal kasvas Eesti piima kogutoodang aastaga 5,4%. Piimalehmade arv aasta keskmisena püsis 2022. aasta tasemel. Piimalehmade keskmine produktiivsus tegi samal ajal tugeva tõusu, kerkides aastaga 4,6%.
Põllumajandussektori sissetulekuid mõjutas ka tarbijate ostujõu langus, kuna tooraine hinnatõusu pole võimalik täielikult toote hinda üle kanda. Neljaliikmelise perekonna nädalane toidukorv kallines Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel aastaga üle 20%.
Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi 2,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aastaga kahanes piima-, kalasektori ja teravilja ekspordikäive vastavalt 3%, 1% ja 25%; lihasektori ekspordiväärtus kasvas 16%.
Täismahus ülevaade on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles
